Qazaqstan qaýipti derttiń aldyn alýǵa álem elderiniń eń alǵashqylarynyń biri bolyp kirisken. QR Tuńǵysh prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev "Birlese bilgen el bárin jeńedi" maqalasynda osylaı dep málim etti. Bul týraly elbasy.kz resmı saıtynda jarııalandy.
Táýelsizdik jyldary el ómiriniń eń qıyn da kúrdeli kezeńderinde men kez kelgen máseleni qadirmendi otandastarymmen birge búkpesiz, ashyq talqyǵa salyp, týǵan halqymmen únemi oı bólisip kelemin. Búgingideı búkil álem alań kúı keship, ult saýlyǵy synǵa túsken qazirgi sátte de barshany sabyrǵa, baısaldylyqqa shaqyryp, taǵy da jurtyma aq tileýli sózimdi arnaǵaly otyrmyn.
Tutqıyldan kelgen jaman indet – koronavırýs derti barsha adamzatqa qaýip-qater tóndirýde. Qazirdiń ózinde dúnıe júzi boıynsha 1,4 mıllıonnan astam jan osy syrqatqa shaldyǵyp, ondaǵan myń adamnyń ómiri qıyldy. Sondyqtan álem memleketteri qaterli dertke birlese daýa izdep, búgingi zamannyń bar kúsh-qýatyn, aqyl-oıy men ǵylym-biliminiń jetistigin ortaq maqsat jolyna birlese jumyldyryp, yntymaqtasa áreket etýde.
Qazaqstan qaýipti derttiń aldyn alýǵa álem elderiniń eń alǵashqylarynyń biri bolyp kiristi. Tıisti saqtandyrý sharalary jasaldy. Memlekettik organdar arnaýly daıyndyqtan ótkizildi. Ózge elderde vırýs qalaı paıda bolyp, pandemııa qalaı órbip, órshigeni baqylandy. Sonyń nátıjesinde indettiń etek alyp ketýine múmkindiginshe jol berilmeı, ahýal kún saıyn turaqty nazarda ustalyp otyr. Jaǵdaıdy ońaltý úshin kóp jumys isteldi, áli de talaı sharýa atqarylatyn bolady. Igi maqsattaǵy is-sharalardyń bárine jer-jerlerde búkil halyq bolyp qoldaý kórsetkenimiz jón.
Táýelsizdiktiń eń alǵashqy kúnderinen bastap men uly Abaı atamyzdyń «Kimge dostyǵyń bolsa, dostyq dostyq shaqyrady» degen dana qaǵıdasyn basshylyqqa alyp, álemniń barlyq memleketimen aradaǵy kelisim men dostyqqa, ózara senim men yqpaldastyqqa negizdelgen saıasat ustandym. Egemendiktiń bastapqy jyldarynda irgeles elderdiń bárimen tatý qarym-qatynas ornatyp, shekara máselesin túbegeıli sheshkennen keıin túrli deńgeıdegi yntymaqtastyq uıymdaryn qurýǵa bastamashy bolǵanymnyń basty sebebi de sol edi.
Eýrazııa ekonomıkalyq odaǵyn, Shanhaı yntymaqtastyq uıymyn, Azııadaǵy ózara yqpaldastyq jáne senim sharalary jónindegi keńesti quryp, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń tarıhı sammıtin, Astana ekonomıkalyq forýmy men búkilálemdik EHRO kórmesin ótkizý sharalarynyń bári – Qazaqstan men dúnıe júzi memleketteri arasyndaǵy ózara dostyq pen senimge negizdelgen baılanysty, ekonomıkalyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý úshin jasaldy. Ómirdiń ózi, dál búgingi qalyptasqan jaǵdaı biz ustanǵan birigý men birlesýge negizdelgen saıasattyń birden-bir durys jol ekendigine kózimizdi jetkizip otyr.
