Halqymyzdyń tarıhy jaıly jazba derekter

1206

Ótken jyly Qoıshyǵara Salǵaraulynyń «Ejelgi túrikter», «Ortaǵasyrlyq túrikter», «Shyǵystaǵy túrikter» dep atalatyn úsh kitabyn, bıylǵy jyly «Myńǵul men monǵol jáne úsh Shyńǵysy» men «Móde han» degen kınoromanyn oqyp shyqtym. Onyń ózi aıtqandaı, «ómir boıy zerttep, jazǵan-syzǵandarynyń» deni osynda eken. Shyndyǵyn aıtý kerek, osynyń ózi – bir qalamgerge jetip artylar, tipti asyp-tógiler eńbek. 

Qoıshyekeńdi halqymyzdyń tarıhyn zert­tegen ózgelerden oqshaýlandyryp tur­ǵan tusy – ol «adamzat tarıhyn tara­zy­laǵanda mindetti túrde túrik tarıhymen baılanystyrmaı qaraý múlde qate» degen ustanymy. Tipti, dúnıejúzine belgili degen tarıhshylardyń talasqa túsip, olardyń da olqylyq jibergenin dáleldeýge tyrysady. Osylaı aıtpasa «sózdiń atasy ólip» qana qoımaıdy, tarıhymyzdyń qatesi de túzelmeı ketetini ras qoı. Bireý aıtý kerek edi. Ony qazaqtyń qabyrǵaly qalam­geri – Qoıshyǵarasy aıtty. Ult úshin ár­qaı­­symyz osylaı shama-sharqymyz jet­kenshe adal is atqarsaq, shirkin, biz el-jurt aldyna baıaǵyda túser edik.
Túrikterdiń tarıhy jaıly onyń 3 tomdyǵy halqyn súıetin ár qazaqtyń úıinde turatyn qundy dúnıe ekeni daýsyz. Jalǵan dúnıedegi jan dosy bolǵan Aqseleý Seıdimbektiń «Qazaqtyń aýyzsha tarıhy» degen eńbeginen ózge jańasha baǵytta jazylǵan mundaı kitaptardyń jaryq kórgeninen oqyrman retinde meniń habarym joq.
Kópshilik Qoıshyekeńdi qarapaıym jan dep tanıdy. Menmensińgen tusyn esh kórgen emespiz. Elestete de almaısyń. Al tyndyrǵan isi erekshe iri eken. Kóshkinshi halyqtardyń ejelgi turmysynan bastap, kóne tarıhymyzdy tutastaı alyp qaraýdy maqsat etip qoıý – batyrlyq emeı nemene?! Eń negizgisi sol – avtor maqsatyn abyroıly oryndap shyqqan. Sondyqtan ol qandaı madaq pen marapatqa bolsyn laıyq. Oǵan avtordyń jazýshylyq-jýrnalıstik qabileti men zertteýshilik yjdaǵattylyq qasıeti kóp kómegin tıgizgen tárizdi. Onyń ústine «uzaq jyldar boıǵy izdenistiń» arqasynda ǵana osyndaı nátıjege jetse kerek edi.
