Otan qorǵaýǵa búkil halyqty jumyldyrý

1153

Ábilqaıyr bahadúr qalmaqtarmen eki arada 1726 jylǵy kelisimge qol jetkizisimen, Jaıyq aımaǵyndaǵy áskerı-saıası qyzmetin ońtústikti jaılap alǵan basqynshy jońǵarlarǵa qarsy kúresý máselesine aýdardy.

evan Rabdannyń qolbasshy uldary bastaǵan jońǵar áskeriniń 1723 jylǵy qanquıly shapqynshylyǵy ekpinine Ábilqaıyr han tótep bere almaǵanyn eske túsirdi. Keskilesken shaıqas barysynda kúlli ońtústik jazırany qazaq eliniń astanasy Túrkistanmen, sol óńirdegi barsha qalalarymen jaý qolyna qaldyrýǵa májbúr bolǵanyn, jasaǵynyń aman qalǵan bóligimen  Qaraqum aýmaǵyna aýysqanyn eske túsirdi. Sol aımaqtaǵy jigitterden jańa qol quryp, teristik-batysqa attanǵanyn oıyna aldy. Qansyrap jatqan qazaq elin teristikten shabýǵa daıyndalǵan, sonysymen ońtústik aımaqty basyp alǵan jońǵar basqynshylarymen tutasýy yqtımal qalmaq shabýylynyń aldyn alǵanyn oılady.  Sol áskerı sharasynan keıin, 1724 jyly Uly dalany tústik-shyǵys baǵytynda ushqyr jasaǵymen kókteı kesip ótkenin, jolda beket salyp tastaǵan jońǵarlarmen qııan-keski urys sala otyryp ońtústikke aımaqqa jaryp kirgenin esine aldy. Ol bir qaharmandyqqa tunǵan shaq edi. Aǵa han bolǵaly ordasy tórt qys tórinde ornalasqan qazaq astanasyn jaýynger jasaqtarymen sonda jaýdan birden tazartqan. Ólkeniń astana aınalasyndaǵy basqynshy aıaǵy astynda qalǵan ózge qalalaryn, barsha jer-sýdy, uzyn sany otyz eki ulysty azat etken.  Biraq aımaqtaǵy osynaý jeńimpaz sherýin, óńirdi qaıtaryp alǵan qandy shaıqastardyń saltanatty nátıjesin baıandy ete almady. Alty-jeti aıdan keıin,  1725 jyly aımaqty qaıta tastap ketýge májbúr boldy. Solardy eske túsirip saralaı kele, ordasy ornalasqan Túrkistan shaharyn, kúlli qazaq jer-sýyn azat etken qalpy turaqty ustap  tura almaýynyń sebebin izdedi. Sol sebepti joıý jolyn paryqtady.

«Aqtaban shubyryndy»  saldarynan qalyptasqan jaǵdaıda eldi, jer-sýdy saqtaý jáne qorǵaýǵa baılanysty óziniń tarıhı mıssııasyn Ábilqaıyr han adal atqaryp kele jatqan. Qaramaǵyndaǵy áskerı kúshtiń jaýjúrektiginde, soǵysý ónerine jaqsy mashyqtanǵanynda, ondyq, júzdik, myńdyq toptardan jasaqtalǵan qurylymynyń úılese áreket ete alǵanynda kúmáni joq. Ol jaýynger sarbazdary men sardarlaryna kiná arta almaıdy. Solarmen birge  saýyt sheshpeı, attan túspeı, jalpaq qazaq dalasyn teristik-batysy men ońtústik-shyǵysy aralyǵynda árili-berili kókteı ótip áldeneshe áskerı joryqtar jasaǵan. Sol jeńisti joryqtary barysynda el-jurtqa óziniń aǵa han mártebesin is júzinde moıyndatqan. Endi ol qazaq memleketiniń basshysy, aǵa hany retinde, eldi jaýdan tutastaı azat etý sharasyn jasaýǵa tıis bolatyn.  Al bul sharany júzege asyrýdyń kilti dúleı basqynshyǵa qarsy búkil halyqty kóterýde jatyr edi. Jeńisterin baıandy ete almaýynyń sebebi men syry sol kiltti óziniń jáne ózimen qosa barsha ámirshilerdiń ýaqytynda durys paıdalana almaǵandyqtarynda jatqan. 

