Aqyn ári jýrnalıst Qazybek Isa «Petropavldy – Abylaıhan, Pavlodardy – Kenesary, Semeıdi Álıhan Bókeıhan qalasy dep ataıyq» dep usynys tastaǵan bolatyn. Bir qaraǵanda oryndy usynys bolǵanymen óziniń tarıhı ataýy bar qalany tulǵanyń atymen ataý qanshalyqty durys? Jalpy qazaqtyń tanymy úlken qalaǵa belgili bir tulǵanyń atyn berýdi kótere me?
Qazybek Isa Pavlodardy – Kenesary dep aýystyraıyq dese, belgili til janashyry Rýza Beısenbaı Pavlodardyń Táshenov dep atalǵanyn qalaıdy. Tipti keıbir azamattar Petropavl men Pavlodardy Jánibek pen Kereı dep ataıyq dep usynys tastapty. Al jýyrda jýrnalıst Erman Qanjanuly Qarataý qalasyn D.Qonaev dep ózgerteıik dep áleýmettik jelige óz pikirin jazdy. Bir qyzyǵy áleýmettik jelidegi azamattardyń 90 paıyzy bul usynysty qoldap, tipti «Qonaevqa Almatynyń da atyn berýge bolady» dep pikir bildiripti.
Belgili qalamger Marat Toqashbaev tulǵanyń atyn qalaǵa berýge qarsy. Alaıda ol Petropavl men Pavlodardyń atyn ulttyq sıpatqa ózgertý kerek degen pikirde
«Meniń oıymsha Semeıdi óz atymen qaldyrý qajet. Al qos qalany Abylhan men Kenesary dep ózgertý durys emes. Bizdiń Parlament «Jeke adamdardyń atyn qala men eldimekenderge qoıýǵa bolmaıdy» degen zań shyǵarsa jaqsy bolar edi. Sonda biz Nur-Sultan, Petropavl, Pavlodar degen ataýlardan qutylatyn bolamyz. Eger osyndaı zań shyǵatyn bolsa, siz kóterip otyrǵan túıtkildi máseleler oń sheshiledi. Al Jambyl oblysyna qarasty Qarataý qalasyn Qonaev dep ataýdyń eshqandaı qajettiligi joq. Óıtkeni halyqtyń qulaǵyna ábden sińisti bolǵan qalanyń atyn aýystyryp abyroı tappaımyz», – deıdi ol.
Marat Baıdildauly qalaǵa adamnyń atyn berý orys pen amerıkandyqtardan shyqqanyn aıtady. Alaıda bul jaǵdaı qazaqtyń tanymyna qaıshy keletinin aıtady.
«1797 jyly Jordj Vashıngton eki merizim prezıdent bolyp, halyq úshinshi ret saılaýǵa túsýin suraǵanda «Men Konstýtııany buzsam, ony qalpyna keltirý qıyn bolady. Sondyqtan Konstýtııany saqtaıyq» dep prezıdenttikke túsýden bas tartady. Onyń bul ustanymyna rıza bolǵan halyq aty joq shaǵyn qalashyqqa Vashıngtonnyń atyn berýge ruqsat suraıdy. Ol prezıdenttik saılaýǵa túspes úshin kelisimin berip, konstıtýtııany saqtap qalady. Meniń oıymsha, qalany adamnyń atymen qoıý osydan bastaldy. Sodan keıin Petr I qurmetine Sankt-Peterbýrgtyń aty berildi. Shyn mánisinde qazaqtyń tanymyna adamnyń atyn qala men eldimekenderge berý kelińkiremeıdi», – deıdi ol.
Sondaı-aq ol áleýmettik jelidegi «Elordamyz astanany Alashorda dep ataıyq» degen usynysty qoldaıtynyn jetkizdi. Sebebi alash arystarynyń qurmetine oraı elimizdiń ortalyǵyn Alashorda dep ataý tarıhı ádilettilik ekenin eskertti.
Kúni keshe «JEBE» qoǵamdyq birlestiginiń músheleri QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Aızada Qurmanovamen kezdesip, Pavlodar qalasynyń ataýyn Ertis dep ózgertý týraly usynys tastady. Qısyndy usynys. Óıtkeni keıbir azamattar atalǵan qalanyń Kereký degen ataýy Korıakovtan shyqqan dep aıtyp júr. Bul jerde tarıhshylardyń ýájine qulaq asqan jón. Al Petropavldyń Qyzyljar ekenin tarıhshy Zııabek Qabyldınov naqty qujattarmen dáleldep berdi.Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, qala, aýdan jáne eldimekenderdiń atyn tulǵanyń atymen atamaýymyz kerek.
Serik Joldasbaı,
"Adyrna" ulttyq portaly
