Islam álemindegi tatýlastyq bastamasy: Islam yntymaqtastyǵy uıymy memleketterindegi beıbitshilik pen shıenelisterdi retteý múmkindikteri» atty halyqaralyq semınarynda IYU Bas Hatshylyǵynyń beıbitshilik, qaýipsizdik jáne janjaldardy retteý máseleleri jónindegi departamentiniń basshysy Asqar Mýsınovpen tildesip, birqatar saýldarǵa jaýap aldyq.
–Asqar myrza, «Islam álemindegi tatýlastyq bastamasy: IYU memleketterindegi beıbitshilik pen shıenelisterdi retteý múmkindikteri» semınarynyń plenarly májilisinde ál –Qýddýs isteri jónindegi IYU Bas hatshysynyń orynbasary, elshi Samır B. Dıab myrzanyń «Palestında dinı shekteýler oryn alyp jatyr. Halyqaralyq zańdar barlyq elder úshin pármendi bolýy kerek» dedi. Siz ne deısiz?
- Islam yntymaqtastyq uıymyndaǵy Bas hatshylyǵy úshin Palestına máselesi erekshe nazarda. 1969 jyly Palestınada Ál-Aqsa meshitindegi órtten keıin musylman áleminiń serkeleri Palestına máselesin birigip sheshemiz degen bátýaǵa keldi. Sonyń nátıjesinde IYU quryldy. Bul másele jarty ǵasyrdan beri IYU emes, búkil halyqaralyq uıymdardyń nazarynda. Bizdiń uıymda tek Palestına máselesimen aınalysatyn departament bar. Qabyldanǵan rezolıýııa bar. Demek bul baǵytta jumys júrip jatyr.
–Islam Yntymaqtastyq Uıymyndaǵy Qazaqstannyń bastamalary jaıly aıtyńyzshy.
-Qazaqstan Islam Yntymaqtastyq Uıymyndaǵy jumysynyń saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı qyrlarynyń moderatory retinde ıslam qaýymdastyǵynyń ózekti problemalaryn tıimdi sheshýge, uıym áleýetin halyqaralyq qaýipsizdikti, ekonomıkalyq baılanysty nyǵaıtýǵa shoǵyrlandyryp, órkenıetter únqatystyǵyn damytýǵa baǵyttaıdy.
2017 jyly Islam Yntymaqtastyq uıymynyń Astana qalasynda ótken ǵylym-tehnologııalar sammıt ótti. Onda aıtylǵan jaıttar oryndalyp kele jatyr. Islam memleketteriniń bilim salasyna bólgen qarjysyn qosyp eseptesek, batys elderiniń 5-ten birin quraıdy. Iaǵnı eýropalyqtar jalpy ulttyq óniminiń 5,1 paıyzyn, al bizder 1,1 paıyzyn bilim men tehnologııaǵa jumsaımyz. Bul óte tómen kórsetkish jáne ol sáıkesinshe arttyrylýy tıis. Qazaqstannyń batyspen de, ıslam elderimen de baılanysy bekem. Mysaly ol OIC-15 sheńberinde ǵylymı-tehnologııalyq máselelerdi sheshýde mańyzdy ról atqara alady, dep esepteımin. Islam memleketteri ǵylymnyń damýyna basa mán berýi kerek. Birqatar mańyzdy bastamalardyń qolǵa alynyp, joǵary deıgeıde halyqaralyq kezdesýlerdiń uıymdastyrylýy, osynyń jarqyn aıǵaǵy.
– Fızıka men hımııa sekildi tereń ǵylym boıynsha musylman elderinen tek eki adam Nobel syılyǵyna ıe bolǵan. Islam memleketteriniń osy salaǵa bólip jatqan qarajaty olardyń Jalpy ishki óniminiń 0,8 paıyzyn ǵana quraıdy.
