Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar:rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynda aıtyp ótkendeı, árbir azamat ózi týǵan ólkeniń tarıhyn bilýi, árbir óskeleń urpaq óz halqynyń taǵylymy mol tarıhı eskertkishterimen tanys bolýy kerek dep bilemin. Osy tusta, ózimniń týǵan ólkem Túrkistan oblysy, Otyrar aýdany, Sháýildir aýyly, Qoǵam eldi-mekeninde ornalasqan «Arystan bab» kesenesiniń tarıhyna úńilýdi jón kórdim.
Bárimiz biletindeı, Arystanbab tek elimizdiń ǵana emes, túrki áleminiń damýyna úles qosqan iri tulǵa boldy. Arystanbab týraly qazaqta ańyz da, jyr da az emes. Qazaqtyń uly oıshyly, túrkistandyq ǵulama Qoja Ahmet Iassaýıdiń ustazy bolǵan. Osy uly tulǵanyń basyna ornatylǵan kesene búginde adam kóp baratyn qasıetti mekenge aınalyp otyr. Kesene meshit,dáliz,qabirhana azan shaqyratyn munara syndy bólikterden turady jáne eń kóne bóligi qabirhana kórinedi. Mazar 14 ǵasyrda jáne 20 ǵasyrdyń basynda jóndeýden ótken. Jergilikti turǵyndardyń aıtýynsha, Arystanbab kesenesiniń tóbesin eshqashan bult baspaıdy eken, árdaıym ashyq aspan astynda turady. El ishinen Arystanbab kesenesine baryp, tilegi qabyl bolyp oralypty degendi de kóp estımiz. Munyń bári Arystanbabtyń qasıetti adam bolǵany týraly ańyzdardy dáleldeı túsedi.
Tarıhymyzda Arystanbab sekildi uly tulǵalar da, keshegiden búginge amanat etilgen eskertkishter de az emes. Bizdegi mindet-amanatqa qııanat jasamaı, olardy saqtap qalý. Tarıhyn bilmegen adamnyń bolashaǵy bulyńǵyr ekeni anyq. Sol sebepti ár ósip kele jatqan jas urpaqtyń óz tarıhyn bilýi mindet.
Fatıma Kasymkýl
Ál Farabı atyndaǵy QazUÝ Fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń stýdenti
Ǵylymı joba jetekshisi: F. Qozybaqova,
Ál Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologııa, etnologııa fakýltetiniń
Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń professory
