Osydan týra 118 jyl buryn, 1902 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynyń Jambyl aýdanynda qazaqtyń áıgili jazýshysy, qoǵam jáne memleket qaıratkeri, Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń akademıgi, ádebı synshy, aýdarmashy, Soıalıstik Eńbek Eri, Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń Abaı atyndaǵy jáne Sh.Ýálıhanov atyndaǵy memlekettik syılyqtarynyń laýreaty Ǵabıt Mahmutuly MÚSIREPOV dúnıege keldi.
Alǵashqyda aýyl moldasynan arabsha hat tanyǵan. Ǵabıt jastaıynan áýeli eki jyldyq aýyldyq orys mektebinde, keıin tórt jyldyq joǵary basqysh orys mektebin bitirgen. Qazaq tóńkerisinen keıin ústemdik alǵan Keńes ókimetiniń jumysyna ájepteýir oryssha saýaty bar adam retinde aralasyp, túrli qyzmet atqarǵan. Orys mektebinde júrgende orystyń ataqty aqyn jazýshylarynyń shyǵarmalaryn oqyp bilýi, aýyl mektebinde ózin oqytqan ádebıetshi muǵalim Beket Ótetileýovtyń áser yqpaly bolashaq jazýshynyń ádebıetke erekshe yqylas aýdarýyna septigin tıgizedi.
1923-26 jyldary Orynbor qalasyndaǵy jumysshy fakýltetine (rabfak) oqýǵa túsip, ony bitirisimen Ombydaǵy aýyl sharýashylyq ınstıtýtynda oqyǵan. 1927-1928 jyldary - Býrabaı orman sharýashylyǵy tehnıkýmynda oqytýshy, 1928-1933 jyldary Qazaq memlekettik baspasynyń bas redaktory, 1934-1938 jyldary «Soıalıstik Qazaqstan» (Egemen Qazaqstan) gazetiniń redaktory, Qazaq AKSR Halyq aǵartý komıssarıaty óner sektorynyń meńgerýshisi, Qazaq ólkelik komıtetiniń baspasóz bóliminiń meńgerýshisi, Qazaqstan Kompartııasy saıası-aǵartý bóliminiń meńgerýshisi qyzmetterin atqardy.
1938-1955 jyldary biryńǵaı shyǵarmashylyq jumystarmen aınalysqan.
1956-1957 jyldary - «Ara» - «Shmel» jýrnalynyń bas redaktory, 1957-1985 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń birinshi hatshysy, KSRO Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy qyzmetterin atqarǵan. 1958 jyldan KSRO Mınıstrler Keńesi janyndaǵy ádebıet, óner jáne sáýlet salalary boıynsha Lenındik jáne Memlekettik syılyqtary jónindegi komıtettiń múshesi bolǵan. Ǵ.Músirepovtiń tuńǵysh povesteriniń qataryna «Týlaǵan tolqynda» men «Amerıkan bıdaıyǵy» shyǵarmalary jatady. Jas jazýshynyń bolashaǵynan úmit kúttirgen bul týyndylar azamattyq taqyrypty tolǵaıdy. Ǵ.Músirepov áńgime janrynyń órkendeýine úlken úles qosty.
Alǵashqy shyǵarmalarynan-aq jazýshylyq sheberligimen tanylǵan. Ǵ.Músirepov - kórnekti qoǵam, memleket qaıratkeri. 1932 jyly shilde aıynda ol respýblıkaǵa tanymal adamdarmen birlese otyryp, halyqtyń basyna tóngen ashtyq náýbeti jaıynda BKP(b) qazaq ólkelik komıtetine «Beseýdiń hatyn» joldaǵan. Ǵabıt Músirepov óziniń qoǵamdyq, pýblııstik, jýrnalıstik, synshyldyq qyzmetimen de týǵan halqynyń mádenıetiniń damýyna zor eńbek sińirdi. Alaıda qazaq halqy ony úlken sýretker jazýshy dep tanıdy, kórkem sózdiń has sheberi dep biledi, qurmet tutady. Ol birneshe márte Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń, bir ret KSRO Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty jáne Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy bolyp saılanǵan.
Úsh márte Lenın ordenimen jáne eki márte Eńbek Qyzyl Tý ordenimen, Oktıabr Revolıýııasy ordenimen jáne kóptegen medaldarmen marapattalǵan. Qazaq memlekettik balalar men jasóspirimder teatryna jazýshynyń esimi berilgen.
Qazaq ádebıeti tarıhynda óshpesteı iz qaldyrǵan tulǵa 1985 jyly Almaty qalasynda qaıtys boldy.
