Ult bolǵan soń ózine tán bógenaıy bólek ereksheligi bary shyn. Ony sol halyqtyń óreli ónerinen, máıekti mádenıetinen, turmys-tirshiliginen baıqaı alamyz. Demek, mine bul salt-dástúrdiń san qyryna kep saıatyn dúnıe bolmaq. Bastysy uly dalanyń tumsa tabıǵatymen tynystas kóshpendi halqymyzdyń telegeı tarıhy, daladaı darqandyǵy, kókjaldaı óriligi, qyrandaı bóriligimen áıgi. Tilmen de, qolmende sýret salǵan jasampaz halyqtyń bolymysy bólek, bitimi eren, qoly ashyq, qonaǵýarlyǵymen qýatty, órkenıettiń ozyq úlgisin kórsetip úlgirgeni kámil.
Qazaq ulty san ǵasyrlar boıy kókiregin qars aıyrǵan ashty azaptar men qaıǵy jamylyp, tas qamal buǵaýǵa qamalyp kelse de, arynan, salt-dástúrinen attamaǵan. Qasıetti halyqtyń súbeli sózinen, berekeli isinen ulttyq kodty aıqyn kóre alamyz. Dana halqymyzdyń salt-dástúrin saıalaǵanymyz sálıqaly urpaqtan bolǵandyǵymyzda shyǵar. Salt-dástúrimizdiń túp-tórkinine qarap otyrsaq; qasıetti Quran kárımniń shuǵylaly nurymen paıǵambarymyz Muhammet(s.ǵ.s)nyń hadısterindegi jaýhar ıdeıalarmen etene egizdes kelýinde. Adamdyqtyń, adaldyqtyń, tazalyqtyń naǵyz ólshemderi jatyr. Ol ómirimizdiń jaryq sham-shyraǵy tárizdi. Túsingen janǵa bizdiń ómir súrý hareketimizdiń basym bóligi fılosopııalyq dúnıelerge toly. Biz basqalardy ádemi ádebimizben, ıqýatty ıbamyzben ılandyra alamyz. Jaratýshysyna ıilgen basy ırimi joq dúnıeden aýlaq. Saıtannyń ózin san soqtyryp ketetin minájatynyń ózi mirdiń oǵyndaı emes pe? tekti halqym tegin bilip, tekke sózde aıtpaǵan. Aýraıyna qarap tabıǵatyn da boljaǵan.
Tor kózdi, toqsan baýly kóshpendi halyqtyń ulttyq qundylyqtary, salt-dástúri, nanym senimderi olardyń rýhy men qanyna sińgen qadyrly dúnıe. Degenmen búgingi jahandaný zamanynda tamyrymyzǵa balta shaýyp, qanymyzdy qaraıtqysy keletinder de az emes-aý. San salaly mádenıetterdiń toǵysqan kúrdeli kúrmeýinde ózimizge, ótkenimizge kúdik uıalatyp alsaq eń úlken ókinish sol ǵoı. Álemdik arenda da zattyq órkenıet yryqty orynǵa kóterilgen saıyn, rýhanı baılyǵymnyń altyn túsi kómeskilenip, ulttyq tuǵyrymyz tuǵyldana bastaǵandaı ma dep qalamyz. Nege solaı dedik? óıtkeni máńgilik eldiń erteńi bolǵan búgingi jastar keshegi qundy dúnıelerden, salt-sana, ádep-dástúrden sálde bolsa alshaqtap barady. Tegine tereń úńile qoımaıdy. Sanasyn ýlaǵan ataq pen aqshaǵa qul bolýǵa da bar. Tipti olar kóshpendi halyq dese, ózen jaǵalap, taý saǵalap tórt-túlik malyn baǵyp, attyń jaly,túıeniń qomynda ótken bir halyqty kóz aldyna elestetedi. Mine, biz osy jerden jańsaq basamyz. Kózimizdi shel basady-aý. Endeshe, kóshpendi halyq kim? Ol tumsa tabıǵattyń danyshpany, paıym- parasaty bıik, danalyǵy dastan, erligi eren erkin halyq qoı. Tabıǵatyn uly kitap etip oqyǵan. Bolymysynda boz jýsannyń ısi ańqyǵan asyl halyq emes pe? Tas qalany jamylǵan kirpish basty keıbir keıipkerlerdiń keıip-kespiri úshin keshirim surap qoıaıyqshy.
