Taıqazan

1444

Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń qazandyq bólmesinde Kóregen Ámir Temir zamanynan qalǵan qundy jádigerlerdiń biregeıi – qasıetti Taıqazan tur. Bul qazan 1399 jyly 25 maýsymda (hıjra 801 jyl, 20-shaýýal) Túrkistan qalasynyń batysynda, 27 shaqyrym jerde ornalasqan Qarnaq eldi mekeninde, sırek kezdesetin jeti túrli asyl metaldyń (mys, myrysh, altyn, kúmis, qola, qorǵasyn, temir) qospasynan quıylǵan.

Qazannyń salmaǵy – 2 tonna, syıymdylyǵy – 3 myń lıtr, bıiktigi – 1,60 m., dıametri – 2,42 m. Tuǵyrynyń bıiktigi – 0,54 m., dıametri – 0,607 m. Taıqazannyń syrtqy bóliginiń órnektelýi bes bólikten turady. Birinshi joǵarǵy bóliginde qazandy aınala sýlýs qoltańbasymen Quran Kárim aıatynan úzindi jazylyp, ol paıǵambar hadısimen jalǵasady, odan soń qazannyń kimge arnap jasalǵany, aıaqtalǵan jyly berilgen. Ekinshi qatar – iri on kýbba (emshek) jáne on órnekti tutqa arqyly jıyr­ma kartýshqa bólingen. Onyń qatar ornalasqan eki bóligine sýlýs qoltańbasymen sheberdiń óz aty-jóni jazylǵan bolsa, qalǵan on segiz bóliginde kýfı jazý úlgisimen parsy tilinde tilek sóz berilgen. Úshinshi qatarda Qudaıdyń Qudireti jaıly eskertý kýfı jazý úlgisimen 22 ret qaıtalanyp jazylǵan. Tórtinshi qatardaǵy qazannyń búıir bóliginde tutqa órnekterine uqsas úlken japyraq túrindegi on oıý bederlenip, jıyrma kishi kýbba ornalasqan. Aıaq tuǵyrymen shektesetin besinshi bóliginde qıylysqan doǵa sıpatyndaǵy órnekter bederlengen. Jalpy formasy júrek pishinine uqsas jáne qazaqtyń dástúrli qoshqar múıiz oıýlarynyń názik úılesimdi ıirimderinen turatyn qazandaǵy órnekter Ahmet Iasaýıdiń hál, ıaǵnı júrek iliminiń maǵynasyna meńzeıtindeı. Osy júrek pishini men qoshqar múıiz oıýlarynyń san alýan kompozıııasyn kesenedegi laýha, qazannyń tutqasy, shyraǵdandar, esik alqasy, t.b. kóptegen zattardan kórip, olarǵa ortaq ulttyq naqyshtaǵy birtutas ıdeıalyq birlikti ańǵaramyz. Atalmysh qazan keseneniń arhıtektýralyq sıpatymen jáne qabirhanadaǵy qabirtastyń ólshemderimen ózara úılesimde ortaq geometrııalyq sheshimge saı jasalǵan. Belgili ǵalym Aqjan Mashannyń tujyrymynsha, Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi jeti qat kókti, 12 múshel men jyl esebin beıneleıtin ǵarysh modeli syndy qurylys. Al onyń shaǵyn úlgisi ispettes Taıqazan astronomııalyq máni bar qyzmet atqarǵan. Zertteýshiler arasynda Taıqazan ataýyndaǵy «Taı» sóziniń shyǵý tórkini túrki, mońǵol halyqtarynda jylqy malynyń kıeli sanalyp, qurbandyq shalý rásiminde paıdalanýyna baılanysty týyndaǵan degen pikir bar. Alyp qazan quıý isi arnaıy jobamen júzege asyrylǵan. Sondaı-aq ol – ustalardyń zor sheberligi men úlken qajyr-qaıratyn, kóp jumys kúshin jáne olardyń bir maqsatqa jumylǵan rýhanı tutastyǵyn qajet qylǵan jumys. Qazannyń bólikteri qalyptarda jeke-jeke quıylyp, sońynan qurastyrylǵan. Qazandy daıyndaýda sol zamanǵa tán ózindik ereksheligi bar basqa da ozyq tehnologııalar qoldanylǵany sózsiz. Sonymen qatar, ony jasaý sheberlerdiń rýhanı ustaz-pirdiń jetekshiligimen ortaq maqsatta toptasyp, rýhanı baýyrlastyqtyń ishki tártibine qaltqysyz baǵynýy nátıjesinde iske asty. Kásiptik negizdegi tarıqat birlestiginiń músheleri óziniń kásibin, máselen, ustalyqty pir-ustazdyń jeteksheligimen sheber meńgergen. Al olardyń ustazdary osy aımaqta rýhanı yqpaly zor Iasaýı tarıqatynyń sheıhtary bol­ǵan. Usta Ábdil Ázızdiń ózi de Iasaýı­diń hál iliminen nár alyp, jergilikti musylmandyq dástúr aıasynda ustalyq qurǵanyn Taıqazannyń sımvoldyq máninen, kórkemdik erekshelikterinen, qurylymynan ańǵarýǵa bolady. M.E.Massonnyń zertteýinshe, qazannyń tóńireginde jylqy quıryǵy taǵylǵan on tý turǵan. Olardyń keıbiriniń jarty aı beınesi men jazýlary bar ushtary da bolǵan. Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń aýmaǵynda júrgizilgen arheologııalyq qazba jumystary barysynda tabylǵan qa­zandardy ǵalymdar eki túrge bóledi. Birinshisi – «saqtyq» nemese konýsty tuǵyry bar qazandar, ekinshisi – tuǵyrsyz qazandar. Kesenedegi Taıqazan «saqtyq» tıptegi qazanǵa jatady. Alyp qazan jasaý – kóne saq, ǵun, úısin dáýirlerinen jalǵasyp kelgen dástúr ekenin derekter men aıǵaqtar rastaıdy. Eldik sanasy bıik, otbasylyq qundylyqtardy joǵary ustanǵan osynaý soıýmdar úshin qazan – bereke men birliktiń, molshylyqtyń, eldiktiń nyshany bolǵan. Mundaı alyp qazandar zamanynda bıleýshilerdiń, laýazymdy áskerbasylardyń qabirine qoıylǵan. Bul qabir ıesiniń aýqatty, joǵarǵy toptan bolǵanynan habar beredi deıdi