Amangeldi Keńshilikuly. Floberdiń mahabbaty

630

Qurmetti dostarym! Eńbek demalysymdy paıdalanyp, «Floberdiń serti men derti» atty úlken eńbegimniń ekinshi bólimin támámdaýǵa taıap qaldym. Qudaı qalasa, naýryz meıramyna deıin bitiretin shyǵarmyn. Bir jazǵanymdy júz ret óńdep, tańǵy saǵat altydan turyp, túnniń bir ýaǵyna deıin shyǵarmashylyqtyń qyzyǵyna batyp jatqan jaǵdaıym bar.
Myna qytaıdan shyqqan jaman aýrý eldi alańdatyp jiberdi ǵoı. Ýaıymdamańyzdar, bári jaqsy bolady. Jaman nárseni oılaı bergenshe, jaqsy dúnıe oqı otyryńyzdar degen nıetpen, jazyp jatqan kólemdi essemniń bir kishkentaı úzigin áleýmettik jelidegi dostarymnyń nazaryna usynǵandy jón sanadym.

FLOBERDIŃ MAHABBATY

Floberdiń ómirinde taǵdyr jolyqtyrǵan arýlar az bolǵan joq. Biraq, ol bir-aq áıeldi - Elıza Shlezenjerdi ǵana shyn kóńilimen berilip súıip, onymen birge bolýdy kózi jumylǵansha armandady. Ádemi bıkeshtiń beınesin ol júreginde máńgi saqtap, shyǵarmalarynda sýrettelgen arýlardyń keskin-kelbetine ǵashyǵynyń jaratylysyna tán sulýlyqtyń belgilerin syılady. Emma Bovarı, Salambo, Marı Arný t.s.s. keıipkerleriniń qaıtalanbas obrazyn somdaǵanda únemi saǵym bulttarynyń arasynan munarlaǵan súıiktisiniń sulbasy sýretkerlik qııalynyń besigin terbep, sezimine qanat bitirip, kóz aldynan ketpeı turyp aldy. Árıne, ol keıipkerlerdiń bárinen Elızanyń túpbeınesin qazymyrlanyp izdeýden aýlaqpyz. Áıtkenmen, júz jerden obektıvti bolýǵa tyryssa da erkine kónbeı qoıyp, tasjúrek sulýdyń tátti lebizine zar bolǵan bozbalanyń úmitsiz azaby, nazasy men únsiz tolǵaǵan zary sýretker shyǵarmalarynda izin qaldyrmaı tura alǵan joq.
«Ol erekshe jaratylǵan sulý áıel boldy, - dep esine alady Elızany uly qalamgerdiń dosy Maksım dıý Kan. – Sopaqtaý kelgen beti ádemi músinine jarasyp, tegistelip taralǵan qara sháshi jelbirep, ezýine kúlki úıirilip turatyn. Biraq kózinde erekshe muń bar edi. Badanadaı qara kózderi kúlimsirep, aq tisteri marjandaı jarqyraıtyn. Ol únemi Nero atty dáý tóbetin ertip júretin».
Shyn mahabbat asyqpaı kelip, adamnyń aqyl-oıy men júregin birte-birte jaýlap, ózine baǵyndyrady. Al, ǵashyqtyq derti shyrpydaı tez tutanyp, pende balasynyń esin alyp, erkin bılep sezimin kózdi ashyp-jumǵansha órtke orandyrady.
Flober áli buǵanasy bekip, qabyrǵasy qata qoımaǵan on bes jasynda Elıza Shlezenjerdi kezdeısoq jolyqtyryp, ǵashyq bolyp qalǵanda, júzi jyly kerbez kelinshektiń ómir boıy súıip ótetin baqytsyz mahabbatyna aınalaryn bilgen joq. Uly mahabbat kóringen gúlge qona beretin kóbelek emes. Bal arasy gúldiń eń ádemisine, eń táttisine qonatynyndaı, uly mahabbat ta óz uıasyn jany sulý, rýhy bıik adamdardyń júregine salady.
Jazdyń kúngi sol bir oqıǵany ol keıin Elızany júregi ezile jazdap, eljirep saǵynǵanda qaıta-qaıta esine aldy. Bir kórýdi armandaǵanda, keshegi kúnniń áınegin súrtip, ótken ýaqyttyń terezesinen syǵalap, ishteı egildi. Bári de, jańa ǵana aıaqtalǵan toıdaǵy shattyqqa toly kóńil-kúıdiń áserindeı esinde saqtalyp qalypty.
