Álemge áıgili kanondar… Osy sát qıyr shettegi Kolorado esińizge túser. Sol Koloradonyń aınymas bólshegindeı jer sharynyń ózge jartysynda Sharyn jatyr. Shyn máninde Sharyn ańǵary da tabıǵattyń sulýlyǵy retinde ózine qyzyǵýshylardy yntyqtyrady. Ózgeshe tylsym órnegimen tamsantar Sharynnyń qyzǵylt qamaldary jumbaq dúnıeniń esigin ashardaı men mundalap ańsaryńdy aýdara beredi.
Bul óńirde alyp taýlardyń kerim kelbeti kóz qaryqtyrady. Aq bas shyńdardyń sulý sýreti syrbaz keıipte asqaqtaıdy. Bıikke órmelegen jasyl shyrshalar ádemilikke ózgeshe áspet bergendeı. Kókoraı shalǵyndy jotalardyń munarǵa bókken keıpin aıtyńyz.
Bul óńirde sulýlyq ataýlyny kánigi sheberdiń ismer qolymen kestelegendeı ırektele jylt-jylt etken ózender órnegi tamsantady. Qudaı-aý, sol órnektiń bir sabaǵy myń san buralyp, qarsy aldyńyzda jatyr.
Sharyn… Sharyn tym tereńde, shaqyraıǵan kúnge shaǵylysa jyltyrap aǵady. Gúrildep, arqyraı bastaý alar taý ózeni osy tusqa kelgende sileleı sharshaǵan dersiń, qanshama jyldar boıyna sher qabatynyń qymtana jasyrǵan qupııasyn tyrmalaı ashqan aryndy aǵys sál tynys alǵandaı. Kóz aldyńyzda tańǵajaıyp kórkem kórinis turady. Bıiktik pen tereńdik: muzart taýlardyń aspan tepken tákappar shyńdary ón boıyn maqtanysh kernegendeı mańǵaz keıip tanytady; júzin ájim torlaǵandaı qatpar-qatpar jarqabaqtan tómen qulaǵan ańǵarlar muńaıa oıǵa beriledi.
Sharyn… Qyzǵylt qamaldar ańǵary … týǵan tabıǵattyń tosyn keskini keıingi kezde jurtshylyqty ózgesheligimen baýraı berdi. Qansha kúsh salsaqta qolmen qııýlastyrýǵa kelmeıtin bólekteý sýret eliktire túsedi. Tabıǵat sheberdiń san jylǵy órnegi keremet áserimen eliktiredi.
Tabıǵattyń tylsym syryn ishke búkken Qyzǵylt kanon jardan tómen qaraı buralań kúıi aǵarańdap jatqan jalǵyz aıaq jol arqyly ózine jeteleıdi. Ańsar aýdara qyzyqtyrǵan Qyzǵylt kanondy geograf mamandar osylaı ataǵanmen keıde «Qamaldar ańǵary» dep te jazady. Sodan ba, biz ózindik ereksheligine qaraı Qyzǵylt qamaldar ańǵary degenge yqylas tanyttyq.
Qyzǵylt qamaldar ańǵary san jyldardyń ótinde taý jynystary túrli úlgidegi músinderdiń ǵajaıyp kórinisin qashap jasaǵandaı aldyńyzǵa tartady. Biri ózindik taý kelbetin kóz aldyńyzǵa ákelse, ekinshisi ǵaıyptan paıda bolǵan jumbaq munarany elestetedi. Bıik jartasqa sál kidire qarasańyz záýlim ǵımarattyń kire beris tabaldyryǵynda turǵandaı sezinesiz. Bir sát ózińizdiń myńjyldyqtar áleminde erke jeldiń, aǵyn sýdyń, dúmpý kúshti ár alýan terbelisterdiń sáýletkershiligimen betpe-bet kelip turǵanyńyzdy sezinbeısiz. Qaıta qupııany ón boıyna jasyrǵandaı múlgigen zaý tulǵaly baǵandardy, kerim kúmbezdi quzdardy, jarqabaǵy aıqysh-uıqysh dińgekterdi qyzyqtaı elitip, ertegiler eline engen kúıi qııalǵa berile ózge dúnıeniń bárin umytar edińiz.
