Jońǵar handyǵynyń ámirshisi evan Rabdan ın-qytaı armııasyna qarsy turý sharalaryn jasaýmen qatar qazaq eline jańa shapqynshylyq jasaý josparyn da oılastyryp otyrǵan shaqtaǵy, ıaǵnı qaıǵy-qasireti ushan-teńiz áıgili apat qarsańyndaǵy qazaq eliniń basqarylý qurylymyn shola keteıik.
Keıingi jyldarǵy bedeldi zertteýshilerdiń ǵylymı aınalymǵa qosqan sony málimetterine qaraǵanda, Uly júzdi 1720 jyldan bastap Abdolla hannyń uly Jolbarys han basqaryp turǵan. Onyń ordasy, ákesiniń murageri retinde, Tashkentte boldy. Jazǵy kóshpeli ordasy Shyrshyq, Arys ózenderi ańǵarlarynda kóship-qonatyn jaıylymdarynda, sondaı-aq Tashkent pen Túrkistannyń arasynda tigilip júrgen. Táýke han 1715 jyly dúnıe salyp, Qaıyp han aǵa han mártebesine kóterilgennen keıin, shamamen «Aqtaban shubyryndy...» bastalǵan jylǵa deıin, Orta júz aýmaǵynda Táýkeuly Bolat han, odan onyń inisi Sámeke han bılik jasady (kópten qalyptasqan uǵym boıynsha Bolat han Ańyraqaı shaıqasy kezinde, ıaǵnı 1729–1730 jyldardyń birinde ómirden ótti, Táýke hannan keıingi uly han sol bolǵan delinedi. Alaıda ǵalymdardyń qıly derekkózderdi zertteı kelip qorytqan bultartpas tujyrymdaryna qaraǵanda, Bolat han jońǵarlardyń 1723 jylǵy shabýyly shaǵynda, ıakı sodan kóp uzamaı dúnıe salǵan. Ári Táýke hannan keıin saılaý ótkizilgen joq. On shaqty jyldan beri Orta júzde ámirshi bop kele jatqan Qaıyp Áz Táýkeni jerleý rásimi kezinde aǵa han retinde moıyndalǵan. Táýkeniń balasy Bolat uly han bolǵan emes, ol ákesiniń ordasynda tura bergen, biraq Orta júzdi basqarǵan. Bılikti belgili bir kezeńde inisi Sámekemen bólisken. Bolat han ómirden ótkennen keıin, 1724 jyldan Orta júz hany Sámeke boldy). Degenmen mundaı ahýalǵa sultandardyń bári birdeı kelise qoımaǵan da, ishki yryń-jyryń órshı bergen. Sonyń saldarynan baqtalastary, aqyry, 1718 jyly Qaıyp handy óltiredi. Barlyq kishi handar men sultandar 1719 jyly Túrkistanda taǵy da bas qosady. Oılasa kele, batyrlyǵymen, qolbasshylyǵymen kópke tanylǵan, barshasynan han taǵynda otyrǵan merzimi de uzaq, jasy da úlken, el basqarýdaǵy tájirıbesi de mol, 1710 jyldan Kishi júz ben ishinara Orta júzdiń bir bóliginiń hany bolyp kele jatqan Ábilqaıyr bahadúrge aǵa han tizginin bergendi qosh kóredi.
Ábilqaıyr úlken ordasyn Aral teńizi aımaǵynan jalpyqazaq astanasy Túrkistan shaharyna kóshiredi, otbasy men jaqyndaryn (eki áıeli, tórt uly men eki qyzy, eresek inileri jáne ózge de jaqyn aǵaıyndaryn) sonda ornyqtyrady, han qazynasyna Túrkistan men Tashkent jáne olarǵa qarasty qalashyqtar men aýyldardan belgili dárejede tabystar túsirip turady. Bul kezde qazaq-oırat shekarasy, usaq qaqtyǵystardy esetemegende, birshama tynysh bolatyn. Óıtkeni jońǵarlar ekinshi oırat-ın soǵysyna kıligip, sol shaqta qytaı áskeriniń shabýyldarynan qorǵaný máselesimen bas qatyryp júrgen. Sol sebepti Ábilqaıyr han bul jaqqa asa alańdamaı, eldiń teristik-batysyna nazar aýdardy, sebebi ol jaq mazasyz bolatyn. Sondyqtan ol 1720 jyly atqa qonyp, aldyńǵy taraýda aıtylǵandaı, orys patshalyǵymen shekarada joryqtaryn jalǵastyrǵan. Jeńisti sherýimen Qazan gýbernııasyna tereńdep, taza orys úıezderine jetti. Tutqyndar alyp, soǵys oljalaryn óz eline qaraı asyrdy. Al ońtústik pen shyǵys aımaqtardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý Uly júz ben Orta júz bıleýshileriniń quzyrynda qala berdi. Alaıda ońtústik pen ońtústik-shyǵysqa shoǵyrlanǵan tóre tuqymdarynyń el tutastyǵynyń sharty haqyndaǵy túsinigi ala-qula, tıisinshe aýyzbirligi kem boldy. Olar ózara baqtalastyqpen júrip, eldiń qorǵanys qabiletin arttyrý sharalaryn oılastyra qoımady.