ǵalymdar. Al Gerodottyń keltirgen myna bir qyzyq málimetinen munyń máni tipti tereńde ekenin ańǵarýǵa bolady. «Bir kúni saqtardyń Arıant esimdi patshasy jaýyngerleriniń árqaısysyna jebeleriniń bir-bir ushynan alyp kelýlerin buıyrady. Sosyn olardy balqytyp, alyp qazan quıdyrady». Kóshpendi jaýyngerleriniń joryq kezinde alyp júretin úlken qazandary bolǵany málim. Biraq myna qazannyń jasalýy da, qyzmeti de erekshe. Muny jasaýǵa sansyz jaýynger atsalysyp, alyp kelgen jebesiniń ushy qazannyń bólinbes bólshegine aınalǵandaı, ózi de taıpanyń ajyramas múshesine aınalyp, qaýymynyń birliginiń, beriktiginiń kepili bolyp otyr. Qazan syrtyndaǵy jazýlardyń birinshi qatarynda jazylǵan Qurannyń «Táýbe» súresiniń on toǵyzynshy aıatynyń úzindisinen jáne Paıǵambar (s.ǵ.s) hadısinen onyń sýǵa arnalǵandyǵyn ańǵarýǵa bolady. Aıat: qazaqsha maǵynasy: Asa Mártebeli, Qut-berekeniń ıesi Alla aıtty: «Sender qajylarǵa sý berý, Mesjid Haramdy jóndeýdi [Allaǵa, ahıret kúnine ıman keltirip jáne Alla jolynda kúresken kisi sııaqty] kóresińder me?» (9:19-aıat.), – dese, hadıste bylaı delingen: Paıǵambar, ol kisige sálem bolsyn, aıtty: «Kimde-kim Alla Taǵala úshin sý quıatyn ydys jasasa, Alla Taǵala jumaqta oǵan arnap haýyz daıyndaıdy». Bul jerdegi áńgimeniń astary halyqqa, adamdarǵa qyzmet qylýdy, eldiń qajetine jaraýdy meńzep, Qudaıǵa qul bolýdyń mánisi – adamdardyń birin-biri alalamaı, dinine, ultyna qaramastan qaıyrymdylyq, qamqorlyq jasa­ýynda ekendigin ańǵartady. Munda sondaı ıgi áreketter arqyly ǵana adam balasy Jaratýshynyń rızalyǵyn taýyp, minsiz qoǵam qura alady degen ıdeıa jatyr. Qazan syrtyndaǵy arabtyń gúl órnekti sýlýs jáne kýfı úlgilerimen ja­zylǵan úsh beldeýdegi jazýdyń bi­rinshi qatarynyń sońynda onyń shaıhylardyń sultany Ahmet Iasaýı kesenesine arnalyp jasalǵa­ny týraly aıtylady. Aýdarmasy: Bul sý quıatyn ydysty Islam Shaıhysy, álemdegi shaıhtardyń Sultany, Shaıh Ahmet Iasaýıdiń (Alla ol kisiniń áziz rýhyn kıeli qylsyn!) mazary úshin jasaýǵa ulyq ámirshi, kóp eldiń tizginin qolyna ustaǵan, Rahymdy Patshanyń [Qudaıdyń] aıryqsha qamqorlyǵyn ıelenýimen erekshelengen Ámir Temir Kóregen buıryq berdi. Alla Taǵala onyń bıligin máńgilik etsin! (Jıyrmasynshy shaýýal, segiz júz birinshi jyl /25 maýsym, 1399 jyl). Ekinshi qatar jıyrma kartýshqa bólinip, onyń ekeýinde sheber: «Qudaıdyń qamqorlyǵyna úmit artqan Ábdil Ázız Sharafýtdın Tebrızı» dep óz esimin jazyp qaldyrǵan. Qalǵan jerlerinde:«Mýbarak bad» – «Qutty bolsyn!» degen tilek sóz jazylǵan. Munyń maǵynasy – qut, bereke tileý nemese bereke daryǵan oryn. Qaınap turǵan qazan sol eldegi toqshylyq­tyń, tynyshtyqtyń nyshany degen tú­sinik el arasynda kúni búginge deıin saqtalǵan. Úshinshi qatarda «kýfı» jazý úlgisimen jıyrma eki ret qaıtalanyp: «Baıqańdar, Búkil jaratylystyń ıesi – Alla!» degen sóz berilgen. Muny Abaıdyń tilimen aıtar bolsaq: «Adam ǵapyl dúnıeni der meniki. Meniki dep júrgenniń bári Onyki! Tán qalyp, mal da qalyp, jan ketkende, Sonda oıla, bolady ne seniki?». Adamnyń ıeligindegi mal-múliktiń bári Qudaıdiki ekendiginiń dáleli – adamnyń dúnıege qurala­qan kelip, dál solaı qaıtýy. Osyǵan oraı Shákárim qajynyń: «Sharanamen týyp ediń, Bóz oranyp ótesiń. Bir saǵymdy qýyp ediń, Qaı ýaqytta jetesiń? Qansha dáýlet jıyp ediń, Bári qaldy, netesiń. Mal úshin jan qıyp ediń, Qaıtip alyp ketesiń?» – degen syr sózderi bar. Adam balasy tirshiliginde tutynatyn, qajetine jaratatyn ıgilikterdiń bári – Jaratýshynyń belgili bir ýaqyt ishinde paıdalanýǵa bergen amanattary. Demek, densaýlyq, mal-múlik, otbasy, Otan, baq-dáýlet, basqa da búkil ıgilikterge jasalǵan qııanat Qudaıdyń amanattaryna qııanat bolyp tabylady. Ǵajaby, bir-aq aýyz sózdiń astarynda adamnyń qoǵammen qatynasy qalaı bolý kerektigi bekitilgen. Qazaqstan men Orta Azııa­daı keń aýmaqta dinniń sopylyq dástúr arqyly taralyp, jergilikti dástúrli Islamnyń qalyptasqany belgili. Ata-babalarymyz san ǵasyr boıy tutynyp, maqal-mátel, salt-dástúr, ádet-ǵuryp túrinde urpaǵynyń qanyna, janyna sińirip ketken sol ilim qazirdiń ózinde qazaqty tórtkúl dúnıege qonaqjaı, tynyshtyq súıgish, keńpeıil halyq etip tanytyp otyr. Islamnyń jergilikti mádenıetpen sińisip, olardyń salt-dástúrlerin rýhanı mánmen baıyta túsýi kóshpendilerdiń ádet-ǵuryptarynyń transforma­ııa­lanýyna ákeldi. Bul rette qazan­dar da óziniń sımvolıkalyq mánin saqtaı otyryp, musylmandyqpen astasqan dinı ǵuryptyq rásimderde, memlekettik, qoǵamdyq sharalarda naqty maqsatqa paıdalanylatyn boldy.

1935 jyly Taıqazan Sankt-Peterbýrgtegi Ermıtajǵa, «Iran óneri men arheologııasy boıynsha III halyqaralyq kongresine» alynady. Jarty ǵasyrdan astam ýaqyt sonda turyp, 1989 jyly qyrkúıektiń 18-inde ǵana Ózbekáli Jánibekov bastaǵan ultjandy azamattardyń bastamasymen tarıhı Otanyna qaıtarylady. Asqaq mádenıetimiz­diń zattaı aıǵaǵy bolǵan Taıqazan­dy osylaısha basybaıly Iran mádenıetiniń enshisine ustatyp ji­berýge talpynys tarıhymyzǵa ja­salǵan kóp qııanattyń biri edi. Iasaýı kesenesine syıǵa tartylǵan qundy jádigerdi ırandyq ustalardy jaldap, aqysyn tólep quıdyrǵany ǵana bolmasa, joǵaryda baıandalǵandaı, Taıqazan – tereń dástúrden tamyr alyp, ıslamdyq mánmen astasqan rýhanı tól muramyz bolatyn. Bul kúnde Taıqazan – rýhanı astana, kıeli Túrkistan qalasynda, áýlıelerdiń Sultany Qul Qoja Ahmet Iasaýı kesenesindegi óziniń qutty ornynda, qazaq halqynyń, Qazaqstan atty úlken shańyraqtyń, qala berdi, kúlli túrki jurtynyń berekesiniń, tynyshtyǵy men birliginiń nyshany qyzmetin atqaryp tur.


Amanjol MEIIRMAN,
QR UǴA Fılosofııa jáne saıasattaný ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri

 

Pikirler