–Salystyra qarasaq, AQSh-ta bul kórsetkish 2,9 , al Izraılde 4,4 paıyz. Samıttiń ózektiligi de sondyqtan. Qazaqstan ózine baýyrlas elderdiń basyn qosyp, mańyzdy baǵytqa bastamaq. Qazaqstannyń tuńǵysh prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Djı 20 formatyna balama qurý týraly jospary da mańyzdy. Bul tili men dini jaǵynan jaqyn odaqtas elderdi biriktiretini anyq. «Islam álemindegi tatýlastyq bastamasynyń» syndarly dıalogqa aınaldy:
– Semınar barysynda sheteldik sarapshylar tarapynan «IYU –nyń mandatyn kúsheıtý kerek, Keńes quramyna bedeldi tulǵalardy tartý kerek» degen pikirler aıtyldy: Uıymnyń mandaty ishki máselelerdi sheshýge álsiz be?
- Ol usynystardyń bárin qoldaýǵa bolady. Usynystyń aıtylýyna salmaqty sebepti bar. Biraq IYU Hatshylyǵy tek oryndaýshy qurylym.. Mundaı salmaqty sheshimder memleketterdiń prezıdentteri kezdesýi, Syrtqy ister mınıstrleri kezdesýinde talqylanyp, sheshimin tabýy tıis.
- IYU – múshe memleketterdiń birazynyń áleýmettik jaǵdaıy máz emes. «Halyqtyń 30 paıyzynyń kún kóris deńgeıi tómen, jaǵdaıy tómen adamdar radıkalızmge beıim turady» degen pikirdi IYU Hatshylyǵynyń ókilderi aıtyp jatyr. BUU nemese halyqaralyq uıymdar ıslam elderine donor tartý, ınvestıııa tartý máselesin qandaı deńgeıde kóteredi? Nátıje bar ma?
Nátıje bar. IYU –múshe elderde BUU kómegi bolmasa, jaǵdaılary nasharlap keter edi. BUU-nyń , halyqaralyq uıymdardan kómek túsip jatyr. Biraq Islam álemi 500 mln halyqtyń basyn qosyp otyr. Úlken kúsh. Áleýeti de myqty. Musylman álemi ǵylym men bilimge, dúnıejúzilik qoǵamdastyqqa ıntegraııalanǵa, pikir alýandyǵy týraly jańa tujyrymdamalar men fılosofııaǵa muqtajdyq aıqyn sezilýde. Bul úshin múshe memleketter adamzattyq qundylyqtardy, ózge órkenıetterdiń jetistikterin qabyldaýǵa, jańa bilim men tehnologııany úırenýge nıet tanytýy qajet. Qazirgi basty problema kúızelisten shyǵý, kedeılik máselelerin sheshý qoǵamnyń bilim deńgeıi men tálim-tárbıesine tikeleı baılanysty bolmaq. Osyǵan baılanysty jahandyqqa qarsy turý men qaqtyǵysqa emes, jahandyq ıntegraııaǵa baǵyttalǵan saıasatty qalyptastyrý salasynda ujymdyq sharalar men kúsh-jigerdi qabyldaý sózsiz qajettilik bolyp tabylady.
Álemde jáne sońǵy kezderi bizdiń elde de oryn alyp otyrǵan ekstremıstik pıǵyldar tipti halyqtyń bóliginde Islam Yntymaqtastyq Uıymyna qatysty da úreı sezimin týdyryp otyrǵan joq pa?
Mundaı úreılerdiń tolyǵymen negizsiz jáne ıslamofobııaǵa belshesinen batqan batystyń jańǵyryǵy. Ataýyna qaramastan, 1969 jyly qurylǵan Uıym dinı uıym bolyp sanalmaıdy. IYU zaıyrly prınıpterdi negizge alatyn jáne úsh dinı topty - azııalyq (15 el), arabstandyq (22 el) jáne afrıkalyq, sondaı-aq Sýrınam (Ońtústik Amerıka) men Albanııany (Eýropa) ókilet etetin 57 memleketten turady. IYU ereksheleıtin ózgeshelikterdi onyń Islam rýhanı qundylyqtarynyń jalpylama tanylǵan ıgiligimen basshylyq etetindiginen baıqaýǵa bolady.
Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Raýan ILIIaSOV,
«Adyrna» ulttyq portaly