Qyzyqty qarańyz, «kanon» sózi ıspan tilinde «qubyr» degen maǵynany bildiredi eken. Ǵalymdardyń deregine nazar salsańyz, kanondardyń paıda bolýy qurǵaq qyrattardyń óz arnasyn damylsyz keńeıtken ózen sýlarynyń áserinen dep túsindiredi. Al, Qamaldar ańǵary adam órmelep shyǵa almas quzdy jartas pen sazdy qumshaýyt taý arqyly ótetin Sharyn ózenine qıylysa jatqan qurǵaq saı. Qyzǵylt kanonnyń uzyndyǵy úsh shaqyrymǵa jýyq, eni 20 metrden 130 metr aralyǵynda bolyp keledi. Tereńdigi 100 metrge jýyqtaıdy. Soltústik Amerıkadaǵy Kolorado ózeniniń Úlken kanonymen tabıǵaty bir, landshafttyq álpeti uqsas bolýy tańdaı qaqtyrar, aty aıtyp turǵandaı, Úlken kanonnyń uzyndyǵy 80 shaqyrym, tereńdigi de ólsheýsiz — 1200 metrden 800 metrge deıingi kórsetkishi Sharynnyń shaǵyn bolsa da kanonnyń erekshe kórinisi talaıdy tamsandyrady. Sondyqtan da shyǵar, shalǵaıdaǵy Ortalyq Azııanyń beımálimdeý bir núktesine orys saıahatshylary N. Severev, A. Krasnovtarǵa at basyn burǵyzdy. Dala tósindegi tańǵajaıyp álem — Sharyn olardy beı-jaı qaldyrǵan joq. Qııandaǵy Qashqarǵa saparlap bara jatqan Shoqan Ýálıhanov ta tabıǵaty sulý óńirdegi erekshe túske boıalyp turǵan qyzǵylt kanonǵa eriksiz oıǵa shoma qarap, nazar aýdarǵan da shyǵar-aý.
Sebebi dersiz, tabıǵattyń ózi jyldar boıyna áspetteı alaqanyńyzǵa salǵan jerdiń búkil qabatynyń tylsym sýreti oılantpaı qoımas. Jarqabaqtyń sansyz qabattyq alýan boıaýy tas shejireniń betterindeı syr aqtarady. Qamaldar ańǵaryndaǵy kesek músinderdiń qaıtalanbas keskinderi de qııalǵa jeteleıdi. Dál aldyńyzdan alyp ajdahadaı tónip turǵan quzdy kórińiz. Az ǵana ýaqytqa kidirseń bas salardaı keıpi qorqynyshty. Tek sandaǵan topyraq qabattarynan turatyn eskertkish sulba ekenin sezingende baryp, ilgeri adymdaısyz. Sol kezde arystandar saıy aldyńyzdan shyǵady. Quzdar ertegideı, bıikten alysqa kóz tastaǵan úlken arystannyń aldymen bas músinin aıyrasyz, sosyn jalbyraǵan jaly aıqyndalady, jýan moıny bolyp qońyrqaı tartqan sazqabat kórinis beredi. Alǵa júrgen saıyn ǵajaıyp álem óz qupııasyn asha túserdeı. Kıiz úı ańǵaryna ótkende aýylǵa kelgendeı tynys alasyz. Kúmbezdengen bıik tóbe me deseńiz, sál ótip baryp aınala bere baǵamdaısyz, aǵarańdap kózge ystyq kóriner kıiz úı. Topyraq qabattarynan bireý qansha ýaqytyn shyǵyndap, ádeıi qashaǵandaı. Túńligi sál ǵana ashylǵandaı shańyraq, ýyq pen keregeniń ushtasqan tusyndaǵy qara beldeýli aq shańqan kıiz úı ózine kópke deıin janaryńyzdy eriksiz aýdartady. Al myna dińgek ustyn tas salynǵan qapshyqty elestetedi. Jarqabaqtyń basynan júz metrdeı tereńdiktegi jalǵyz aıaq jolmen qııalǵa elitip, ózińizden-ózińiz kúbirleı alǵa adymdaısyz. Óıtkeni, qujyr-qujyr qabyrǵaly Sharyn jetkizer jumbaqqa toly syr jeteleı túsedi.