Jahan jurtshylyǵyn ábigerge salǵan pandemııa jańa búkil álemde ekonomıkalyq daǵdarys týǵyzdy. Alyp kásiporyndardyń jumysy toqtady, kólik ataýlynyń qozǵalysy shekteldi. Munaıdyń baǵasy quldyrady. El men el arasyndaǵy shekaralar jabylyp, alys-beris tıyldy. Munyń bári buryn-sońdy bolmaǵan asa aýqymdy reessııaǵa ákelip soqtyryp, jumyssyzdyqty kóbeıtip otyr.
Bizdiń Otanymyz Qazaqstan – qazba baılyqtarǵa, onyń ishinde munaıǵa baı el. Men "Bizde munaı men gaz bar eken dep, únemi soǵan táýeldi bolǵan durys emes" dep talaı márte aıtqanmyn. Sondyqtan egemendik jyldary biz el ekonomıkasyn ártaraptandyrýmen boldyq. Osy maqsatty júzege asyrý úshin "Qazaqstan – 2050" strategııasyn jasap, "Údemeli ındýstrııalyq-ınnovaııalyq damý" baǵdarlamasy aıasynda 1000-nan astam jańa kásiporyn ashtyq. Sonyń arqasynda álemdik básekege qabiletti ónimder shyǵarylyp, elimizge jańa tehnologııalar keldi. Bul elimizdiń úshinshi tehnologııalyq jańǵyrýyna jol ashty.
El aýmaǵynda buryn-sońdy bolmaǵan temirjol, avtokólik joldary salyndy.
Júıeli júrgizilgen reformalar nátıjesinde aýyl sharýashylyǵy da aıtarlyqtaı damyp, Qazaqstan ózin et, sút jáne taǵy basqa da azyq-túlik ónimderimen emin-erkin qamtamasyz etip qana qoımaı, álemdegi astyq eksporttaýshy alǵashqy alty memlekettiń qataryna qosyldy.
Bolashaq úshin, alda kútip turǵan osyndaı almaǵaıyp zamandar synaǵyn erkin eńserý úshin kóp qarjy-qarajat salyp, zor jaýapkershilikpen atqarylǵan bul reformalardyń durys bolǵanyn ómirdiń ózi dáleldedi.
Bizdiń Ata zańymyzdyń birinshi babynda: "Qazaqstan Respýblıkasynyń eń qymbat qazynasy – adam jáne onyń ómiri", – dep naqty jazylǵan. Sondyqtan elimizde densaýlyq saqtaý salasyn damytýǵa aıryqsha kóńil bólindi. "Salamatty Qazaqstan" baǵdarlamasyn qabyldap, barlyq óńirde buryn bolmaǵan júzdegen zamanaýı aýrýhanalar men emhanalar saldyq. Elordada álemdik deńgeıdegi eń ozyq tehnıkalarmen jaraqtalǵan asa iri ǵylymı-medıınalyq ortalyqtar ashyp, onyń mamandaryn álemniń eń damyǵan elderinde tájirıbeden ótkizdik jáne "Bolashaq" baǵdarlamasy aıasynda oqyttyq. Osylaı aldyn ala qamdanýdyń nátıjesinde ult densaýlyǵyna qater tóndirgen búgingideı qıynshylyq zamanda juqpaly derttiń dál dıagnostıkasyn jasaý, onyń aldyn alý, naýqasty emdeý sııaqty tıisti sharalardy bizdiń dárigerlerimiz joǵary kásibı deńgeıde atqarýda.
Árıne, qalyptasyp otyrǵan jaǵdaı ońaı emes. Bul – búkil álem memleketterine túsken zor aýyrtpashylyq. Biz ony osyndaı syn saǵatta septigin tıgizetin halqymyzdyń tózimdiligi, erik-jigeri jáne ózine degen zor senimi arqasynda mindetti túrde jeńip shyǵamyz. Ol úshin bizge qajetti nárse – qarjy-qarajat, materıaldyq resýrs, tehnıka, azyq-túlik – bári bar. Alańdaıtyn, abyrjıtyn esh negiz joq.