Aldyna aınymas maqsat qoıǵan avtor atynan at úrketin burynǵy zertteýshilerdiń saıasılanǵan súrleýine túspeı, kóshkinshilerdiń atam zamannan qalyptasqan ózindik tabıǵaty, bolmysy, tynys-tirshiligi turǵysynan kelip, mıfologııalyq, hronologııalyq, genologııalyq (DNK), lıngvıstıkalyq derekkózderge súıene otyryp paıymdaıdy. Zertteý jumysynyń osyndaı metodologııalyq ádis-tásili óz jemisin bergen. Ol ǵylymı stılge tán qalyptasqan qasań tilmen emes, barynsha uǵynyqty, qazaqı psıhologııaǵa tán turǵyda áńgimelenedi. Iaǵnı jeńil oqylady. Bir áttegen-aıy, kóbine Qytaı muraǵattarynda saqtalǵan derekkózderge súıenip jazylǵandyqtan, adam esimderi men jer-sý attary este saqtaýǵa qıyndyq týdyrady. Ári olardyń qatary tym kóp bolǵasyn, qaısybirin jattap alasyń. Árıne, bul «joqqa júırik jetpeıdiniń» kesirinen oryn alyp otyrǵan olqylyq ekeni belgili. Óıtkeni, ejelgi túrikterdiń tarıhyna baılanysty kóne jádiger jazbalar tek Qytaı muraǵattarynda ǵana kezdesedi. Al keıinirek evroentrıstik kózqaras turǵysynan jazylǵan zertteýler sol tustaǵy saıasat yǵynan asa almaǵany taǵy ras. Sondyqtan avtor buǵan deıin qalyptasqan súrleýden sanaly túrde bas tartady. Mysaly, «Tonykók pen Qorqyttyń bir adam bolýy da múmkin» degen sııaqty kisini oıǵa qaldyratyn tosyn pikiri zertteýshilerge jańa baqyt nusqaıtynyna kúmán joq. Sol sııaqty este joq eski zamannan bastap «túrik» halqynyń tarıhyn taratýǵa baılanysty ózindik konepııasy tarıhymyzdyń kómeski tartqan beımálim tustaryn júıelep uǵynýǵa múmkindik beredi.
Iaǵnı túrikterdiń túp tórkini, shyqqan tegi – kezinde grekter «skıf», parsylar «saq», qytaılar «sáı-jin» atandyryp, osy attarmen tarıhqa engen halyqtardyń túp-tórkinimen tamyrlas, ortaqtas degen tujyrym jasaıdy «Ejelgi túrikter» degen eńbeginde (Astana: Folıant, 2012, — 188-b.). Soǵan oraı adamzat balasynyń násilin keskin-keıpine qaraı bólgende ejelgi túrikterdi mongoloıd tıpindegi taıpalarǵa jatqyzý da qate tujyrym dep tanıdy zertteýshi.
«Ejelgi túrikter evropoıdtyq násilge jatady. … Al qazirgi ǵylymda qazaq halqynyń keskin-keıpin jatqyzyp júrgen «Turan», bolmasa «ońtústik sibir» dep atalatyn antropologııalyq tıp keıingi myńjyldyqtardyń jemisi» dep oıyn anyq aıtady (Bul da sonda, 189-b.).
Bul pikirdiń durystyǵyn qazir ózge ǵalymdar da dáleldep jatyr. Mysaly, ótken aptada «Aıqyn» gazetinde «Babalarymyzdyń bet-álepetin bilemiz be?» degen tanymdyq maqala jarııalandy (Q. Tórejan, 2014, 1 sáýir). Onda: «Jaqynda reseılik antropolog ǵalymdar Batys Qazaqstan oblysyn­daǵy Qosqudyq qorymynda bizdiń dáýirimizge deıin tórtinshi myńjyldyqta jerlengen adamnyń bas súıegi arqyly onyń bet-álepetin qalpyna keltirdi. Bul jumystarmen aınalysqan ǵalymdar «Qazirgi qazaq jerin mekendegen ejelgi kóshpendilerdiń bet-pishinderi evropalyqtarǵa keledi» degen tujyrym jasap otyr» delingen. Bizdiń zertteýshimiz ondaı sheshimge budan áldeqaıda buryn kelgenine joǵarydaǵy silteme bultartpas dálel.
Osylaısha qazaq halqynyń tarıhyna qatysty árkim ártúrli kózqaras turǵysynan qarastyryp jasaǵan burynǵy boljamdar negizinde bizge syrttaı tanylǵan jasandy belgilerdi teriske shyǵarady.
