Saǵyntaev Almatyny qoqystan tazarta ala ma?

776

Sarapshylar aldaǵy úsh jylda Almatydaǵy qoqys polıgondary retke keltirilmese Almatydaǵy  ekologııalyq ahýaldyń qıyndaı túsetinin alǵa tartýda. «Úsh jyldyń ishinde qalany ǵylymı-ınnovaııalyq turǵyda tazartý qolǵa alynbasa qaladaǵy halyqtyń da densaýlyǵy tómendeı bastaıdy» deıdi mamandar.

Qazir Almatyda jalpy lastaný ındeksi 38,5 paıyzǵa  jetken. Otandyq mamandar osy paıyzdyq kórsetkishke qatty alańdap otyr.

Bul rette ásirese medıına salasynyń mamandary «halyqtyń densaýlyǵyna birden-bir áser etetin qorshaǵan orta bolǵandyqtan, biz mundaı derekterge alańdaýymyz kerek» deıdi.

«Qazaqstan boıynsha, jylyna  43 mlrd tonna qoqys qaldyǵy shyǵarylsa, onyń 28 mlrd tonnasy Almatynyń enshisindegi qoqys qaldyqtary eken. «2020 jylǵa qaraı Almatyda jylyna 32 mlrd tonna  qoqys qaldyǵy shyǵarylýy múmkin» degen boljam bar. Mine, osydan-aq qalanyń ekologııalyq jaǵdaıy qandaı ekenin ańǵarýǵa bolady.  Al bizdiń elde ol shyǵarylǵan qoqystardyń ekinshi qaıtara óńdelmeıtinin eseptesek, bul úlken problema ekenin ańǵaramyz. Sondyqtan bolashaqta Almaty úshin qoqys polıgondaryn salyp, qoqystardy ýtılızaııalaýdy (óńdeý) qolǵa alý mańyzdy bolmaq. Olaı etpesek, biz qala halqynyń densaýlyǵyn tómendetip alamyz. Qazir Almatyda túrli allergııalyq aýrýlar, demikpe derti, tynys joldary aýrýlary órship tur. Munyń barlyǵy aldymen qorshaǵan ortanyń  áseri. Adam salaýatty ómir súri úshin aldymen ómir salty durys bolýy kerek. Budan soń qorshaǵan ortasy taza bolýy tıis. Al bizde osy máseleni sheshý ınnovaııalyq turǵyda sheshemin tappaı otyr»,-dedi medıına ǵylymynyń doktory Ǵalymjan Nurjaýbaev.

Negizinen, byltyrǵy jyly halyqaralyq Mercer Human Recource Conculting reıtıngti baǵalaý kompanııasy aýanyń lastanýy, qoqys qaldyqtarynyń kóptigi, aýyz-sýdyń tapshylyǵy týraly málimetterdi esepke ala otyryp álem boıynsha eń las qalalardyń tizimin jasaǵan bolatyn. Halyqaralyq sarapshylardyń paıymdaýynsha, álemdegi eń las qalalardyń tiziminde Ázirbaıjannyń Baký qalasy birinshi oryndy tursa, Qazaqstannyń qalasy Almaty toǵyzynshy oryndy mejelegen. Osyǵan oraı «almatyny ekologııalyq daǵdarys qysyp barady» dep alańdaýshylardyń áreketinde negiz bar ekenin paıymdadyq..

Jalpy, derekterge júginsek, Almatydaǵy aýanyń lastanýy, qoqystyń kóbeıýýi  birinshi kezekte qaladaǵy kólik qozǵalysynyń kóptiginen jáne óndiris oryndarynyń tehnıkalyq talaptardy saqtamaıtyndyǵynan bolyp otyr. Buǵan qatysty  aıtarmyz «qaladaǵy lastaný kórsetkishiniń 52,9 paıyzy  kólik qozǵalysynyń áserinen bolsa, 34,9 paıyz  lastaný óndiris oryndarynyń esebinen bolyp otyr» deıdi mamandar.

«Qazir damyǵan elder janar-jaǵarmaı sapasyna qatysty Eýro-5-6 standarty boıynsha jumys isteıdi. Al biz 2012-2014 jyly Eýro-4 standartyna kóshe bastadyq. Shyndyǵyna kelsek, bizdegi munaı óńdeıtin zaýyttar Eýro-3 standartyn áreń baǵyndyryp otyr. Sapasy joǵary dep aıtatyn Pavlodardaǵy munaı óńdeıtin zaýyttardyń shyǵarǵan janar-jaǵarmaıy Eýro-3 standartyna áreń jetedi. Bizdegi janar-jaǵarmaı halyqaralyq talapqa saı emes. Odan soń kólikterdi gazben qamtý jaıyn kóterdik. 2018 jyldyń birinshi jarty jyldyǵynda Qazaqstan boıynsha  89,592 avtokólik gaz ornatypty. Kólikterine gaz ornatqandardyń basym bóligi jekelegen tulǵalar eken. Almatyda qoǵamdyq kólikterge gaz ornatý máselesi de artyp keledi. Qazirde  qoǵamdyq kólikterge  gaz ornatý kórsetkishi  34,5 %-ke jetken. Biraq bizde osyndaı derekter paıda bola salysymen gaz ornatý quny da ósti. Gazdyń baǵasy da ósip sala berdi. Byltyr avtokólikterge  gaz ornatý quny 150 myń teńge bolsa, bıyl 220 myń teńgege kóterildi. Sondyqtan óz basym, atqarýshy bılik qolǵa alyp otyrǵan osy máseleni baqylasa deımin. Gaz ornatý jekelegen monopolısterdiń qolynda bolǵannan keıin olardy qadaǵalaý, baqylaý kerek. Gazdyń janar-jaǵarmaıǵa qaraǵanda ekologııalyq tıimdiligi bary dáleldendi ǵoı. Demek, bul máselege jergilikti bılik aralasyp osy baǵytta tyńǵylyqty jumystar istelý kerek»,- deıdi Aıjan Bekbosynova.

Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy