2020 jyly Ulttyq bankti Nur-Sultanǵa kóshirýdiń astarynda ne jatyr?

885

Osyǵan deıin «Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń (UB) Elordaǵa kóshirilýi Almatynyń ekonomıkalyq bolashaǵyna teris áser etýi múmkin» degen pikirdi sarapshylar jıi aıtyp kelgen.  

«Qazaqstan Qarjygerleri qaýymdastyǵy» (QQQ) keńesiniń basqarma tóraıymy Elena   Bahmýtova 2019  jyldyń  qyrkúıek   aıynda Almatyda ótken kásipkerlerdiń jyl saıynǵy  V konferenııasynda  Almatynyń qarjylyq mártebesin joǵaltýy megapolıstiń ekonomıkalyq bolashaǵyna teris áser etýi múmkin ekendigin tuspaldap jetkizgen. Jaqynda halyqaralyq valıýta qory ókilderi 2020 jyly Ortalyq Azııa, Kavkaz jáne Mońǵolııanyń toǵyz eline aımaqtyq tehnıkalyq kómek kórsetý ortalyǵy Almatyda  jumys isteıtinin aıtqan bolatyn.  Jańa uıym ıntegraııalanǵan qarjy naryǵyna qatysýshylardy retteýdiń biryńǵaı tásilin usynady. 

Sebebi, Bahmýtova hanymnyń paıymdaýynsha,   EAEO  2025 jyly Almatyda ulttyqtan joǵary turatyn organ qurý týraly sheshimge kúmán keltirýi múmkin, al mundaı organdar bıznesti damytý úshin mańyzdy.

«Qarjy salasynda jumys isteıtin 186 myń qyzmetkerdiń 50 myńy Almatyda jumys isteıdi, al qarjy sektorynyń ózi salyq túsimderiniń edáýir bóligin tikeleı quraıdy. 2018 jyly tek jeke tabys pen áleýmettik salyqtar qarjy sektorynyń osy salyqtarynyń shamamen 15% -yn qurady. Ulttyq banktiń ortalyq keńsesin Nur-Sultanǵa aýystyrý múmkindigi   qarjy uıymdarynyń keıingi qozǵalysyna qozǵaýshy kúsh bolýy múmkin», - degen edi  E. Bahmýtova.
Sarapshylar ǵana emes, kásipkerler de  qarjy sektory Almatyda óndiriletin taýarlar men qyzmetterge tólem qabiletti suranysty qalyptastyratynyn,  bıznesti damytýǵa jáne sheteldik ınvestorlardy tartýǵa yntalandyratynyn aıtady. Bul faktor  shaǵyn jáne orta bıznestiń kiristerine qosymsha áser etetin kórinedi. Sebebi  Astana men Almatynyń damýynda ózgeshelik bar ekeni, olardy bir-birimen salystyrýǵa da bolmaıtyny belgili bolyp qaldy.  Almaty órkenıetti túrde jáne naryq zańyna sáıkes úkimettiń qoldaýynsyz damyp jatyr.  Al Astananyń damýy jaıly mundaı pikirdi aıta almaısyń. Munda naryq zańy emes,  sheneýnikterdiń sheshimi kóbirek yqpal etedi.

« 2011 jyly aımaqtyq qarjy ortalyǵy retinde joba jabylǵanyna qaramastan, Almaty áli de halyqaralyq qarjy ortalyǵy bolyp tabylady. 2019 jyly jarııalanǵan qarjy ortalyqtarynyń jahandyq ındeksinde Almaty men Astana Ortalyq Azııadaǵy jetekshi qarjy ortalyqtary dep atalady », - dep túsindiredi Bahmýtova.

Jaqynda HVQ ókilderi 2020 jyly Ortalyq Azııa, Kavkaz jáne Mońǵolııanyń toǵyz eline aımaqtyq tehnıkalyq kómek kórsetý ortalyǵy jumys isteı bastaıdy dep málimdegen bolatyn.  Endi bes  jyldan keıin qalada Eýrazııalyq ekonomıkalyq qoǵamdastyqqa qatysýshy elderdiń ortaq qarjy naryǵyn retteýdiń ulttyqtan joǵary organy bolady.

Jańa uıym ıntegraııalanǵan qarjy naryǵyna qatysýshylardy retteýdiń biryńǵaı tásilin usynady.

«Qadaǵalaýshy naryqty retteýmen aınalysady. Ultaralyq retteý máseleleri óte ózekti, óıtkeni oǵan barlyq elderdiń  kelisimi  qajet», - degen bolatyn Qarjygerler qaýymdastyǵynyń jetekshisi Elena Bahmýtova.

Ulttyq bank basshysy Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderinde ortalyq bankterdiń barlyǵy derlik astanalarda ornalasqanyn aıtty.

«Ulttyq banktiń Nur-Sultanǵa   kóshýi nomenklatýra emes, ortalyq bankter úshin jıi kezdesetin qubylys », - dedi Qazaqstan Ulttyq Bankiniń ókilderi.