Tap osy jáıt jońǵar qontaıshysy evan Rabdanǵa 1640 jylǵy «Dala erejesi» oraıyndaǵy uly jospardy oryndaýǵa qolaıly kórinetin. Ol ordasyna Reseıden Ýnkovskıı elshiligi kelgen kezde týystarynyń sonaý Edil boıyndaǵy handyǵy ornalasqan aýmaqqa deıingi óz eli irgesinen bastalatyn alyp aralyqty quzyryna qaratyp alý jaıyn paıymǵa salyp otyrǵan. Qazaq elin baǵyndyrý arqyly kóshpendiler ımperııasyn jańǵyrtý, sondaı jolmen shyǵysy men ońtústigindegi ın-qytaı, teristigindegi orys memleketterine erkin tótep berý dárejesine jetý – oırattardyń ózine deıingi basshylary sekildi, munyń da kózdegeni edi. Jaýyngerlik qabileti zor jasaqtaryna sengendikten de, evan Rabdan qýatty Qytaımen jańa áskerı qaqtyǵystarǵa baryp, únemi soǵys jaǵdaıynda bolýdan taıynbaǵan. Biraq áıteýir ebin taýyp, múldem jeńilip qalýdan aman júrgen. Sondaı jaǵdaıda teristiginen taǵy bir qaterli de kúshti orys syndy kórshi boı kórsetkende, saıasatynda jaǵdaıǵa oraı amal qoldanýǵa májbúr bolǵan edi. 1721 jylǵy qyrkúıekte I Petrge elshi jibergen. Elshisi arqyly joldaǵan hatynda qontaıshy óz handyǵyn qaharly qytaı shabýylynan qorǵaýdy orys patshasynan ótingen edi. Eger Petr patsha Jońǵarııany óz qorǵaýyna ám qamqorlyǵyna alsa, ol Qalmaqııa ámirshisi Aıýke han tárizdi Reseıdiń senimdi bodany bolyp turýǵa ýáde beretinin habarlaǵan. Reseılikterge óz handyǵy aýmaǵynan altyn, kúmis kenderin izdeýine ruqsat etetinin aıtqan. Tıisinshe, jońǵar qontaıshysynyń osy ótinishine oraı máseleni pysyqtaý úshin, orys ımperatory oǵan arnaıy elshi jiberetinin bildirgen. Mine sol ýádege saı jasaqtalǵan I Petr elshiligi Ivan Ýnkovskııdiń basshylyǵymen 1722 jylǵy 20 qarashada qontaıshy ordasyna jetti. Sonda qystady.