Ádette jurt kóńili alań osyndaı kezdi el ishine úreı taratyp, baıbalam salýshylar óz múddesine paıdalanýǵa tyrysady. Men halyqty ártúrli sondaı azǵyryndy, arzan áńgimelerge erýden saq bolýǵa shaqyramyn. Shynymen kóptiń qamyn kózdeıtin adam aıǵaıshyl kúshimen emes, ıgilikti isimen qyzmet etkeni durys. Ǵaıbat pen baıbalam ornyna ǵylym-bilimmen shuǵyldanǵan abzal.
Búgingi kúres dańqty qolbasshy Baýyrjan Momyshulynyń: "Tártipsiz – el bolmaıdy, tártipke bas ıgen el qul bolmaıdy" degen qanatty sózin eske salady jáne sony bekem ustanýdy talap etedi. Ózderińiz bilesizder, bul pandemııany kórshimiz Qytaı eli uıymshyldyǵy men temirdeı berik tártibiniń arqasynda aýyzdyqtaı aldy.
Qazirgi Qazaqstandy Keńes Odaǵy ydyraǵan ótken ǵasyrdyń 90-jyldaryndaǵy Qazaqstanmen salystyrýǵa bolmaıdy. Bizde osyndaı qıyndyq týǵanda eshkimge alaqan jaımaý úshin, urpaq qamy, el bolashaǵy úshin jınaqtalǵan Ulttyq qor men altyn-valıýta qorynda 90 mıllıard AQSh dollary bar. Retimen, únemdi paıdalanar bolsaq, ol búgin basymyzǵa túsken taǵdyr men tarıh synynan eńsemizdi tik ustap ótýimizge mol múmkindik beredi.
El Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev halyqqa arnaǵan taıaýdaǵy úndeýinde barlyq áleýmettik toptarǵa, kásipkerlerge, aýyl sharýashylyǵy salasyna kórsetiletin alýan túrli kómek týraly jan-jaqty maǵlumat berdi. Eger Qazaqstannyń ulttyq ekonomıkadaǵy qol jetkizgen tabystary men joǵaryda atalǵan qor qurylmasa, munyń biri de bolmas edi. Kezinde sonyń bárin taratyp bereıik degender de bolǵan, biraq ómir biz qabyldaǵan sheshimniń durys bolǵanyn kórsetti.
Endi Úkimet pen jergilikti atqarý organdary sony únemdi túrde, ret-retimen oryndaýǵa kirisýi kerek. Ár mınıstr, árbir oblys, qala jáne aýdan basshylary júıemen, tártippen, úılesimmen, naqty josparmen, nyq senimmen áreket etip, ýaqytsha qıyndyqtan shyǵýǵa barlyq kúsh-qýatty jumyldyrýy qajet. «Nur Otan» partııasynyń músheleri de osy bir saýapty istiń aldyńǵy qatarynan tabylýǵa tıis.
Elimizdiń eń úlken baılyǵy – adam men onyń ómiri bolǵandyqtan, árbir adam óziniń, otbasynyń, ata-anasy men bala-shaǵasynyń ómirine, densaýlyǵyna zor janashyrlyqpen, erekshe jaýapkershilikpen qaraýy kerek. Óıtkeni, ult densaýlyǵy – memleket qaýipsizdiginiń quramdas bóligi.
Dál osy tusta bárimizge halqymyzdyń árdaıym
úlkenge – qurmet kórsetip, kishige – qamqor bolatyn abzal qasıetteri septigin tıgizedi dep senemin.
Adamnyń ózine degen senimi – úlken kúsh. Bul boıymyzǵa – qajyr, denemizge – qýat, júregimizge senim uıalatady. Biz qazir kómekke asa muqtaj qarııalardy, ardagerlerimizdi, kópbalaly analardy, ál-aýqaty tómenderdi, jumysqa jaramsyz jandardy erekshe qamqorlyqqa alýymyz kerek. Halqymyzdyń boıyndaǵy urpaqtan urpaqqa úzilmeı jetken eń izgi qasıetter bizdi osyǵan úndeıdi.