Qushaǵy kún, qoly ashyq, qonaǵýar, baýyrmal halyqtyń ulttyq psıhologııasy buzylsa, irgemizdi ibilister qazbaı ma? Dalamyz qandaı keń bolsa, qazaqtyń minez-qulqy da sondaı márt, kıgen kıminiń etek-jeńi de keń bolǵan ǵoı.Sondyqtan atam qazaq: "Keń bolsań kem bolmaısyń",-dep bir túıip qoıyp, patsha kóńiline bárin syıdyra alatyn, syılaı alatyn keńistiktegi halyq sanalǵan.
Bizdiń aǵash besikten jer besikke deıin ómirimiz ulttyq salt-sanaǵa, ádep-dástúrge jaqyn bolýy biz úshin jarqyn bolashaǵymyzdyń munarasy desek artyq aıtqan bolmaspyz. Shyr etip jaryq dúnıeniń esigin ashqan perezentine eń jaqsy esimderdi yrymdap turyp, qulaǵyna azan shaqyryp at qoıatyn. Jańa týǵan kelinniń «Qaljasyna» aqsarbas malyn soıý, at shaptyrym jerdegi aǵaıynnan «Súıinshi» suratý, «Shildehanasyn» ótkizý, «besikke salý», «Qyrqynan shyǵarý», «Tusaýyn kesý» t.b syndy ádep-ıba, yrym-tıymdarmen ulyna 30, qyzyna 40 tárbıe bere otyryp eseıtip erjetkizdi. Bala ómiriniń ár kezeńine qaraı beriletin tól tárbıeniń mańyzy zor. Máselen, ul bala úshin súndetke otyrǵyzylyp, at jalyn tartyp mingennen bastap ony sharýashylyqqa, eńbekke, ónerge(ańshylyqqa, baǵybanshylyqqa t.b) baýlı bastasa, al qyz balalar qulaǵyn tesip, syrǵa taqqannan bastap tiginshilik, toqymashylyq syndy alýan qolóner túrlerine jeteleıdi. Is munymen ǵana bitip qalmaıdy ǵoı. Keshegi «Til ashary» berilgen urpaǵynyń búgingi sóz mádenıetine, ádebıetine de aıryqsha kóńil bóletin. Sheshendik ónerimen súbeli sóz aıta bilýine túrtki tastaıtyn.Degenmen onyń arǵy túp tamyry «Besik jyrynda» jatqanyn ańǵarǵanymyz da abyzal shyǵar. Bizdiń altyn qursaqty analarymyz aıaýly balapanyn besikke salǵan kúnnen bastap, «Besik jyryn» qasıetti aq sútimen birge onyń qulaǵyna bylaı quıyp jiberýshi edi:
«Áldı, áldı, aq bópem,
Aq besikke jat bópem!
Balapandaı muz balaq,
Qanatyńdy qaq bópem!
Arystandaı jaýyńa,
Aıbattanyp shap bóbem!
Qaı-qashanda halqyńdy,
Qamqorshy bop baq bópem!
Óz qurbyńnyń aldy bop,
Óner shamyn jaq bópem!
Ata-babań tappaǵan,
Tapqyrlyqty tap bópem.
Keń bol baıtaq dalamdaı,
Dala jomart anadaı.
Súıseń otan, jerińdi,
Bolar ana kóńili jaı.
Áldı, áldı, áldı-aı,
Aspandaǵy juldyzym,
Sýda júzgen qundyzym.
Izgi isińe el súıiner,
Qas qyrandaı shúıiler,
Azamat bol, áldı-aı!»,-dep anamyzdyń aq sútimen berilgen tálim-tárbıe, balany jany sulý, nıeti taza, dosshyl, qamqorshyl, kópshil, patrıot bolýǵa sýsyndatatyn. Mine, bizdiń búgingi el basqaratyn, sorpa betine shyǵatyn ıgi jaqsylarymyzdyń keshegi túp tamyry osyndaı asyl qasıettermen jalǵasyp jatsa zańdy lázim shyǵar.
«Balapan uıadan neni kórse, ushqanda sony iledi»,-demekshi turmys tirshiligimizdegi adamdyǵymyzdyń altyn arqaýyna aınalǵan árbir qaǵıda josyn, qısyndy dúnıeler, batyr babalarymyzdyń erligi, eptiligi, danalarymyzdyń fılosopııalyq taǵylymdary, qas sheberlerdiń qundy jadigerleri bizdiń ómirsheńdik kúshimizge, rýhymyzǵa aınaldy. Biz sonymen bıiktedik, biz sonymen tanyldyq. Degenmen búgingi turmysymyzdyń tuzdyǵy suıylyp bara jatqandaı. Munyń sebebi, árıne, biz shynaıy rýhanı jańǵyra almaı otyrmyz.
Jahandaný zattyq orkenıetke ıek artqan saıyn, ulttyq psıhologııamyzdyń ústemdigin tómendetip bara jatyrmyz. Turmys tirshiligimizde salt-sanamyzdy, ádep-dástúrimizdi burmalap aldyq. Ulttyq taǵylymdaǵy pedagogıka júıesi qurylmaǵan. Halqymyzdyń tıymdarynan tıylmaǵan, yrymdaryndaǵy ymdy da túsinbegen tili shubar, dini delsal júrip jatqan urpaq qaırymdylyǵy az, qatigezdigi kóp. Dańyqtylyǵy joq, Daý-damaıy kóp, aryn bulǵaǵan, ajyrasýdy aıyp sanamaǵan, jetim men jesiri jylaǵan, túrmesi men qarttar úıi qaptaǵan, qyryq pyshaq bolyp qyrqysyp jatatyn keleńsiz tustarymyz qazyr joq emes qoı. Sonda bizdiń qudaı súıer qylyǵymyz qaıda qalyp barady? Ulymyz ulyqty, qyzymyz qylyqty bolsyn dep tárbıeni tal besikten beretin kúnimiz qarań qalǵany ma? Eshkimniń ala jibin attama dep ómirdegi alǵashqy tusaýyn ala jippen qıyp, sátti qadam tilegen urpaǵymyzdyń búgingi kúni qara basyn kúıttegen pendelikke barýynyń syry nede? «Malym arymnyń sadaǵasy»,-dep ólimnen uıatty artyq qoıǵan halyqtyń qytyǵy ketse, qytymyr tirlik bizdi ońdyrtar ma eken?!