Jer aıaǵy keńip, Tabıǵat-Ana jazǵy kóılegin kıe salysymen Floberlerdiń úı-ishi jalǵyz ǵana qonaq úıi bar Trývıl qalashyǵyna qonaqtap kelgen edi. Kezdeısoqtyq pa, álde taǵdyr ma, kim bilsin, olardyń januıasy sol jyly áıelimen jáne balasymen osy jaqta demalyp jatqan, mýzykalyq baspager Morıs Shlezenjerdi jolyqtyryp, jazǵy demalystaryn birge ótkizdi. Kúıeýi men emshektegi sábıi bar áıelge ǵashyq bolý Gıýstavtyń óńi túgil, úsh uıyqtasa da túsine kirmegen – uıatty is. Biraq aqyldyń ámirine kónbeı ketetin sezimdi aýyzdyqtaýǵa keıde parasat qudiretiniń de kúshi jetpeı qalatyn kezderi bolady eken-aý!
Túbit murty endi tebindeı bastaǵan bozbala bir kórgennen Elızaǵa qulaı ǵashyq bolyp qalyp, uıqysy qashyp, tań atqansha kirpikteri jelimdenbeı qoıdy. Qolyn qansha sozsa da alystaǵy aıǵa jetkize almasyn bilgenimen, lapyldap janyp bara jatqan ottaı sezimi basqa eshteńeni oılatpaı, túnde tósekte jatyp sóz qudiretiniń sıqyrymen súıgen janynyń súgiretin saldy. «Uzyn boıly, symbatty, qyr muryndy, kórkine aqyly saı – sulý kelinshek. Ádemi, sándi taralǵan sháshtary ıyǵyna tógilip túsip tur. Qıǵash qastarynyń astyndaǵy kózderi juldyzdardaı jymyńdaıdy».
Zamandastary jas kezinde Gıýstavtyń óte kórikti, boıy uzyn, qasy kómirdeı qara, ádemi jigit bolǵanyn aıtady. Jazýshynyń kózin kórgen bıkeshterdiń biri «Ol grekterdiń Qudaıyndaı sulý edi» dep Floberdiń jigittiń sultany bolǵanyn esine alady. Ári dáýletti, ári talantty, ári kórikti azamatqa talaı qyzdar syrtynan ǵashyq ta bolyp jatty. Alaıda, kámiletke tolmaǵan bozbalanyń júregine ózinen bes jas úlken, emshektegi balasy bar Elıza Shlezenjer birjola uıalap aldy. Jatsa da, tursa da ol tek Elızany qııaldap, ańsap, armandap, bir kórýge asyq bolyp, súıgen júregi tozaqtyń otynda janyp, kúndiz kúlkisinen, túnde uıqysynan aıyryldy.
Ǵashyqtyq derti rýhyn qaýsyratyp, jigerin qum qylǵanymen uıalshaq, ári kisikıik jigittiń erteń-aq jibek matadaı qolynan sýsyp ketýi múmkin qymbattysynyń qasyna baryp tildesýge táýekeli jetpedi. Juldyzdary súıiktisiniń janaryndaı jymyńdaǵan túnderde oılap tapqan sulý sózderdi aıtýǵa qaıta-qaıta oqtalyp, batyly jetpeı orta joldan talaı márte toqtady. Amaly taýsylyp, Elızaǵa qalaı jaqyndaryn bilmeı júrgen kúnderdiń birinde ondaı múmkindik aıaq astynan týa ketti.
Elızanyń kúıeýi tyshqannyń murnyn qanata almaıtyn adal, aýzyn ashsa júregi kórinetin Gıýstavty jaqsy kóretin. Keıde ekeýi keshke atpen serýendep, kóńil kóteretin. Bir kúni ol áıelimen teńizdi tamashalap qaıtýdy uıǵaryp, Gıýstavty da ózderimen birge demalýǵa shaqyrdy.
Jany jaı taba almaı júrgen beıbaq sol kúni tuńǵysh ret ǵashyǵymen tildesip, aq jelkenniń astynda ıyqtary túıisip, bir-birine jaqyn otyrdy. Mahabbattyń alasapyran daýyly ishinde alasuryp jatqan bozbalanyń qoly rabaıda Elızanyń kóılegine tıip ketip, qasirettiń tátti sezimi júreginiń názik talshyqtaryn tolqytyp jiberdi. Sulý bıkeshtiń syńǵyrlaǵan kúlkisinen lázzat alyp, tal shybyqtaı buralǵan minsiz músinine ol sol kúni kózi toımaı qaıta-qaıta qarady. Kóńili shattanǵan Elıza maqpal daýysymen oǵan talaı syr shertkenimen, aıdaı sulý arýdyń aıtqan sózderiniń eshqaısysy da baqyttan basy aınalyp, abdyrap qalǵan Gıýstavtyń esinde qalmapty.