Uly Petrdiń bul kóshpendiler ımperııasyna degen yqylasty meıiri, osynaý jaýynger jurtty zamanaýı ozyq qarý-jaraqpen qamtamasyz etý joly, sóıtip osynaý jaýjúrek jońǵarlardy protekııasyna qabyldaý sharty jaıynda elshi laýazymyndaǵy artıllerııa kapıtany Ýnkovskıı men qontaıshy arasynda uzaqqa sozylǵan mámilegerlik jáne iskerlik áńgimeler bastaldy. Jońǵar áskeriniń soǵysý qabiletin arttyrýǵa baǵyttalǵan naqty ister qyzý júrip jatqan shaqta, ózara kelisimder jasap otyrǵan eki tarapqa da kórshi jáne ekeýi úshin de qaýipti Qytaıdyń uzaq jyldarǵy basshysy ımperator Kansı (boǵdyhan Sıýan E) dúnıe saldy. Ol kúlli Qytaıdy bılegen manchjýrlyq ın áýletiniń tórtinshi ókili. Alty jasynan taqqa otyryp, eldi alpys bir jyl bılegen. Qytaı tarıhynda eń kóp ýaqyt ımperator bolǵan. Sol merzim ishinde laýazymyna oraı alǵan esimine («Kansı» – maǵynasy: «Gúldenip kele jatqan jáne jyly shuǵyla shashqan») saı halqyn jaqsylyqqa bólep, sáttilik sımvolyna aınalǵan ámirshi. Osy ımperator Kansıdiń kezinde Qytaıdyń qýaty óte artqan. Odan qanshama jasqanbaı shaıqasyp júrgenmen, eki aradaǵy soǵystar túbi Jońǵar handyǵyna eleýli qater tóndirip turǵany aıqyndalyp kele jatqan. Sondyqtan da, jońǵar qontaıshysy orys patshasyna úmit arta qaraǵan. Biraq evan Rabdan orys qamytyna moınyn tyǵyp úlgergen joq – Ýnkovskııdiń mıssııasy kelgeli bir aı bolǵanda, 1722 jylǵy 20 jeltoqsanda ımperator Kansı qaıtys boldy. Bul oqıǵa qontaıshyǵa birshama tynshý ákeldi. Óıtkeni Qytaı taǵyna Kansıdiń 64 áıeliniń birinen týǵan 44 jasar uly knıaz Iýn otyrǵan. Uly knıaz Iýn boǵdyhan Kansıdiń amanatyna qupııa ózgertý engizý jolymen, bılikke zańsyz kelgen dep sanaldy. Solaı oılaǵan kóptegen týysqandarymen teketires jaǵdaıǵa túsken jańa ımperator ishki kúresti qaıtkende óz paıdasyna sheshýge tıis edi. Sondyqtan ol oırattarmen sozylmaly jaǵdaıda turǵan soǵysty toqtata turýǵa májbúr boldy. Qontaıshy evan Rabdan men ımperator In Chjen (Iýnchjen) ekeýi bitim jasasyp, dostyq jaǵdaıda qarym-qatynas jasap turý jaıynda kelisimge keldi. Osy jáıt onyń Qytaıdan qorǵaný maqsatynda jasaqtap jatqan áskeriniń baǵytyn qazaq eline burýǵa jáne Reseımen qurmaq baılanysynyń mazmunyn alǵashqy sıpatynan ózgertýge alyp keldi. Ol Reseı bodandyǵyn Aıýke úlgisinde qabyldaýdan da, qytaımen shekarasyna orys qamaldaryn saldyrýdan da taıqydy. Áıtse de, dıplomatııalyq kelissózderin amaldap soza túsken Ýnkovskıı elshiligimen Jońǵarııada qystaıdy, sosyn, 1723 jyldyń naýryzynan qyrkúıektiń ekinshi jartysyna deıin, qontaıshymen birge Ile alqabynda jáne Ystyqkólge shyǵysynan quıatyn taý ózenderi ańǵarynda kóship-qonyp júredi. Ol Uly Petrdiń tapsyrmasyn oryndaýǵa janyn saldy. Qontaıshyny Reseı protekııasyna kóshýge úgittedi. Onyń ıelikterinde orys garnızony turatyn qamaldar salýǵa kelisimin alýǵa tyrysty. Mundaı qadamnyń Jońǵarııany Qytaıdan senimdi qorǵaý úshin paıdaly bolmaǵyn dáleldedi. Alaıda evan Rabdan óziniń qytaılarmen jáne qazaqtarmen soǵysýyna qajet áskerı qarý-jaraqty orys patshasynan alýǵa keliskenimen, orys áskeriniń qandaı da túrmen bolsyn eli ishine kirýine jol berýdi oıyna da almaıtyn. Óıtkeni sol ýaqytqa deıingi Reseımen tatýlyq ońaıshylyqpen kelmegen edi (orystardyń Ertis alqaby men Altaıdy mysyqtabandap, «aqyryn basyp otarlaýy» saldarynan jońǵar memleketi óz aýmaǵynyń besten birinen aırylǵan). Sol ahýalǵa kóngendikten ǵana olarmen beıbit qatar ómir súrý múmkin bolyp turdy. Ýnkovskıı júrgizgen kelissóz kezinde qontaıshy daýly shekara men alym-salyq jaıyn qozǵaǵan. Ázirge óz soǵys óndirisi zeńbirek quıýdy jolǵa qoıyp úlgermegendikten, osynaý qaharly qarýdy orys patshalyǵynan alýdy maqsat etken. evan Rabdannyń bul pıǵylyna septese tura, Ýnkovskıı mıssııasy negizgi maqsatyna qol jetkize almady. Aqyry, kelgen baǵytymen keri qaıtty. Jońǵar áskeriniń qazaq eline 1723 jylǵy erte kóktemde, aqpan aıynda jasaǵan joıqyn shabýyly jáne onyń kúsh-qýaty men joryǵynyń jeńisti nátıjeleri jaıyndaǵy naqty derekterdi Reseıge ala keldi...