Shyndyǵynda, Germanııa Federatıvtik Respýblıkasy men Avstralııa Odaǵy memlekettik apparaty ortalyq bankterdi kóshirýge óz erkimen sheshim qabyldamapty.  Jaǵdaı soǵan májbúrledi. Mysaly, Sıdneı kontınenttiń qarjylyq ortalyǵy bolyp sanalady, óıtkeni onda avstralııalyq baǵaly qaǵazdar bırjasy (ASX), sondaı-aq 90 banktiń bas keńsesi jáne eldegi iri kompanııalardyń jartysynan kóbi ornalasqan. Germanııada Frankfýrt «banktik qala» retinde tanymal.  Germanııanyń on iri bankiniń beseýiniń shtab-páteri, sonyń ishinde «Úlken úshtik» - Deutsche Bank, Commerzbank jáne DZ Bank. Eýroaımaqtyń aqsha-nesıe saıasaty men qarjylyq baqylaýyna jaýap beretin Eýropalyq ortalyq bank Germanııanyń Federaldy bankiniń janynda qalanyń iskerı bóliginde ornalasqan.  Nemis baǵaly qaǵazdar naryǵy aınalymynyń 90% -dan astamy qalanyń saýda alańy arqyly ótedi.

Ulttyq banktiń Nur-Sultanǵa kóshýin qoldaıtyn top Bas banktiń Elordada, ashyǵyn aıtqanda Úkimettiń ıeginiń astynda jumys istegenin qoldaıdy. «Olar memlekettik organdardyń bári kóshti, solaı bolýy tıis» degen argýmentti alǵa tartady. Al qarjygerler bolsa ortalyq banktiń elodada bolýy ondaı sheshýshi faktor emes, biraq ortalyq banktiń qarjy ortalyǵynda, bıznestiń ortalysynda  bolýy qarjy uıymdary úshin óte mańyzdy, Qazaqstandaǵy ShOB-tyń 40 paıyzy Almatyda tirkelgen degen  paıymǵa basymdyq berip otyr.

Almaty qalasy ákimi  Baqytjan Saǵyntaev qonys aýdarýǵa kózqarasy belgili.    Almatyda Qazaqstannyń iri salyq tóleýshi ​​kompanııalarynyń úshten biri, 30-dan astam transulttyq kompanııalar, banktiń bas keńsesiniń 86%, birlesken jáne 43% iri halyqaralyq uıymdar ornalasqan. Almaty - ekonomıkasy 36 mıllıard AQSh dollaryn quraıtyn Ortalyq Azııadaǵy eń damyǵan megapolıs.

Ákim sol jıynda  jýrnalıstermen kezdesken kezde «Búgin biz donormyz. Erteń biz basqa mártebege aýysyp, sýbvenııalyq qala bola alamyz, olar bizge respýblıkalyq bıýdjetten beretin bolady», - dep oıyn túıindegen bolatyn.

Bul másele jýrnalıster qoǵamy úshin de jańalyq emes. 2015 jyly Ýkraınanyń  «Archimatika»  cáýlet kompanııasy Ulttyq Bank ǵımaratynyń dızaın-jobasyn ázirlep qoıǵan. Al tapsyrys berýshi qazaqstandyq qurylys kompanııalary ekeni de belgili.

Bas retteýshi banktiń tóraǵasy Erbolat Dosaevtyń túsindirýinshe,   Almaty qalasynda jańa agenttikti qurý Ulttyq bankti qaıta uıymdastyrý arqyly júzege asady.  Ulttyq banktiń birqatar fýnkııasy men ókilettikteri jańa agenttikke aýysady. Bul degen sóz Ulttyq banktiń shtatyndaǵy  shamamen 500 adam osy agenttikke aýystyrylady.   