Qus ushsa qanaty talatyn shetsiz de sheksiz Qazaq dalasy nebir syrlardy baýyryna búgip jatqanyn ishimiz sezedi. Osyny oıǵa alǵanda taǵy da tarıhqa júginesiń. Biraq bizdiń tarıh ózgeniń qolymen jazylyp, halqymyzǵa eriksiz tanylǵan tarıh ekenin, nesin jasyramyz. Kezinde «Qazaqtyń qysqasha tarıhy», «Qazaqtyń qıly tarıhy» sııaqty, taǵy basqa da biraz eńbekterdi qarap shyqqannan keıin, shirkin, osynyń báriniń basyn qosatyn, sonaý kóne dáýirden beri qaraı kókteı sholyp baıandaıtyn bir salıqaly dúnıe qashan jazylar eken dep armandaıtyn edik. Qoıshyekeńniń joǵaryda atalǵan eńbektermen tolyq tanysqasyn sol armanymyzdyń tósi qyltıǵandaı boldy.
Buryn jaryq kórgen ártúrli eńbekterde árqıly baıandalatyn tarıhymyz jaıly úzik-úzik boljamdardyń basyn qosa almaı, oǵan degen qyzyǵýshylyǵymyz sý sepkendeı basylatyn. Ary qaraı zerdelep oqýǵa betteı almaı, tosyrqaǵan attaı boldyryp orta jolda qalatyn edik. Osyǵan keıigen avtor: «… qazaq handyǵy bólinip shyǵyp, óz aldyna otaý tikkenshe jer ataýynda da, el ataýynda da turaqtylyq bolmaıdy. Buǵan qarap, bul ólkeni turaqty mekendegen eshqandaı turǵylyqty jurt bolmaǵandaı, kileń taǵdyr tolqynynda bir-birin yǵystyra sapyrylysqan túrli halyqtar sátine qaraı sál turaqtap, erýlep ótip kete bergen-aý dep oılaýǵa májbúrsiń», – deıdi.
Alaıda, osy jerden tabylǵan arheologııalyq qazba muralar da, halyqtyń aýyzsha tarıhy – shejire-ańyzdar da, sondaı-aq sonaý eski zamandardan úzilmeı jalǵasyn taýyp, sabaqtasyp kele jatqan olardyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary da bul dalada, kimniń qalaı aıtqanyna qaramastan, avtohtondyq quqy bar bir halyqtyń – tektes, tildes túrik halqy urpaqtarynyń sonaý eski zamandardan beri ǵumyr keship kele jatqanyn dáleldeıdi («Ejelgi túrikter», 22-b.).
Budan ary: «VI ǵasyrda shańyraq kótergen ataqty Túrik qaǵanatynyń tarıhyna barynsha baıyppen zerdeleı úńilgen jón», – deıdi avtor. «Sonda óz zamanynyń zańǵar oıly bıleýshisi bolǵan Býmyn (Momyn) qaǵannyń tóńireginde teńdesi joq qýatty memleket qurýǵa baǵyt alǵanda ony basqa emes, nege «Túrik» dep ataýdy qalaǵanyn paıymdaýǵa múmkindik týady. Óıtkeni, Býmyn qaǵan ózderinen buryn bir kezde tóńiregine túgel bılik júrgizgen áıgili túrik degen ataqty memleket bolǵanyn jaqsy biledi. … Býmyn ózin sol ejelgi túrikterdiń urpaǵymyn dep sanaýy da bek múmkin ǵoı. … Osyǵan oraı jýjandar bodandyǵynda júdep-jadap júrgen túrik tektes taıpalardyń (halyqtardyń) basyn bir shańyraq astyna biriktirip, azattyq áperýdi kózdegende Býmyn jurttyń sol bir dańqty Eldikti, qaharmandyq Erlikti ańsaǵan arman-ańsaryn eskerip, soǵan saı osy ejelgi túrikterdiń ataq-dańqyn qaıta jańǵyrtyp, biz de osyndaı el bolamyz dep, ony halyq rýhyn kóterip, azattyqqa qulshynýǵa paıdalanǵan», – deıdi. Oǵan tarıhtan taǵy bir mysal keltirip: «Osman ımperııasy qulaýǵa aınalǵanda halyq rýhyn kóterýge túrik ataýyn tý qylyp kóterip, oǵyzdardyń bir butaǵynyń Túrik eline aınalǵanyn» eske alady.