Qazyr torqaly toı, topyraqty ólimniń ózine de belgili adamdar tizimdikpen ǵana shaqyrylady. Báriniń alǵan-bergeni buqpalyq eseppen júriledi. Jastarymyz ata-tegin bile bermeıdi. Týystyq qarym-qatynastyń ózinde úlken ara-jikter bar. Eshkim tegin jumys jasaǵysy joq. Bólinip alamyz, eshnárse bitirmeımiz. «Jumyla kótergen júk jeńil»,-ekenin bile tura, elden oqshaý bólektenip, jalǵyz tyrtyńdap tirlik jasaǵymyz keledi. Sonda biz «Asar salýdy» bilmegenimiz be? tipti kórshilerimizben de keıde bet jyrtysyp jatamyz, endi munymyzda bir kúná shyǵar. Kezinde aq jaýlyqty analarymyz qara sháýgimine birer jilik etin sala salyp, sorpa-sýyn kórshisimen bólisip ishken ǵoı. Sondyqtanda, «Alystaǵy týystan, jaqyndaǵy kórshi artyq»,-dep birin-biri demep, qolpashtap qaraılasyp otyrǵan. Kórshisi kóship kelse, erýlik shaıyn aparyp, «Qonys qutty bolsyn» aıtatyn. Al búgingilerdiń kórshisi demegen kúnniń ózinde, aǵaıyn-týysymen qandaı qaram-qatynasta ekeni aıtpasaqta ózderine aıan. Ǵulamalar aıtýshy edi: «Jaqsylyq jasaı almasańda, jamandyq jasama!, olda-qaıyrly sadaqalardan»,-bolmaq delingen. Endeshe, biz báz bireýge astymyzdaǵyny túsip, aýzymyzdaǵyny jyryp bere almasaqta, oǵan degen ıdeıany durystap, ósek-aıańǵa qospaı, jyly qabaq tanyta bilsek olda nur eken. «Jaqsy sóz- jarym yrys»,-depte jatamyz, biraq biz keıde osy jaqsy sózderimizge de sarań bop qımaı qalamyz ǵoı. Amandasýdyń ózi bir aýyr dúnıedeı seziledi. Amandasý saltyn, ádebin bilmeımiz.Iltıpat kórsetip, basy ıilgen jandy kórsek, beıshara, jalynyshty quldy kórgendeı bop «Rahymetimizdi» de aıap qalamyz. Erinderin sál jybyrlatqannan erinetinderde bar. «Órkeniń óssin», «Baqytty bol», «Myń jasa», «Taýdaı bol», «Baǵyń jansyn»,-degenderdiń birin aıta salý bizge osy táıiri qıyn ba? Álde olda aqshaǵa satylatyn dúnıe ma? Mine munyń barlyǵynan bizdiń ulttyq psıhologııamyzdyń qandaı deńgeıde turǵanyn boljaı alamyz. Shynyn qýǵanda, ulttyq minez-qulyq, psıhologııa-ol bizdiń salt-sana, ádep-dástúrimizdiń naǵyz bet-beınesin áshkerlep turady. Mine,ulttyń ulylyǵy da osyndama dep oılaı berem.
Halqymyz qansha ma burań keshirmelerdi basynan keshirse de mádenı, ádebı murasyn da sarmaıdaı saqtap kelgen. Halyqtyq folkoryndaǵy turmys salt-jyrlary, tarıhı shejirelik jyrlarynyń ózi jatqan bir tereń dúnıe. Bizdiń bı sheshen, aqyn-jyraýymyz, sal-seri, ánshi-kúıshilerimiz bolsyn barlyǵy ózderi jasaǵan ortasynda basynan keshken tarıhı, túrli qoǵamdyq, áleýmettik jaǵdaılarǵa baılanysty turmys salt-dástúrindegi óleńder (dinnı senimge qatysty óleńder, úılený salty jónindegi óleńder, tórt-túlik týraly óleńder, ólim-jitimge qatysty óleńder, óner-bilim týraly óleńder t.b) jaryqqa shyǵarǵan. Biraq ár óleńniń ózindik maǵanalary men jetkizilý yrǵaqtary, áýenderi kóńil-kúıge, emotııaǵa baılanysty ózgeshe oryndalyp, jetkizilip otyrǵanyn bilemiz. Aıtalyq sonyń ishindegi «Joqtaý» jyry qaıǵyly, muńdy kelse, «Qoshtasý», «Mahabbat» jyrlary saǵynyshqa jaqyn úndesip keledi. Al «Betashar», «Jar-jar»,«Besik jyrlary» kóterińgi, qýanyshty kóńil-kúıde áýelep jetedi. Sondaı-aq, «Batyrlar jyry», qısa men dastandar belgili ekpindi yrǵaqpen uran úlgisinde shyǵandady.
