Qazaqtyń tas júrekten jas tamyzǵan,
qara kózden qan aǵyzǵan qara sóziniń
qara qyldy qaq tiletin qasıeti – qadirin bilgenniń,
qıystyra qoldanǵannyń qýaty. Qazaqtyń tilin bilmegen
qasıetin tanymaıdy. Qasıet bolmasa – qasiret sol.
Tanym – adam biliminiń damýy nátıjesinde ózgerip otyratyn kúrdeli fılosofııalyq uǵym. Al, sóz – tanymnyń kórinisi. Demek, sóz taný – adam oı-óresiniń deńgeıin anyqtaýǵa múmkindik beretin etetin asyl qasıet. Tipti, keń kólemde, qazirgi lıngvıstıkadaǵy fýnkıonaldyq baǵytta qarastyratyn bolsaq, sóz taný – adamtanýǵa bastar jol. Muny adamzattyń Abaıy bir-aq aýyz sózben qorytqan: ««Sózine qaraı kisini al, kisige qarap sóz alma».
Túrki halyqtary, onyń ishinde qazaq halqy aýyzdan shyqqan árbir sózge erekshe mán beredi. Onyń mánisi aıtylǵan sózdi adamnyń tanym kókjıegimen, óre deńgeıimen salystyratyndyǵynda jatyr. Ári túrki halyqtary sózdi erekshe magııalyq áserge ıe kúsh retinde de tanıdy. Bul turǵyda sóz degen – energetıkalyq sıpatqa ıe derekti uǵym. Osylaısha túrki halyqtary tanymynda sóz kýlti qalyptasqan. Bul týraly akademık Á.Qaıdar bylaı dep jazady: «V sısteme vozzrenıı ı predstavlenıı tıýrskıh narodov osoboe mesto zanımaet kýlt slova, kotoryı svoımı kornıamı ýhodıt v glýbokýıý drevnost. Kýltovye vozzrenııa drevnıh tıýrkov, v tom chısle ı pochıtanıe slova, tesno perepletalıs, chto nashlo svoe otrajenıe v tradıııah ı obrıadah otdelnyh narodov» [1,41 s.]
«Qazaq – asyl sózdi ardaqtap, baǵalaı bilgen, kestesi kelisken ádemi sózdi qasterlep, óner tutqan halyq» (el aýzynan) [2,17 b.]. Sol sebepti de qazaq halqynyń qoǵamdyq ómirinde asa mańyzdy oryn alatyn tulǵalar – sheshender.
Sheshender, eń aldymen, sheshendik ónerdiń ıeleri. Al, sheshendik óner tek qana qalyptasqan jaǵdaıatqa saı qısyndy sózdiń kelisim tapqany ǵana emes, ol – sózdi taný, sózdiń qundylyǵyn baǵamdaý, sózdi óz paıdasyna sheshý. Nelikten aıtylǵan sózdiń bári dilmár sózge, naqyl sózge ne úlgili sózge aınalyp, halyq sanasynda máńgilik jattalyp qalmaıdy? Sebebi, másele – sózdiń qundylyǵynda. Al, sóz qundylyǵyn salmaqtaý sóz tanýmen ushtasyp jatady.
«Óner aldy – qyzyl til» dep bilgen qazaq halqy úshin sheshender, eń áýeli, sóz tanı biletin tulǵalar. Olar belgili bir jaǵdaılarda sózdiń ishki mazmuny men syrtqy turpatyn tap basyp taný qyzmetin atqarsa, el úshin asa mańyzdy áleýmettik-tarıhı, saıası-ekonomıkalyq úderisterde pragmatıkalyq faktor qyzmetin qosa atqardy. Máselen, Qaz daýysty Qazybek bıdiń qalmaq qońtaıshysyna aıtqan sózderi: «Biz qazaq degen mal baqqan elmiz, biraq eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz, Elimizden qut-bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep, naızaǵa úki taqqan elmiz» [3,128 b.] - dep bastalady da, túgel sózdiń túbi batyl sheshimmen, taraptardyń ózara mámilegerlik kelisimimen aıaqtalady. Baıqasaq, bı-sheshenderdiń negizgi maqsaty – sózge toqtaý ári sózge toqtata bilý. Mundaıda halqymyzdyń «Erdiń jaqsysy – ózgeniń sózine toqtaı bilgen, ózgeni sózine toqtata bilgen» degen naqyl sózi eske túsedi. Osylaısha bı-sheshender el ishindegi, el arasyndaǵy máselelerdi beıbit jolmen sheshýge tyrysyp, dıplomatııalyq mıssııalaryn abyroımen atqardy.