Demek, jaýǵa qarsy bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp shaıqasý máselesin tuńǵysh ret halyq ortasyna salǵan, ózin aq kıizge otyrǵyzyp han kótergen 1710 jylǵy Qaraqum quryltaıy ispetti jańa basqosý uıymdastyrý kezek kúttirmeıtin shara bolýǵa kerek.  Aǵa hannyń mundaı kózqarasyn batys pen soltústiktegi jer-sý kıkiljińderin ózimen birge sheshýge atsalysyp júrgen Sámeke han birden qoldaıdy. Alaıda Qazaq handyǵynyń ońtústik aýmaǵy jáne Jetisý ólkesi tolyǵymen jońǵarlar qolastynda jatqan. Sol basqynshy ákimshilikke bodan retinde  túrli alym-salyǵyn berip, Tashkent syndy shaharda táýeldilik ahýalda kún kórip otyrǵan Uly júz bıleýshisi Jolbarys hanǵa osy toqtamdy tez jetkizý kerek. Ábilqaıyr bahadúr han bekem sheshim jasady. Jańǵyz oǵan emes, eń aldymen eldegi júzder bılerine (ordabılerge), aımaqtardaǵy barlyq bı, batyr, rýbasy, bas adamdarǵa jáne aqsaqaldarǵa shuǵyl túrde jaýshylar attandyryldy...   

Ábilqaıyr bahadúr eldiń aǵa hany laýazymymen qazaq astanasy Túrkistanǵa ornyqqanynda, batys ólkedegi Kishi júzge qarasty el-jurt ishinen kóp aýyl onyń ordasymen birge sol aýmaqqa kóship kelip qonystanǵan. Jaz aılarynda aǵa hannyń kóshpeli ordasy solardyń arasyna – Arys sýynyń salasy Badam ózeniniń alqabyna tigiletin. Sol sebepti de sondaǵy Ordabasy atalatyn jerdi 1710 jyldan keıingi jańa búkilhalyqtyq quryltaı ótetin oryn etip belgiledi. Sóıtip, Ábilqaıyrdyń jazǵy stavkasy qonys teýip júrgen Ordabasy bıiginde 18-shi ǵasyrdyń alǵashqy shıreginen óte bere, 1726 jylǵy qara kúzde, basqynshy jońǵarǵa qarsy kúrespek halyqtyń ahlaqı rýhyn nyǵaıtqan, tıisinshe, otan soǵysyn jeńiske jetkizý úshin úsh júzdiń birikken qolyn qurýǵa bekem baılam jasaǵan áıgili májilis ótti. Táýelsiz elimizdiń úkimeti kúlli jurtshylyq ókilderin 20-shy ǵasyrdyń sońǵy onjyldyǵynda sonda jınap, jaýdan qorǵanýda el birliginiń mańyzdy ról atqarǵanyn saltanatpen atap ótti. Al 21-shi ǵasyrdyń basynda Ordabasy shoqysynyń ushar basyna aq mármármen qaptalǵan úsh qyrly bıik eskertkish munara turǵyzyldy. Úsh qyryndaǵy arnaıy taqtalarda  ataqty úsh bıimizdiń barshany súısintetin qanatty sózderi jazyldy...

Qazaq halqynyń basqynshyǵa qarsy sheshimdi túrde otan soǵysyna shyǵýyna baılanysty Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı syndy úsh uly bıimizdiń esimderi erekshe qurmetpen aıtylatyny málim.  Olar barlyq qazaq rý-taıpalaryn jońǵarlarǵa qarsy biriktirý máselesin qaraý úshin Ordabasy quryltaıyn shaqyrdy delinedi. Qalyń buqaramen tyǵyz baılanysta bolýdyń joly retinde, bılikke qara qazaq ókilderin tartý qajettigi Esim hannyń kezinen bastap moıyndalǵany belgili. Onyń «Eski jol» atalǵan zańnamasynyń túpki máni de sol bolatyn. Sony basshylyqqa alǵan Táýke hannyń tusynda belgili bıler eldi basqarý jáne zańdardy sonaý «Esim hannyń Eski joly» úlgisimen jetildirý jumystaryna belsene qatystyryldy. Áıgili «Jeti jarǵy» osy úsh júz bıleriniń belsene atsalysýymen qabyldanǵan. Mine  solar  el basyna kún týǵan kúrdeli tarıhı kezeńde jońǵar shapqynshylyǵyna el bop birigip qarsy turý uranyn kóterdi.  El sanasyna solaı sińgen. Uly júzdegi on bir taıpany, Orta júzdegi alty taıpany, Kishi júzdegi jıyrma bes taıpany biriktiretin úsh taıpalyq odaqty ortaq múddege  uıystyrýdaǵy bul asa kórnekti tulǵalarymyzdyń eńbegin joǵary baǵalaı otyryp, olardyń uly keńesti ótkizýde bas ámirshiniń bastamasyna saı solaı áreket etkenin ádilettilik turǵysynan qısyndy kóretinimizdi biz jasyrmaımyz. 18-shi ǵasyrda sodan burynǵy kezderdegideı daǵdymen, búkilhalyqtyq májilister men keńester asa joǵary dárejeli bıleýshilerdiń ordalarynda júrgizilip júrgenin tarıhshylar moıyndaıdy. Mundaı jıyndardaǵy bılerdiń sózi qashanda ótimdi keletin, bıler ózge shonjarlardan árdaıym basym túsetin. Esim han zamanynan beri han bıliginiń ózi sol bıler keńesiniń sheshimine táýeldi bolatyn.   