Qazaq ánniń ózi mádenıetimizdiń quramdas bóligi.Ol halqymyzdyń ómir tirshiligimen tynystas bolyp, ár dáýir oqıǵalarynada ıdeologııalyq turǵydan ún qosyp otyrǵan. Sondyqtanda: «Ánniń qyzymeti tek jeńil kóńil kóterýmen shektelmeıdi, ol áleýmettik júk kóteretin shyǵarma»,-dep Ǵabıt Músirepov aǵamyz tamasha aıtyp ketken. Endeshe, biz búgingi án mádenıetiniń túp-tórkinine de birer sát kóz júgirtip, onyń tilge jeńil, oıǵa oramdy, kókeıimizge qonymdy, tereń tárbıelik mazmunǵa ıe lırıkalyq qýatyna dem bergenimiz jón shyǵar. Shynymende búgin ánshi kóp, Shámshi joq zaman sııaqty. Al án mádenıetin sál doǵara turyp, kúı ónerine keletin bolsaq; «Qazaq, qazaq emes, naǵyz qazaq-dombyra»,-ekenin bile tura, dombyradan tógilgen kúıge qulaq túrgimiz joq. Kúı óneriniń ózi de úlken bir óner salasy. Kúıdińde túsingen janǵa keremet tili bar. Onyńda ómirge kelýiniń astarynda syrly aqıqat, naǵyz ańyz jasyrynyp jatqanyn bilemiz. Demek, Alashqa Allanyń meırimi túsken fılosop, ónerli halyq ekenine kóz jumbańyz. Ol kerek bolsa, oıý-órnektermende oı aıtqan óreli el. Oıý-órnek stılinde aıryqsha kórkem til, obrazdy beıne bar. Biz kemeńgerligimizdi, keremetimizdi, órligimizdi ónerimizbende solaı pash ettik. Árbir jasaǵan zattyq baılyǵymyzǵa arman-tilegimiz, salt-sana, jora-josynymyz,erligimiz, eptiligimizdiń bolymys boıaýy sińdi. Qundy jádigerlerimizde ulttyq hosh ıis ańqyp turady.
Táýelsizdigimizdiń kók týy jelbiregen qýanyshty sátterden bastap qoǵamdyq ómirimizdiń barlyq salasynda jańǵyrý men alǵa jyljyp órkendeýdiń bar tynysy ashyla bastaǵany shyn. Sonyń eń aıqyn bir dáleli retinde ózimizdiń tól tarıhymyzdy túgendep, ulttyq qundylyqtarymyzdy baǵamdaý bolatyn. El bolý úshin besigińdi túze demekshi, qoǵamdyq ómirde, el saıasatynyń sálıqaly tustaryn paıdalana otyryp, ıdeologııalyq turǵydan jastarǵa patrıottyq tárbıe berý mańdaı aldy is. Ol úshin taǵy da qazaq halqynyń etnıkalyq tarıhyn, qundy jádigerlerlerin, dala órkenıetiniń órligin, mádenıetiniń máıegin, salt-dástúriniń sándiligin sanaǵa túıý men basqaǵa pash etý biz úshin maqtanysh.
Búgingi tańda biz mádenıetimizdiń, ulttyq sana-sezimimizdiń serpilisin týdyryp, rýhanı jańǵyrýmen jandanýdy kózdemesek, óz otymyzdy ózimiz óshirip alarymyz haq.Tarıhymyz túgeldenip, ulttyq psıhologııamyz kórkemdelgen saıyn, ulttyń ulylyǵy órlep, el órkendeıdi. Ulttyń tutastyǵyna, bolashaǵyna, memleket taǵdyryna tóngen árqandaı qaýip-qater ol tarıhtyń burmalanýy, ulttyq sana-sezimderdiń álsireýimen baılanysta bop jatatynyn ańǵarǵanymyz abyzal.
Núsipqan Qadyrsultan
Almaty oblyy, Alakól aýdany, Yntaly aýyly