Osy tusta aıta keterlik bir másele bar, ol – bı-sheshenderdiń ózindik fenomeni týraly. Bı-sheshenderdiń qazaq qoǵamyndaǵy erekshe bedeli, eń aldymen, olardyń jan-jaqty bilimdi bolýynda, ıaǵnı, áleýmet ómiriniń túrli salalarynan habardar bolýynda; máselerdi sheshýdegi analıtıkalyq oılaý júıesiniń qyraǵylyǵy men logıkalyq utqyrlyǵynda. Bul týraly orys ǵalymy D.Samokvasov: «Zvanıe bııa v soznanıı narodnom prınadlejıt tem nemnogım, kotorye s prırodnym darom krasnorechııa soedınıaıýt v sebe glýbokıe poznanııa v korennyh obychaıah naroda ı v ıstorıcheskıh o nıh predanııah» [4,46] – dep jazady. Qazaq bı-sheshenderi – júırik oı men júıeli sózdiń ıeleri. Al, ony kez-kelgen jaǵdaıatqa saı qıystyryp paıdalana bilý batyldyq pen suńǵylalyqty talap etti. Óz boıyna qanshama qabilet pen qasıetti toptastyrǵa bilgen bı-sheshenderdiń bolmysyn professor M.Nárikbaev óte sheber sýretteıdi: «Bı degen el bastaǵan – kósem, sóz bastaǵan – sheshen, kórkem sózdiń has sheberi – aqyn, kez-kelgen daý-janjaldyń ádil sheshimin taba biletin – zańger, eki eldiń arasyn ne jaýlastyratyn, ne eldestiretin – elshi, qaharly han aldynda da, ejelgi jaý aldynda da qaımyqpaı qarsy sóıleıtin júrekjutqan – batyr, eldiń ishki jáne syrtqy saıasatyn júrgizetin – saıasatker, qoǵam qaıratkeri, halyqtyń ádet-ǵurpy men salt-sanasyn tereń meńgergen – ǵalym, ótkendi eske alyp, bolashaqty boljaıtyn – oıshyl, adamnyń jan-dúnıesi men minez-qulqyn bir kórgennen tap basyp tanıtyn – psıholog, kerek jerinde qımyl-áreketi men daýys yrǵaǵyn oınata biletin tamasha – akter». Bı-sheshender bolmysynyń san qyrly sıpaty týraly B.Adambaevtyń «Qazaqtyń sheshendik óneri» atty eńbeginde keń kólemde maǵlumat beriledi [5].
Bı-sheshenderdiń taǵylymy mol sóz órnekteri qazaq tarıhynda ǵasyrlar danalyǵynyń jarqyn úlgisi retinde urpaqtan-urpaqqa amanat bolyp qaldy.
Túrki jáne qazaq fılosofııasy úshin bı-sheshender – dala danalyǵyn boıyna jıǵan tekti tulǵalar. Qazaq qoǵamynda da olardyń erekshe syı-qurmetke ıe bolyp, «tekti» atanýynda birneshe sebepter bar.
Birinshiden, ulttyq uǵymda bı-sheshender bolmysy tulǵanyń ónegeli obrazy bola bildi. Nazar aýdaraıyq:
Qas jigit qor bolmas,
Qor bolsa da zor bolmas.
Syılasqanmen syılas,
Baryń bolsa aıama!
Qınasqanmen qınas,
Áliń jetse aıanba! [6,395] (Jarylqamys bı) nemese
Aqyly joqty aǵa tutpa,
Qasıeti joqty qadir tutpa,
Aqyly joqty aǵa tutsań,
Kishiligińdi kemshilikteı kórer,
Qasıeti joqty qadir tutsań,
Kisiligińdi ersilikteı kórer [6,292] (Bóltirik sheshen).
Baıqasaq, adam boıyndaǵy kisilik qasıetter – bı-sheshender murasyndaǵy basty taqyryptarynyń biri. Sondyqtan da qazaq memlekettiliginiń bastaýynda ǵumyr keshken Maıqy bıdiń, úsh júzdiń basyn qosqan Tóle, Qazybek, Áıteke bılerdiń, erdiń qunyn eki aýyz sózben bitistirgen Ormanbet, Jırenshe, Dosaı, Saqqulaq, Jetes syndy bı-sheshender beınesi tarıh syndarynan súrinbeı ótip, óskeleń urpaq úshin tálim-tárbıelik qyzmet atqardy.
Ekinshiden, sheshender – kóptiń ıgiligi úshin kúrese bilgen kúresker azamattar. Bul – tektiliktiń ajyramas atrıbýty. Óz qaraqan basynan basqa ózge eshteńeni oılaı almaý qazaq tanymynda negatıvti túrde qabyldandy. El basyna kún týǵan syn sátterde «Ózegi talsa el bitken, ózen boıyn jaǵalar» (Tóle bı), «Birligi joq týystan berik sóılesken jat artyq» (Qara bı), «Tirlik basqa bolsa da – tilek bir, barmaq basqa bolsa da – bilek bir» (Báıdibek bı) dep eldik múddeniń joqshysy bola bilgen el azamattary el jadynda máńgilik ómir súrdi.