Qazaq eline tutqıyldan shabýyl jasaǵan jońǵar áskerine evan Rabdannyń uldary Galdan eren men Laýzan Shono jetekshilik etken bolatyn. Joryqqa áskerı jabdyqtary jaqsy, zeńbirek, oq-dárili myltyq syndy qarý-jaraqtary mol, jaýynger attary jeldeı esken qalyń qosyndar qatysqan edi. Jeti tustan synalaı kirgen júz myń jaýyngeri bar bes qarýy saı armııa kúrsildetip zeńbirek atyp, myltyqtan oq jaýdyryp, Shý jáne Talas ózenderi ańǵarynan bir-aq shyqty. Tasqyn seldeı tasyp aǵylǵan basqynshynyń atty áskerine qarsy dástúrli qylysh-naızasymen batyl kóterilgen qazaq jasaqtary tosqaýyl bola almady. Tosyn da joıqyn soqqydan qatty shyǵynǵa ushyrady. Halyqqa qorǵan bola almaı qaldy. Qorqynyshty qatygezdikpen astasqan shabýyldan el esin jınaı almaı, beti aýǵan jaqqa údere kóshýge, tipti úı-jaıyn, dúnıe-múlkin, maldaryn tastaı qashýǵa májbúr boldy. Jońǵarlar tez arada Tashkent, Saıram, Túrkistan, Sozaq, Qumkent, Saýdakent sekildi qazaq shaharlaryn, uzyn sany 25 qalany basyp aldy. (Ańyzdarda basqynshylardyń talaı rýlardy tutasymen qyryp jibergeni aıtylady. Qazaq halqynyń taǵdyryndaǵy osynaý asa qasiretti kezeń tarıhta «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» degen atpen tańbalandy. El aýzynda saqtalǵan mynandaı: «Qarataýdyń basynan kósh keledi, Kóshken saıyn bir taılaq bos keledi. Qaryndastan aıyrylǵan qıyn eken, Qara kózden móldirep jas keledi. Myna zaman qaı zaman, qysqan zaman, Basymyzdan baq-dáýlet ushqan zaman. Shubyrǵanda izińnen shań boraıdy, Qańtardaǵy qar jaýǵan qystan jaman. Myna zaman qaı zaman, baǵy zaman, Baıaǵydaı bola ma taǵy zaman. Qaryndas pen qara oryn qalǵannan soń, Kózdiń jasyn kól qylyp aǵyzamyn», – dep keletin sheksiz qaıǵyǵa tunǵan sózderi bar «Elim-aı» atty rekvıem-ánmen bederlendi). Basqynshylyq soǵys qazaqtardyń toz-tozyn shyǵardy. El tonaldy. Jaıylym men egistik taptalyp, bosap qaldy, qolónershiler qanaldy, saýda toqyrady, mal basy kúrt kemidi. Jurt bas saýǵalap bosyp ketti. Qos uly sý Ámý men Syr arasyndaǵy otyryqshylar da aıtyp-jetkizgisiz kúızeliske ushyrady. Ashtyqtyń jaılaǵany sondaı, shejirelerde saqtalǵan habarlarǵa qaraǵanda, adamdar ólikterdi jerlemeı, jeýge májbúr bolǵan. Baıyrǵy Buhara, Hıýa, Ferǵana, Samarqan bosap qalǵan. Áskeriniń soǵys qımyldaryn sátti júrgizip jatqany haqynda habar tıisimen evan Rabdan Edil boıyndaǵy oırat týysqandaryna – Qalmaq handyǵyna jaýshy attandyrady. Óziniń áskerı joryǵynyń nátıjesinde qazaqtardy birjola jeńip, aldaǵy ýaqytta Jaıyq pen Edilde Aıýke hanmen birge jaılaýǵa shyǵýdan dámelenetininen habardar etedi...
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