Sharyn kanony paıda bolýy jóninde túrli boljam aıtylady. Keıbir zertteýshiler bul óńir kóne Azııanyń ortalyǵynda Alakól jaǵasynan búgingi Qytaı aýmaǵyn alyp jatqan teńizdiń taıaz sýly shyǵanaǵy degen joramalyn usynady. Tastaı qatqan jasyl tústes saz qabattan tabylǵan teńiz jándikteriniń bizge jetken qańqalarynan biletinimiz bir kezderi teńizdiń túbinde tirshilik úshin ózdi-ózi arpalysyp qııamet keshkenin, salqyn sýdyń tabanynda birimen-biri arbasyp, al, dem taýsylǵanda uıysa tas bolyp qalatynyn sezbegen de shyǵar. Ýaqyt shirkin eshteńeni keshirmeıdi, jaǵaǵa teńizdiń izimen shyǵanaq ta ǵaıyp boldy. Bálkim, tartylǵan shyǵanaq ornynda kól paıda bolyp, kúnderdiń kúninde Toraıǵyr bógeti buzylyp tosqaýyldyń bárin aǵyzyp ala jóneldi. Áıtpese mynaý sup-sur jarqabaq ol jóninde syr aıtpaıdy, tek sazdy qabatta qatyp qalǵan teńiz jándikteriniń qańqalarynan uqqandaısyz. Bul jóninde professor P. Marıkovskıı bylaı dep oı túıindeıdi: «Baǵzy zamanda, úshtik kezeńde, 25 mıllıon jylǵa jýyq buryn, jer betinde adamzat jaratylmaı turyp, aýqymdy da ystyq shól ornynda úlken kól tolqyp jatty. Ol qorshap jatqan taýdy jemire tabanyna kúshti saz qabatyn usaq qıyrshyq tastarmen aralastyra jınady. Sosyn aýa raıy ózgerdi, kól qurǵady, al, tabanyn sý shaıyp otyrdy. Tirshiliksiz jalańash ári óte tańsyqtaý, sazdy taýly óńir paıda boldy».
Al, Sharyn jónindegi bir ańyzdyń oqıǵa jelisi bylaı órbıdi: «Jaratqan ıe arbasymen ushyp kele jatady. Jalańash jazyǵynyń tóbesinen ótip bara jatqan tusta baıqaýsyzda otty jebeleriniń birin qoldan túsirip alady. Jan-jaǵyna jalyn shasha tómen quldılaǵan jebe zýyldaǵan kúıi jerge kóldeneńinen túsipti. Otty jebe búlk etken jer búıirin ekige qaq jara dińine deıin jetipti. Jer qaq jarylǵanda tamyrlary úzilipti. Úzilgen tamyrlardan shapshyǵan qannan qýarǵan topyraqtardyń túsi ózgerip sala bergen desedi…»
Shyndyǵynda Sharynnyń kórinisin bıikten qarap baıqańyzshy: jerdiń qatty qabatyna deıin belgisiz tylsym kúshtiń áserimen áldene qaq jara soǵyp ótip, soltústikke qaraı sozylǵan alyp jaryqshaq iz tastap kókjıekke sińip ketkendeı sýret kóz aldyńyzda turady.
Bul óńirde alyp taýlardyń kerim kelbeti kóz qaryqtyrady. Aq bas shyńdardyń sulý sýreti syrbaz keıipte asqaqtaıdy. Bıikke umtylǵan jasyl shyrshalar ádemilikke ózgeshe áspet bergendeı. Kókoraı shalǵyndy jotalardyń munarǵa bókken keıpin aıtyńyz.
Bul óńirde sulýlyq ataýlyny kánigi sheberdiń ismer qolymen kestelegendeı ırektele jylt-jylt etken ózender órnegi tamsantady. Qudaı-aý, sol órnektiń bir sabaǵy myń san buralyp, qarsy aldyńyzda jatyr.
Sharyn bıikten bastaý alady. Basynda Shalkódesý bolyp bastalyp taý ózeni qoınaýdaǵy jazyqqa kelgende adýyn ekpini qaıtyp, Kegen bolyp jalǵasady. Qarqara ózeniniń soltústik saǵasy qosylyp, Sharyn 255 shaqyrymǵa ulasady. Ózenniń eni 30-40 metr, tereńdigi 2-3 metrge deıin, al, alqabynyń kólemi 8000 sharshy shaqyrym. Kúngeı Alataýdyń betkeıinen bastalatyn Keńsý, Orta Merke, Shet Merke ózenderiniń arnalary Sharynǵa qosylyp, Jalańash oıpaty men Toraıǵyr taýynyń shyǵys bóligin kesip ótedi de alyp kanondarǵa negiz bolady. Sonan Temirlik ózeniniń úlken jalǵyz saǵasy kelip, Sharyn arnasy soltústik shyǵysqa oıysyp Ilege quıady.