Saıasattanýshy Dosym Sátpaev osyǵan deıin jýrnalıstermen kezdesken kezde bul ıdeıa  ulttyq bank tóraǵalarynyń tikeleı yntasy ekenin, tek   Grıgorıı Marchenko basshy bolǵan kezinde Ulttyq banktiń Astanaǵa kóshýine belsendi qarsy bolǵanan eske túsirdi.  Grıgorıı Marchenko óziniń ustanymyn «Ulttyq bank táýelsiz oıynshy bolǵysy kelse, Astanadaǵy sheneýnikterden alystaý bolǵany jón» dep túsindirgen. 2010-2015 jyldary saıabyrsyp qalǵan kóshý týraly áńgime  Ulttyq bankke basshylyqqa Qaırat Kelimbetovtiń kelýimen ózgerip, qonys aýdarý máselesi qaıta kóterilgen.  Dosym Sátpaevtyń túsindirýinshe, memlekettik uıymdardy, bıznes qurylymdardy kúshtep belgili bir jerge kóshirýge bolady. «Bıznes ózine qaı jer yńǵaıly ekenin ózi sheshedi. Biraq kóptegen memlekettik emes bıznes qurylymdar úshin Almaty – logıstıka turǵysynan bolsyn, jaılylyq jaǵynan bolsyn – eń yńǵaılysy» dep oıyn túıindeıdi Dosym Sátpaev.
 2015 jylǵy 20 mamyrda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń (UB) ortalyq apparaty 2017 jyldyń 1 qańtaryna deıin Almatydan Nur-Sultanǵa kóshiriletini týraly habarlanǵan bolatyn.
«2017 jylǵy 1 qańtarǵa deıin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń ortalyq apparatyn jáne Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń ózine júktelgen fýnkııalardy jáne (nemese) qarjy rynogynyń ınfraqurylymynyń bóligi bolyp tabylatyn mekemelerdi Almatydan Astanaǵa kezeń-kezeńimen ornalastyrylýyn qamtamasyz etý», - delingen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2015 jylǵy 19 mamyrdaǵy № 24 «Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵy jáne Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń Astana qalasyna kóshýi týraly» jarlyǵynda.

Sonymen  Nur-Sultan  Ulttyq bankti 2020 jyldyń naýryz aıynda qabyldap alatyny 2019 jyldyń jeltoqsan aıynda belgili boldy. Ulttyq bank basshysy Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderinde ortalyq bankterdiń barlyǵy derlik astanalarda ornalasqanyn aıtty.  «Ulttyq banktiń Nur-Sultanǵa  kóshýi nomenklatýra emes, ortalyq bankter úshin jıi kezdesetin qubylys », - dedi Qazaqstan Ulttyq Bankiniń ókilderi.

Shyndyǵynda, Germanııa Federatıvtik Respýblıkasy men Avstralııa Odaǵy memlekettik apparaty ortalyq bankterdi kóshirýge óz erkimen sheshim qabyldamapty.  Sıdneı kontınenttiń qarjylyq ortalyǵy bolyp sanalady, óıtkeni onda avstralııalyq baǵaly qaǵazdar bırjasy (ASX), sondaı-aq 90 banktiń bas keńsesi jáne eldegi iri kompanııalardyń jartysynan kóbi ornalasqan. Germanııada Frankfýrt «banktik qala» retinde tanymal.  Germanııanyń on iri bankiniń beseýiniń shtab-páteri, sonyń ishinde «Úlken úshtik» - Deutsche Bank, Commerzbank jáne DZ Bank. Eýroaımaqtyń aqsha-nesıe saıasaty men qarjylyq baqylaýyna jaýap beretin Eýropalyq ortalyq bank Germanııanyń Federaldy bankiniń janynda qalanyń iskerı bóliginde ornalasqan.

Máseleniń aq-qarasy aıqyndalǵan soń sarapshylar bul  taqyrypqa ár qyrynan qaraı bastady. Ázirge bási basym bolyp turǵan taqyryp, onyń jyljymaıtyn múlik naryǵyna yqpaly bolyp tur. «Bul faktor Almatydaǵy jyljymaıtyn múlik naryǵyn arzandatyp, Nur-Sultanda qymbattaýyna ákelýi múmkin» deıdi sarapshylar. 

Nur-Sultan qalasy úshin taǵy bir tıimdisi  Astanadaǵy halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń ustanymy men bedelin kóterýge baǵyttalmaq. Almaty ShOB, qarjy uıymdary, úkimettiń ustanymynsha,    qalyptasty. Naryqtyń jaǵdaıyna beıimdeldi.  Endi Ulttyq banktiń áleýetin Nur-Sultan qalasynyń qarjylyq áleýetin kóterýge baǵyttalýy tıis.  

Almatyda ótken baspasóz jıynynda jyljymaıtyn múlik naryǵynyń sarapshysy Lev Tetın  Ulttyq bankpen birge qarjy uıymdarynyń Nur-Sultanǵa kóshýi týraly oıymen bólisti. 2020-2025 jyldar tek Almatydan ǵana emes, Qazaqstannyń barlyq óńirinen Bas qalaǵa qonys aýdaratyn qarjy mamandarynyń sany 300 myńǵa jetýi múmkin. Al kóshi-qonnyń jyldyq deńgeıi 60 myń adamnyń aınalasynda bolýy múmkin.

«Mundaı qurylymdyq ózgerister damýǵa jol ashady. Básekelestikti arttyryp, usynystyń sapasyn kóteredi. Bank klınetteri úshin básekege de jol ashady. Endi bankter klıentterdi kóbirek tartý úshin jańa tehnologııanyń kómegine júginse, qurylys kompanııalary kásibı biliktilikke, sapaǵa basymdyq beredi» deıdi   Lev Tetın. 

Raýan ILIIaSOV, 

"Adyrna" ulttyq portaly

  

Pikirler
Redakııa tańdaýy