Dál qazir búkil adamzat jolaıryqta tur. Álemdik geosaıasatty, ekonomıkany, ekologııany, qoǵam ómiriniń san alýan salasyn qamtyp, tizbektele kelgen, buryn-sondy bolmaǵan problemalar álem memleketteriniń qarym-qatynasyn da ózgerte bastady. Úndi halqynyń uly gýmanıst qaıratkeri Mahatma Gandı: "Álemdi ózgertý úshin áýeli ózimiz ózgerýimiz kerek", – degen eken. Keshe ǵana bir-birin aıaqtan shalyp, jaǵadan alyp, «sankııalyq soǵystarǵa» jol ashqan memleketter endi ózara kómek qolyn sozysýda. Bul – jahandyq deńgeıdegi úlken ózgeristerdiń bastaýy.
Álem tarıhynda ondaǵan jyldarǵa, tipti júz jyldan da astam ýaqytqa sozylǵan talaı soǵystar, shıelenisti jaǵdaılar men kıkiljińder oryn alǵan. Mıllıondaǵan adamdardy baýdaı túsirgen indetter de az bolmaǵan. Adamzat sonyń bárin jeńgen. Jan alqymnan alyp turǵan bul shyrǵalańnan da shyǵamyz. Álemniń eń alpaýyt memleketteri osy qıyndyqtan sabaq alýy kerek.
Kezinde Áıteke bı babamyz: "El muraty – kóreshek, er muraty – keleshek. Osylardy oılaǵan – qoımas túbi súıinbeı", – degen eken. Qandaı keremet aıtylǵan sóz! Dál qazir bizge búkil adamzat órkenıetin súrindiretin emes, barsha álem halqyn súıindiretin jańashyl saıasat kerek.
Kez kelgen qıyndyq adamdy tyǵyryqtan shyǵýǵa, ózgeshe oılaýǵa, qalyptasqan jumys tásilderin jetildirýge bastaıdy. Al bul ǵylym men tehnologııany damytýǵa, sergek ómir saltyn qalyptastyrýǵa alyp keledi. Búginde eńbekti uıymdastyrýdyń kreatıvti ádisteri, tipti jańa kásip túrleri shyǵa bastady. Qazir adamdar birtindep qaǵazbastylyqtan arylyp, qashyqtan jumys isteý rejımine kóshti. Osynyń bári bir kezde aldyn ala josparlanyp, keńinen oılastyrylǵan sharalardyń arqasynda ǵana múmkin bolyp otyr.
Rýhy myqty, ózine senimdi adamdy qıyndyqtar shynyqtyrady. Sondyqtan biz boıkúıezdikten, saryýaıymnan, enjarlyqtan arylyp, tyǵyryqtan shyǵýdyń jolyn izdegen búkil álem halqymen birge shıryǵa, shyńdala túsýimiz kerek.
"Birlik joq jerde – tirlik joq", – degen eken áıgili danyshpan Tóle bı. Bereke-birliktiń almaıtyn qamaly, baǵyndyrmaıtyn bıigi bolmaıdy. Biz úshin ata-babalarymyz ǵasyrlar boıy ańsap kútken, 30 jylǵa jýyq ýaqyt buryn qolymyz jetken azattyqty máńgi baıandy etýden asqan murat joq. Qazaqstan – halqymyz tatý-tátti jáne kelisimde ómir súrip jatqan ortaq shańyraǵymyz. Alýandyǵymyz – básekeli jáne jahandyq álemdegi bizdiń baǵa jetpes baılyǵymyz ben artyqshylyǵymyz. Táýelsizdik jyldary qol jetkizgen barlyq tabysymyzdyń qaınary – eń aldymen halqymyzdyń bereke-birligi. Alla Taǵala bizdi osy birligimizden de, tirligimizden de aıyrmasyn.