Sharyn ózeni kaınazoı kezeńiniń shógindiler negizin aıqyn kórsete alýymen erekshelenedi. Ózenniń oń jaǵasyndaǵy jarqabaqtan ret-retimen kezektele qatparlanǵan sary batpaqty ári juqa ementti tastaqty shógindileriniń qyryq quraý bederin kóresiz. Kanon geologııalyq ólshemmen alǵanda jas dep sanalady. 2 mıllıon jyl buryn Tıan-Shan taýynyń etegindegi jer qyrtysy bloktarynyń kóterilýi ózenniń óz arnasyn izdeýine ákelip soqty. Saıdaǵy órnekti keskinderdiń búgingi kúnge jaqyn keletin túri jarty mıllıon jylǵa jýyq buryn paıda bolǵany dáleldenip otyr. Odan bergi arada aǵyn sý salǵan keıipti kún men jeldiń áseri ózgertti. Osy kózge kórinbes sulýlyqty músinshiler ózderiniń ǵajaıyp ta uly týyndylarynda bir sát tynym almaı qubylta beretini de anyq ekeni ras.
Jarqabaqtary buıralanyp jatqan quzdy ańǵardyń túbinde Sharyn ózeniniń saryny qulaqqa talyp jetedi. Kanon tereńdigi Qulyqtaý men Toraıǵyr taýlarynyń túıisken osy tusynda 300 metrge jetedi. Bul tereńdik Jalańash alabynda 100-150 metrge deıin azaıady. Sulýlyqqa tunǵan osy óńirdi 1886 jyly kelip tamashalaǵan Sharynnyń tańǵajaıyp kórinisine tańdaı qaǵa tamsanǵan belgili botanık, geograf, «Jertaný negizderi» dep atalatyn orys ýnıversıtettik oqýlyǵynyń avtory A. Krasnov pikiri de óz túıinimen erekshelenedi: «Sharyn kanonyna barǵanda aldyńyzdan kógildir taýlar qorshaǵan keń de jazyq, ústeldeı tegis jýsandy dala shyǵady. Al, tabanyńyzdyń astynda jer oıylyp túskendeı jarqabaq, ári qaraı qatpar-qatpar tóbeler. Onyń ar jaǵynda shyńdardyń, ańǵarlar men shatqaldardyń taýly mekeni qushaq jaıa shaqyrady, bıikten kúrt qulaǵan tereń ańǵardyń tabanynda jińishke qalpy jolaqtanǵan Sharyn aǵady, qatal da tereń bulyńǵyr álem…» — dep jazady Tıan-Shan men onyń bókterine júrgizgen zertteý jumysynyń aldyn ala qorytyndysynda ǵalym. Araǵa tórt jyl salyp, 1890 jyly Amerıkaǵa sapar shekken Andreı Nıkolaevıch Jartasty taýdaǵy Ielloýstoýn ózeniniń tereńdigi 360 metrge deıingi kanondarymen Sharyndy salystyrady: «Bul kezde Ielloýstoýn sııaqty kanondar búkil álemge áıgili bolatyn, onyń sýretteri men sıpattamalaryn Amerıkanyń árbir qalasynan kezdestirer edińiz, al Sharynǵa tek qyrǵyzdar (qazaqtar — avtor) ǵana baratyn, ony eshkim sıpattap jazbaǵan», — dep kúrsine otyryp baıandady. Bul kúrsinistiń ar jaǵynda bir-birine uqsas eki kanonnyń taǵdyry jatty. Shalǵaıdaǵy Amerıkaǵa kanondardyń kórinisin tamashalaýǵa álemniń ár shalǵaıynan jurtshylyq yntyq tanytyp, ǵajaıyptyń kýási bolý úshin jol aýyrtpalyǵyna qaramaı jolǵa shyǵar edi. Alataýdyń etegindegi áspetti keskinmen