Erli-zaıypty Shlezenjerler jaz aıaqtala salysymen Trývılden ketip qaldy, Floberlerdiń otbasy da Rýanǵa oralyp, oqý jyly bastalyp Gıýstav qaıtadan mektep partasyna otyrdy. Súıýdiń azabyn ǵana emes, endi mine aıyrylysýdyń kúıigin de tartqan bozbala Elızany umyta almaı, keýdesine keptelgen dybyssyz ókisigin, sezim burqasynyn kimge aıtaryn bilmeı qapalandy. Júregindegi synaǵyn salǵan mahabbat órti órshı túsip, esin joǵaltyp, jyndanǵan sezimimen arpalysty.
Eki jyldan keıin on jeti jasqa tolǵan Gıýstav súıgen janyna sóz aıta alatyn jasqa kelgenine kózi jetip, ómirlik serigi bolýǵa usynys jasaý úshin Elızany izdep Trývılge keldi. Ókinishke qaraı, ol qalaǵa qustaı ushyp jetkende Shlezenjerlerdiń januıasy ol jaqtan birjola ketip qalǵan eken. Janyn qoıarǵa jer tappaǵan Flober dertine daýa bolatyn emdi endi shyǵarmashylyqtan izdep, muńyn qalamǵa, jan syryn aq paraqqa aqtaryp aqynǵa aınalyp, kezinde bastap, keıin tastap ketken «Esalańnyń estelikteri» kitabyn qaıta jalǵastyryp, jazǵy demalysta Elıza Shlezenjerdi jolyqtyryp, oǵan qalaı ǵashyq bolǵany týraly povesin jazýǵa qulshyna kiristi. Mahabbat poemasyn jazyp bolǵannan keıin de ǵashyqtyq daýylynyń borany basylmaı, qaıta údeı túsip, sezimin súrgilep, sanasyn sansyratty. Neshe túrli oılar janyn shyrmaýyqtaı shyrmap aldy.
O, Elıza! Elıza! Álemniń sendeı sulýlyǵyn súımeý múmkin emes eken. Ózińdi ómirimniń óliarasynda jolyqtyrǵanymda Jaratýshynyń nurynan jaratylǵan perishte beıneni kórgen beıbaqtaı eseńgirep qaldym. Sol kúnnen bastap shyn ǵashyq bolýdyń qandaı azap ekenine kózim jetip, ózińdi ańsaǵanda júregim saǵynyshtan talaı ret órtenip kete jazdady.
Janym, Elıza! Senshi maǵan. Men seniń mahabbatyńa bólenip, júregińdi jaýlap alý úshin aýyr-aýyr azap shektim. Seni kezdestirmegende bulaqtyń sýyndaı tup-tunyq kirshiksiz sezimge ómir boıy shólirkep óter me edim. Kim bilsin?
Mahabbat – Qudaı eken. Ózińdi alǵash kórgende Qudaıdyń qudiretin sezgendeı aqyl-oıym dýalanyp, esimnen tana jazdadym. Sen meniń janymnan da ardaqty,ómirimnen de qymbatty asylymsyń.
Ómir deımin-aý! Biraq sen joq jerde ómirde qandaı maǵyna bar, Elıza. Myna jalǵan dúnıeni Seniń sáýleń ǵana jaryq qylyp turǵan joq pa.
O, Elıza! O, Táńirim! O dúnıeden habar kelgen kúni meniń de Seni ańsaýmen ótken janymnyń máńgilikke tynyshtyq tabaryn bilemin. Máńgilik saparǵa attanarda janymnyń seni ǵana kórgisi kelip, alasuratynyn sezedi júregim. Janym aspanǵa ushyp bara jatqan sol bir qaıǵyly sátte Sen ǵana meni aıap, óksip-óksip jylashy, Elıza!
Janary jáýdiregen Gıýstav muńǵa batqan túngi aspandaǵy synǵan bir semserdiń shetindeı bolyp týǵan aıǵa telmire qarady. Ǵashyq júrektiń syryn bilip qoıǵandaı bolyp jymyńdaǵan juldyzdar kóńildiń shyńyraýynda tunshyqqan sezimderin túrtkileı túsip Elızany kórgisi kelgen qomaǵaı qushtarlyǵy tań atqansha basylmaı qoıdy.

(Jalǵasy bar.)

Pikirler