Sol sııaqty Qytaı jazbalaryn­daǵy ańyz deregine qarap, Ashynany «túrikterdiń túp atasy» dep júrgen tujyrymnyń qate ekenin, «ashynanyń» bar-joǵy ejelgi túrikterdiń «burynǵy», «áýelgi», «alǵash­qy» degen uǵymdy bildiretin qarapaıym «ashnu» («ashynu») degen sóz ekenin, soǵan oraı resmı tarıhta qalyptasqan «ashına túrik» tirkesiniń maǵynasynyń da «Burynǵy túrik» nemese «Áýelgi túrik», basqasha aıt­qanda, «Birinshi Shyǵys Túrik qaǵa­naty» degen uǵymdy bildiredi dep anyq aıta alamyz. Munyń bári qalaı bolǵanda da, Túrik ataýynyń VI ǵasyrdan da buryn bar, ejelgi ataý ekenin aıǵaqtasa kerek», – degen dálelin qalaı qulaqqa ilmeýge bolady?! 
Ǵalym-jazýshynyń tosyn pikirleri men batyl boljamdaryn bylaı qoıǵanda, onyń qazirgi qazaq tarıhyn zertteýshilerge qaratyp aıtqan oryndy ýájderi men ótkir syndary – negizinen tarıhty endigi jerde múlde jańa ǵylymı konepııa turǵysynan qarastyrý kerek degen ustanymynan týyndaıdy. Osy bir ózekti máseleni jetege jetkize jazyp, kópshiliktiń kókeıine quıyp berýi jazýshylyq qabilet-qarymǵa da tikeleı baılanysty ekeni daýsyz. Oqyrman kókeıinde tıtteı de bolsa kúmán qalmas úshin, ári este saqtaýǵa qıyn qytaı tilindegi esimder men jer-sý attary jattalyp qalsyn degen nıetpen negizgi oıdy atalǵan eńbekterdiń ár tustarynda qaıtalap pysyqtap otyrý ádisin avtor sanaly túrde paıdalanǵanǵa uqsaıdy. Deı turǵanmen, tarıhı bir derektiń ár kitapta ártúrli baıandalýy, keıde oı qaıtalaýǵa, tipti logıkalyq qaıshylyqqa uryndyrǵan tárizdi.
Mysaly, «Muńǵuldy «túrik» dep shatastyrýymyz – báıterektiń dińin butaǵymen shatastyryp, dińi qaısy dese, butaǵyn, butaǵy qaısy dese, dińin kórsetkenmen birdeı. Óıtkeni, túrik – bútkil túrik tektes halyqtardyń dińi. …al muńǵul men tatarlar – sol dińnen ónip-ósip taraǵan kóp butaqtardyń biri ǵana» dep kórsetedi avtor «Shyǵystaǵy túrikter» degen kitabynyń 78-shi betinde. Sóıtedi de kelesi bette: «… baıyrǵy muńǵyl halqy da, tatar halqy da túrik tilinde sóılegenimen, olar áý basta túrik tektes bolmaǵan, syrttan kelip, olarǵa sińisip ketken kirme halyqtar sekildi», – deıdi. Bul eki boljamnyń qaısysyna senemiz? Sonda muńǵyl men tatar túrik deıtin daraqtyń «ónip-ósip shyqqan» óz butaǵy ma, joq, álde, avtor aıtpaqshy «syrttan kelip sińisken», ıaǵnı býdandastyrylǵan basqa butaq pa?! Menińshe, avtor baıyrǵy túrikti máýeli «daraqqa» teńegen sátti teńeýine oqyrmandy ılandyramyn dep otyryp, tarıhshyldyǵynan góri jazýshylyq bolmysyna erik berip alǵanǵa uqsaıdy. Bolmasa, sol kitaptyń 349-shy betinde: «Shejirelerde muńǵul men tatardy bir kisiniń, ıaǵnı Alasha hannyń balasy etip kórsetkenmen, bulardy bir kezderde túrik eliniń quramyna kirgen, keıin bólinip, óz aldyna jeke-jeke handyq quryp ketken eki el dep uqqan jón» dep jazbas edi.