tańdantar Sharynnyń shyraıly órnegi eleýsiz qalýy ǵalymdy qalyń oıǵa jeteledi. Eldiń ańsaryn aýdarǵan keremet kanondar qazaq dalasynda da bary eshkimniń oıyna kirip shyqpady. Ǵalym A. Krasnovty kúrsintken de osy jaıt bolsa kerek-ti. Al, Ielloýstoýn jónindegi alǵashqy derekti 1804-1806 jyldary Mıssısıpıden Tynyq muhıtynyń jaǵalaýyna deıin qıyn sapardy bastan ótkergen Lıýıs pen Klark ekspedıııasynyń músheleri ákelgen edi. Ańshy Djon Kolderdiń 1807 jyly Ielloýstoýnǵa barǵanda kórgen áńgimeleri áriptesteriniń aýzynyń sýyn qurtty. Ondaǵy geızerlerdiń tamasha ekendigi, kóbik shasha aspanǵa atqylap jatqan sýlardy kóz aldaryna ákelgende adam senbesteı oqıǵany oıdan shyǵarǵan qııal-ǵajaıyp nárse dep te qabyldaǵan. Ańshylardyń áńgimeleri ertegideı ańǵardyń beınesin san qyrynan sýrettep jetkizdi. Olardyń shyndyǵy qaısy, terisi qaısy ekenin anyqtaý maqsatynda 1871 jyly quramynda fotosýretshisi bar ǵylymı ekspedıııany alys ólkege attandyrdy. Shynynda da tylsym tabıǵattyń tańǵajaıyptary ekspedıııalyq otrıad múshelerin tamsanta tústi. Tańdaı qaqtyrǵan kórinisterdi sýretke túsirip aldy. Myna ǵajap kelbetimen yntyqtyrǵan óńir jeke menshik emes, ulttyq maqtanysh tutatyn jer bolýy kerek dep sheshken ekspedıııa músheleriniń ótinishi ókimetke joldandy. Ielloýstoýnda túsirilgen sýretter men ekspedıııa esebine erekshe kóńil aýdarǵan AQSh úkimeti 1872 jyly álemdegi tuńǵysh Ulttyq park qurý týraly zań shyǵardy.
Sharyn kanondary da erekshe. Jarqabaqtan qııalaı tómen túsetin jalǵyz aıaq jol ertegiler eline alyp bara jatqandaı. Ǵylymı tilmen aıtqanda, Alataý etegindegi ózen sýy oıǵan alyp oıylym Sharyn ózeniniń mıllıon jyldar áletinde jasaǵan órnegi. Saı tabanyna jaqyndaǵan saıyn betkeıdegi quzdar aıryqsha tas qamaldarǵa uqsańqyrap, ózge bir álemge engendeı áserge qaldyrady. Aq jolaq beldeýler sanǵasyrlyq tarıhtan syr aqtarǵandaı eken. Birde músin keıpinde, birde alyp kıiz úıli aýyldy kóz aldyńa ákeletin quzar jartastyń qylyǵyna qyzyǵasyz. Qyzǵylt qamaldar ańǵary tańǵajaıyp symbatymen ózine eliktire beredi. Jer jaryqtyqtyń myń san qatpary túrli boıaýymen kóz aldyńda tur. Ony anyqtaı qarasaq, geologııalyq, botanıkalyq ashyq aspan astyndaǵy murajaı dersiń. Jer betinde taý-taý bolyp jaratylǵaly uly dalaǵa yntyǵa asyqqan ózenniń saı-salany qýalaı júrip ótken jolyndaǵy eskertkishter ólkesi. Mynaý tym tómennen qaraǵan sizge áldenelerdi aıtqysy keletindeı. Topyraq áleminiń tylsym dúnıesin jalańashtap kórsetip, súıinshi surardaı bıikten eńselene qaraǵan quzdardyń sýreti únsiz tereń oıǵa shomdyrady.