Úshinshiden, «tektilik» tabıǵatyna arnalǵan ǵylymı zertteý eńbeginde atalǵan uǵymnyń koneptýaldyq órisin 16 kognıtıvtik paradıgma (tek qana maqal-mátelderdiń negizinde) quraıdy [7,83-93]. Sol kognıtıvtik paradıgmanyń biri – «tektilik – sóz taný».
Qazaq leksıkasynda ulttyq bolmysty taný men tanytýda belsendi qoldanylatyn tirkester bar. Bul tirkester ultymyzdy sóz tanı biletin, sóz salmaǵyn tarazylaı biletin, «jaqsy sózdi jarym yrys» dep uǵatyn halyq retinde sıpattaıdy. Qazaqy bolmys «ataly sózge toqtaıtyndyǵymen», «erdiń qunyn eki aýyz sóz arqyly sheshe alatyndyǵymen» erekshelenedi. Buǵan qatysty professor D.Kishibekov bylaı deıdi: «Qazaq kimniń kim ekenin bir aýyz aıtqan sózinen, bylaısha aıtqanda «sóz saptaýynan» baıqaǵan. Orysta «po odejde vstrechaıýt, po ýmý provojaıýt» degen naqyl sóz bar. Kisiniń aqylyn birden baıqaý qıyn. Ol tereńde jatady. Biraq ony baıqaý úshin kóp sóıleýdiń keregi joq. Ony qazaq bir aýyz sózden baıqaǵan» [8,276].
Adamnyń qadirin arttyratyn da – sóz, qadirin qashyratyn da – sóz dep sanaǵan qazaq qoǵamynda óziniń bıik adamdyq óresine ólshep sóıleıtin tektiler árqashan áleýmettiń qurmetine ıe boldy. Al, kerisinshe, sózdiń baıybyna bara almaıtyn, óz sózinde tura almaıtyn, sóz salmaǵyn sana súzgisinen ótkizip túsine almaıtyn jamandardy halyq «teksiz», «nadan» dep atady. Mine, osy sebepten de qazaq ultynyń parasat álemin tanytatyn «Sóıleı bilmes jamandar, sózdi ózine keltirer, Kóshe bilmes jamandar, kóshse kólik óltirer», «Jaqsy taýyp aıtady, jaman qaýyp aıtady», «Jaqsynyń sózi kepil, jamannyń ózi kepil» degen ǵıbraty mol sózder qaldy. Sóz ónerin dertpen teńegen uly Abaı: «Satyp alma sóz satsa, ol asyldy ańdamas» - dep, «sózin satqan», «janyn satqan» adamdardy teksiz sanatyna qosty.
Sóz maǵynasyn tanyp sóıleý, kisi kóńilin jyqpaıtyndaı baıqap sóıleý, qara qyldy qaq jaryp, ádiletten taımaı sóıleý tektiliktiń kórinisi retinde baǵalandy. Mundaı asyl qasıetter tektilerdiń mereıin ústem etti, olardyń tulǵasyn zaman bıigine shyǵardy.
Halqymyzdyń bı-sheshenderdi nelikten tekti tulǵalardyń sanatyna qosqany osydan-aq belgili.
Qoryta aıtqanda, tektilik – adam boıyndaǵy asyl qasıetterdiń parasattylyqpen úılesim tabýy. Al, sóz taný – tektiliktiń negizgi belgileriniń biri.
Sheshendik sózder dana da dilmár babalarymyzdyń áleýmettik-tarıhı ómir tájirıbesin jınaqtaýshy mádenı ıgilik retinde ári qazaqtardyń dúnıeni tanýdaǵy baǵalaýyshtyq qyzmetiniń qorytpasy retinde ózindik rýhanı muratyn atqaryp keledi, atqara da beredi.
Beket ÓTEGEN,
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ
Fılologııa jáne álem tilderi
fakýltetiniń stýdenti.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
- Qaıdar Á. Qazaq tiliniń ózekti máseleleri. – Almaty: Ana tili, 1998. – 304 b.
- Qaıdar Á. Qazaq qandaı halyq? – Almaty: Daık-Press, 2008. - 652 b.
- Smaǵulova G.N., Kúrkebaev K.Q., Jumaǵulova Á.M. Sheshendik sózderdiń dıskýrsy: oqý quraly. – Almaty: Qazaq ýnıversıteti, 2012. – 169 b.
- Samokvasov D.Ia. Sbornık obychnogo prava Sıbırskıh ınorodev. – Varshava, 1976.
- Adambaev B.Á. Qazaqtyń sheshendik óneri. – Almaty: Ǵylym, 1984. – 136 b.
- Uly Dala ósıeti / Qurastyrǵan: Q.Medet. – Almaty: Qazyǵurt, 2015. – 704 b.
- Ótegen B.Ú. Tektilik: lıngvofılosofııalyq paradıgma: ǵylymı zertteý. – Almaty: Qazaq ýnıversıteti, 2019. – 142 b.
- Álemdik fılosofııalyq mura. Jıyrma tomdyq. 20-tom. Qazirgi túrki fılosofııasy. – Almaty: Jazýshy, 2009. – 512 bet.