 «Aqtaban shubyryndy» qasireti kezinde ásker bastap qazaq eliniń teristigine de, tústigine de  azattyq joryqtaryn jasaǵan Ábilqaıyr hannyń azattyq jolyndaǵy kúresti óristetý úshin kúlli el azamattaryn biriktirýdi kózdegende, osynaý ataqty bılerdiń kómegine súıengeni tarıhı shyndyqqa ábden saı keledi. Júzderdiń handary, jekelegen rý-taıpalar men qalalardy basqaratyn kishi handar, sultandar, rýbasylar, aımaqtardaǵy bıler, aqsaqaldar, ózge de bas adamdar jáne, árıne, batyrlar bas qosqan quryltaı basqynshydan otandy azat etý úshin jalpaq el ishinen birikken qol jııýdy biraýyzdan qoldady. Qazaq birikken áskeriniń bas qolbasshysy  mindetin aǵa han Ábilqaıyr bahadúrge júktedi.

Qazirgi qalyptasqan kózqaras boıynsha – quryltaı Kishi júz hany Ábilqaıyrdy aǵa han laýazymyna emes, bas qolbasshy etip qana saılady delinedi. Mundaı kózqarastaǵylar qazaqtyń bul kezdegi aǵa hany Bolat han bolatyn dep sanaıdy. Alaıda baıypty ǵylymı zertteýler Bolat hannyń, birinshiden, aǵa han emes, Orta júz hany bolǵanyn, ekinshiden, ol «Aqtaban shubyryndy» bastalǵanda dúnıe salǵanyn aıtady. Demek, Bas qolbasshy retinde tańdalǵan  Ábilqaıyr bahadúrdi Ordabasy quryltaıynda aǵa han mártebesine saılaýdyń qajeti joq edi, ol bul mártebege Táýke hannyń izbasary Qaıyp han qaza tapqannan beri, 1719 jyldan ıe bolatyn.  1724 jyldan Orta júz hany Sámeke men 1720 jyldan Uly júz hany Jolbarys ony ózderinen barlyq jaǵynan joǵary bolǵandyqtan da moıyndaǵan, kóne merıtokratııalyq tártipti basshylyqqa alǵan bıler keńesiniń qoldaǵan, Osylaı ol jeti jyldan beri aǵa han sanalatyn. Eger bul bastapqy kezeńde zaty emes, tek aty ǵana bar laýazym sanalsa, sondyqtan da ony jurt tek Kishi júz hany dep qana qabyldaǵan bolsa da, jońǵardyń joıqyn shapqynshylyǵynan bermengi kúlli qazaq dalasyn sharlap kórsetken jaýyngerlik, qolbasylyq eńbegi men erligi onyń is júzinde aǵa han ekenin dáleldegen edi. Qazaq handyǵynda taqta otyrǵan ámirshi ádette áskerdiń de bas qolbasshysy bolatyn, demek, Ábilqaıyrǵa bas qolbasshylyqty berý onyń aǵa han ekenin moıyndaǵandyqtan, el úshin janyn otqa da, sýǵa da salǵan janqııarlyǵyn baǵalaǵandyqtan jasalǵan shara. 1710 jylǵy Qaraqum quryltaıynda da, 1726 jylǵy Ordabasy quryltaıynda da ol ózine kórsetilgen senimdi aqtap, han dárejesi mindetteıtin qolbasylyqty adal atqardy. 

  Ábilqaıyr han úsh júzden jınalǵan áıgili batyrlarmen áskerı keńes ótkizip, shuǵyl sarbaz jınaý, olardy soǵys ónerine tezdetip úıretý, sosyn eldi birtindep dushpan ezgisinen azat etý josparyn qurdy. Birinshi kezekte byltyrǵy jeńisti sherýden keıin qaıtadan jaý qolynda qalǵan astanadan bastap aımaqtaǵy barlyq qalalardy jońǵar bıliginen qutqarý máselesi kún tártibine shyqty.  «Úlken orda qonǵan», «Kishi orda qonǵan» degen jer ataýlary Ábilqaıyr bahadúr han men onyń kómekshileriniń sol kezdegi azattyq soǵysyn basqarǵanda áreket etken ortalyqtaryn ańǵartsa kerek. Birikken qazaq armııasy atalmysh ordalarda jasalǵan soǵys josparlaryna saı urystar júrgizip, ońtústiktegi qalalardy birinen soń birin azat ete bastady...


Beıbit QOIShYBAEV,

jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty

Pikirler