Qyzǵylt jartastar ańǵary tastar saýal kóp. Amerıkadaǵy ón boıy kanondarǵa toly Kolorado ózeni de ıspan tilinde qyzyl degen maǵynany bildiredi. Bálkim, Qyzǵylt jarqabaqtardan týyndaǵan shyǵar. Sol Koloradonyń Úlken kanony alǵash ret eýropalyqtardan 1540 jyly ıspan konkıstadory Kortestiń otrıadynan ofıer Koronado kóredi. Jarqabaqtan kanondardyń tym terendigi, tabanyna kóz salǵan ıspandyqtar munarǵa bókken ańǵardan júrekteri shaılyqty ma tómenge túspeı Meksıkaǵa keri qaıtqan. Araǵa eki ǵasyr salyp muhıttyń ar jaǵynan kelgen franıskandyq monah Garsos at basyn tiregen. Tek odan júz jyl keıin ǵana, 1869 jyly maıor Paýell jetekshilik etken ekspedıııa Úlken kanonnan qaıyqpen ótip, onyń alǵash ǵylymı sıpattamasyn jasady. Kartasyz, burylys, arnasy belgisiz koloradony Paýell men onyń jaýjúrek serikteri Kalıfornııa shyǵanaǵyna deıin júzip ótti.
«Alǵashqy túısinerińiz — kórgen tústeı. Qorqynyshty kólemdegi oıylym! Oıylymnyń arǵy beti qalyń aýa qaltarysynan kóriner, sodan da jeńil munartqandaı, bir qalypty kógildir tolqyn. Jaǵadaǵy adamdy ańǵarý da qıyn. Kóp qabatty úıdiń ózi sirińke qorabyndaı ǵana bolyp biliner edi. Al tereńdigi… Kanonnyń tabany kórinbeıdi. Ostankıno munarasy bul oıyqta eleýsizdeý aǵarańdaǵan ınedeı baıqalar. Bundaı jyrany búkil álem birige kiriskenimen adam qoly qaza almas. Bul ǵajaıypty tek tabıǵat qana jasaıdy. Buǵan ondaǵan mıllıon jyl kerek». Qorshaǵan ortanyń tylsym syryna boı urǵan belgili jýrnalıst, jıhankez Vasılıı Peskov Kolorado ózenindegi Úlken kanonmen alǵashqy tanystyǵyn oqyrmanǵa osylaı baıandaıdy. Negizinde shatqaldyń uzyndyǵy bes júz shaqyrymnan astam. Kanonnyń eni altydan jıyrma shaqyrymǵa deıingi jerdi alady. Keıbir tusy segiz júz metrge qysqarady. Kolorado ańǵarynyń taban eni júz metr ǵana.
Sol Koloradonyń aınymas bólshegindeı Jer sharynyń ózge jartysynda Sharyn jatyr. Shyn máninde Sharyn ańǵary da tabıǵattyń tańǵajaıyp sulýlyǵy retinde ózine qyzyǵýshylardy yntyqtyrady. Óziniń tylsym órnegimen tamsantar Sharynnyń qyzǵylt qamaldary jumbaq dúnıeniń esigin ashardaı men mundalap ańsaryńdy aýdara beredi.
Qolmen qashaǵandaı shoqylanǵan qamaldar, túrli keıip tanytqan músin tastar endi bir sátke burynǵydan da qyzǵylt tarta túspek. Bálkim, kún uıasyna eńkeıgen de bolar. Óıtkeni alqaly keń ańǵardyń betkeıindegi kóleńke qalyńdaı uzara túsipti. Ańǵar tabanynan joǵary órler súrleýdi izdedik. Ózen jaǵalaı baryp bıikke kóteriler jalǵyz aıaq joldy da kóleńke kómipti.
Jarqabaqtyń basynda at ústinen qyzǵylt qamaldardyń sulbasynan kóz aıyrmaı qaraǵan bala tur.
Bul óńirde alyp taýlardyń kerim kelbeti kóz qaryqtyrady, aq bas sulý sýret kimdi de bolsa ózine yntyqtyra túsedi, kók aspanǵa umtylǵan jasyl shyrshalar erekshe sán beredi…
Bul óńirde kókoraı shalǵyndy jotalarǵa aqsha bulttar qonaqtaıdy, al aqsha bulttardy keshken attyly kisiler sambyrlaı sóılep bara jatady…
Bul óńirde taý betkeıin sulýlyqpen kesteleı aqqan ózender ulan dalaǵa asyǵady…
Osynyń bárine ózgeshe áspet bergendeı Sharynnyń ǵajaıyp qyzǵylt qamaldary aıryqshalanyp kórinedi.
Saparbaı Parmanqulov,
«Dala men qala».