Men sózimdi aldymen aǵa urpaq pen zııaly qaýym ókilderine arnaımyn: halyqty yntymaqqa shaqyryp, jaqsylyqqa, izgi amaldar jasaýǵa, salamatty ómir saltyn ustanýǵa úndeńizder. "Yrys aldy – yntymaq" ekenin umytpańyzdar. Jastardy eńbekke, bilim alýǵa, qatarynyń aldy bolýǵa tárbıeleńizder. Urpaq aldyndaǵy jaýapkershilik bizdi osyǵan mindetteıdi.
Jańa óskin – jas urpaqqa aıtarym: táýelsizdik jyldary dúnıege kelgen sender keler jyly orda buzar otyzǵa tolasyńdar. Elimizdegi eń qýatty kúsh – ózderińsińder. Aǵa urpaq sender úshin qoldan kelgenniń bárin jasady, endi senderdiń de kúsh-qaırat jumsaıtyn kezderiń keldi. Jamandyqtan, jat ádetten saqtanyp, ıgi ister jasaýǵa umtylyńdar. Úlkenge – izetti, kishige – qamqor, bir-birińe dos bolyńdar. "Birińdi qazaq biriń dos, kórmeseń – istiń bári bos" degen Abaı atalaryńnyń ósıetin eshqashan esten shyǵarmańdar.
Kásipkerlerge de arnaıy aıtarym bar: sizder táýelsizdiktiń arqasynda óz isterińizdi qalyptastyryp, aıaqtaryńyzǵa nyq turdyńyzdar, mol dáýletke keneldińizder. Endi "Men elime ne beremin?" deıtin kezderińiz de keldi.
Osy oraıda, meniń ótinishim boıynsha óz otandastaryna qol ushyn berip, qarjylaı, zattaı kómektesip jatqan kásipker azamattar barshylyq. Osy bir jarasymdy úrdis, ıgi is odan ári jalǵasyn tabady dep senemin.
Urpaq pen dástúr sabaqtastyǵy bolǵan jerde ǵana ıgilik pen izgilik qatar órken jaıady. Osy qasıetti qaǵıda árbir qazaqstandyqtyń jadynan, júreginen oryn alýy kerek.
Maǵan nebir qıyn-qystaý kúnderde eshqashan namysyn bermegen, qashanda birligi bekem, peıili keń, qushaǵy ashyq, baýyrmal halyqqa basshylyq etý baqyty buıyrdy. Sondyqtan qazirgideı alaburtpa kóńil jaǵdaıynda dana da darhan halqyma – barshańyzǵa zor rızashylyqqa toly osy sózderimdi joldadym.
Biz táýelsizdik jyldary san alýan qıyndyq pen daǵdarysty bastan ótkerdik. Sonyń bárinde men anyq jaǵdaıdy, túıtkildi problemalardy ashyq túrde aldaryńyzǵa jaıyp salyp otyrdym. Sizder maǵan únemi senim arttyńyzdar, men týǵan halqymnyń sol seniminen udaıy kúsh-qýat aldym. Sol úshin Sizderge taǵy myń da bir alǵysymdy bildiremin.
Ult densaýlyǵy men memleket qaýipsizdigi – bir-birimen etene, egiz uǵymdar. Memleket bul qıyndyqtan shyǵý úshin qoldan kelgenniń bárin jasaıdy jáne tıisti sharanyń barlyǵyn atqarady. Birde-bir adam, elimizdiń eshbir azamaty qamqorlyqsyz qalmaıdy.
Biz – birtutas el, birligi berik jurtpyz. Men árqashan halqymmen birge bolǵanmyn, bul joly da sizdermen birgemin.
Biz birgemiz. Qıyndyqqa qaıyspaı, belimizdi bekem býyp, bereke-birligimizden aırylmaıyq. Sonda ǵana biz qasterli táýelsizdigimizdi saqtap, Qazaqstandy "Máńgilik el" bolýǵa laıyqty ete alamyz.
Nursultan Nazarbaev, Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh prezıdenti – Elbasy