Tarıhty zertteý bar da, ony kópshilik paıdalana alatyndaı etip jazý bar. Osy ekeýi bir adamnyń boıyna toǵyssa, nur ústine nur. Isaı Kalashnıkovtyń «Jestokıı vek» degen shyǵarmasynyń qoldan túspeıtindigi, oqyrmandy baýrap alatyn qudireti osynda. Demek, bizdiń avtordyń artyqshylyǵy da sol bolý kerek. Ol qandaı tarıhı oqıǵany jazbasyn sol kezeńniń kórinisin dál berýge tyrysady. Mysaly, «Bıik alań – Shytqa ornalasqan han ordasy» dep bastalatyn sóılemdegi «shyt» sózin zertteýshi túgil jazýshylardyń ózi sırek paıdalanady. Nemese «Keń jozynyń ústi ulttyq tamaqqa toly» degendegi «jozy» degen kónergen sózdi oryndy qoldaný oqýshynyń tarıhı shyǵarmaǵa degen senimin arttyra túseri sózsiz.
Ebe-abyz (halyqqa qarap): – Ýa, halaıyq! Hanzadamyz han boldy, el tilegine saı jan boldy. Endi ata-baba dástúrimen uly hanǵa laıyq jańa esim berýimiz kerek. Men Táńiri bergen aıan boıynsha, onyń jańa esimin «Shyńǵys» dep atadym. Bul «Táńirdiń kúshi», «Táńirdiń jerdegi ámirshisi» degen maǵynany bildiredi. Múde hanzadanyń endigi aty – Shyńǵys. Shyńǵys han».
Ary qaraı túrik tektes halyqtar arasynda «Shyńǵys» degen qaharly laýazymǵa eń alǵash Múde hanzada ıe bolǵanyn, budan keıin bul laýazymdy bes ǵasyr ótkende osy halyqtyń ekinshi bir perzenti Atılla, odan keıin taǵy da bes ǵasyr ótkende Temýjın ıelengen edi degen derekti alǵa tartady «Múde han» degen eńbeginde.
Shyńǵys han demekshi, Qoıshy­ekeńniń «Muńǵul men mońǵol jáne úsh Shyńǵys» dep atalatyn eńbegi HIII ǵasyrdan beri túrli pikir talasyn týdyryp kele jatqan mońǵol halqy men Shyńǵys hanǵa qatysty jańa oı-tujyrymdardy alǵa tartady eken.
«Orhon ózeniniń boıynan tabylǵan eskertkishterdegi qupııa jazýlardyń «kilti» tabylyp, ondaǵy tasqa basylǵan bultartpas tarıhı aıǵaq-derekterdi dúnıejúzi tanyp-bilmegende búgingi túrik tektes dep júrgen halyqtarymyzdyń bári qazirgi túsiniktegi mońǵol tektes halyqtardyń bir butaǵyna aınalyp kete barýy ǵajap emes edi. Hrıstıansha jyl sanaýdan keıingi VI ǵasyrda túrik degen halyqtyń «Máńgi el» dep atalatyn asa iri dalalyq memleket ornatqanyn jáne sol túrikterdiń sol ulańǵaıyr aımaqqa úsh ǵasyrǵa jýyq bılik júrgizip turǵa­nyn bildi. Osydan keıin baryp qana tarıhshylar burynǵy mońǵol ataýynyń aldyna endi kelip, túrik ataýyn qosaqtaýǵa májbúr boldy» (98-b.).
«Túrik-mońǵol halyqtary» degen jańa turaqty tirkes osylaısha ǵylymı aınalymǵa endi. Tatar ataýy jyly ornyn túrikke berip, týngýstar aýylyna qonys aýdardy» dep uzaq tarıhty qysqasha qaıyrady. Ary qaraı avtor qazirgi mońǵoldardyń Shyńǵys han zamanynyń mońǵoldaryna uqsamaıtyn birneshe ǵalymdardyń jasaǵan tujyrymdary men ózi keltirgen tarıhı derekter negizinde táptishtep túsindiredi. Onyń aıtýy boıynsha: «Shyńǵys han atalary Ergene-Kóńnen shyqqannan keıin de olardyń eli birneshe ǵasyr boıy qazirgi «mońǵol» degen ataýmen atalmaǵan kórinedi. Olar basqa ataýmen basqa halyqtardyń quramynda júrgen. Olar tek HII ǵasyrda Borte-chınonyń jıyrmasynshy urpaǵy Baıshynqor kókjaldyń balasy Týmbınaı sheshenniń jeti ulynyń biri – Kabýl qaǵannyń tusynda ǵana «Hamag mońǵol ulysy» («Jalpy mońǵol ulysy») atalǵan eken.
Endeshe, «… ejelgi myńǵuldardyń tarıhy bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi VII ǵasyrdyń aıaǵynan bastalyp, bizdiń jyl sanaýymyzdan keıingi birinshi ǵasyrdyń sońymen aıaqtalady. Ejelgi muńǵyldar etnoquramy jóninen túgeldeı túrik tekti, túrik tildes halyqtarǵa jatady. Al keıingi mońǵoldardyń tarıhy bizdiń jyl sanaýymyzdan keıingi VIII ǵasyrdan bastalyp, HIII ǵasyrdyń basynda shańyraq kótergen Mońǵol ımperııasynyń tarıhyna jalǵasady» (131-b.) dep daýly máselege núkte qoıady.
Halqymyzdyń tarıhy jaıly jazba derekter – olardy bitispes jaýy, qas dushpany sanaǵan otyryqshy halyqtardyń ókilderi qaldyrǵan jazbalar ekeni kópke aıan. Mundaı derektermen jazylǵan tarıhtyń syńarjaq bolary daýsyz. Munda «kóshkinshiler tek tonaýshy, qaratýshy, kisi óltirýshiler bolsa, otyryqshylar pendege qııanaty joq «perishteler» sııaqty kórinedi» (9-b.) dep kitaptyń basynda oqyrmanyna muńyn shaǵatyn avtor, atalǵan eńbekterdiń sońynda osy qııanatty teriske shyǵaryp, «Adamzat tarıhyn tarazylaǵanda mindetti túrde túrik tarıhymen baılanystyrmaı qaraý múlde qate» degen pikirin, ıaǵnı ózindik ǵylymı konepııasyn Qytaı muraǵattarynda saqtaýly qujattar negizinde, álem tarıhshylarynyń túrik tarıhyna baılanysty jasaǵan tujyrymdary arqyly jáne halqymyzdyń ańyz-áńgimeleri jelisine súıenip dáleldep shyǵady.
Ańyz-áńgimeler demekshi, ol «avtory kórsetilmegen tarıhty «aýyzsha tarıh» deımiz. Onyń avtory – halyq. Demek, aýyzsha tarıh – halyq tarıhy. Mysaly, halyq ániniń ishinde jasandysy bar ma? Árıne, joq. Sol sekildi halyq tarıhy da mine, osyndaı. Endeshe, oǵan degen kózqaras nege kerisinshe bolý kerek?» (38-b.) deıdi. Ýáli sózge qosylmasqa laj joq. Ultymyzdyń uly baılyǵy, ádebıetimizdiń jaýharlary, mań dala marjandary – 100 tomdyq «Babalar sózi» bizdiń eń asyl muralarymyz emes pe? Al bizdiń tarıhshylarymyz osyny oryndy paıdalanýdyń ornyna, nege murnyn shúıire qaraıtynyna qalaı qynjylmassyń.


Namazaly OMAShULY,
Jýrnalıstıka máselelerin zertteý
ınstıtýtynyń dırektory,
professor, 

«Qazaq ádebıeti».

 

Pikirler