Táýelsizdikke bastaý bolǵan kóptegen halyq bulqynysynyń irisi – Sozaq kóterilisi. Bıyl aıtýly oqıǵaǵa 80 jyl toldy. Biraq nege ekeni belgisiz, Sozaq aýdanynyń ákimdigi halyq kóterilisine osy ýaqytqa deıin tıisti baǵasyn bermeı keledi. Tipti bul máselege jańadan taǵaıyndalǵan aýdan ákimi Berik Meıirbekovtiń de meıiri túser emes. Sondyqtan bolar, jastarǵa patrıottyq tárbıe berer mańyzdy oqıǵanyń mereıtoıy, bıylǵy 80 jyldyǵy tasada qalyp qoıdy…
Sheneýnikter umytshaq bolsa da, halyq eshnárseni umytpaıdy. Otyz jyl boıy keýdemde qalǵan Bıbihan ájemniń áńgimesimen men de sol ýaqytty jańǵyrtqym keldi. Áli esimde, 6-synypty bitirgen kezim. Sozaqtaǵy Maqash atamnyń úıinen jalyǵyp, ákemniń naǵashylaryna bardym. Jaz boıy qurdasym Abaı ekeýmiz qozy baǵamyz. Aýyldyń aınalasy eski mazarǵa toly. Qozy-laqty sol beıittiń arasynda baǵamyz. Birde, oıynǵa alańdap júrip, bir-eki laqtan aıyrylyp qaldyq. Ony da keshkisin úıge kelgende bir-aq baıqadyq. Odan soń, Abaı men Hadısha apa ekeýi jamyrap ketken tóldi izdep shyqty. Men úıde qalǵam. Kún baılana bergende Hadısha apamyz oıbaılap jylap keldi. Sóıtsek, zırat ishinen mal izdep júrgen Abaı opyrylyp qulaǵan molanyń ishine túsip ketipti. Úlkender jaǵy «bissimillá» dep júrip, súrine-qabyna qarańǵy qorymǵa júgirdi. Álden soń, qorqynyshtan bop-boz bolǵan balany úıge ákeldi. Molda kelip, balany úshkirip, dem salyp jatty. Sol kúni Bıbihan ájem Sozaqtyń ishke búkken qupııasyn jaıyp salyp edi. Bala bolsam da, úlkendermen birge emine otyryp, ájemniń áńgimesine qulaq saldym:
– 1930 jyldyń qara kúzi edi, – dep bastady ájem. – Jaqash inkibidide (NKVD) bastyq bolyp isteıtin. Ózimniń aıaǵym Aqataıǵa aýyr edi. Keshkilik, qarańǵyda áldekim Jaqashty tysqa shaqyrdy. Ekeýi qorjyntamnyń buryshynda uzaq ýaqyt kúbirlesti de, sosyn Jaqash keńsesine ketti. Sóıtsem, «búgin keshkisin halyq kóteriledi, tez elden ket» dep eskertipti. Ol kezde Jaqash maǵan ondaıdy aıtýshy ma edi?! Biraq ol sózge ózi de senbepti. Oıymda dáneńe joq, alańsyz tósek salyp, sharýamdy isteı berdim. Úıde Maqash pen Maqataıdan basqa (Jaqashtyń inileri), Jetisaıdan bizdiń aýdanǵa sot bolyp kelgen Ermek Tynyshtyqbaev turyp jatqan. Onyń kelinshegi Qalampyr da ekiqabat. Qap-qara shashy tobyǵyna jetetin kelisti kelinshek edi. Ińir túse bere, aýyl aıqaı-uıqaıǵa tolyp ketti. Terezeden syǵalap qarasam, qolyna aıyr, soıyl, alaý ustaǵan jandar ersili-qarsyly júgirip júr. Birneshe úı men keńse otqa oranyp úlgergen. Qapelimde túk túsinbeı ańyryp qaldym. Sóıtkenimshe bolmady, bir top adam úıge saý etip kirip keldi. Qoldaryna shıti myltyq, aıyr, balta, soıyl ustaǵan. Maqash pen Maqataıdy kórpemen búrkemeleı berdim. Arasynda birneshe ózbek áıel de bar. Bir áıel «á, qatyn!» dep maǵan tura umtyldy. Ne bolǵanyn bilmeımin, shashymnan súırep, julyp tastady. Jaqashtyń maǵan taqqan altyn syrǵasy bar edi, álden soń, álgilerdiń bireýi sol syrǵama tap berdi. Ózim-aq sheship bereıin desem, qobyraǵan shashym syrǵaǵa shıelenisip, sheshilmeıdi. Kenet, dáý bir erkek qulaǵymnyń etimen qosyp, syrǵany julyp aldy. Qan saý ete qaldy. Biraq aýyrsynǵan joqpyn. Sol ortada bir qaba saqaldy 11-12 jastaǵy Maqashty ortaǵa shyǵaryp «Ǵazaýat de!» dep aıqaı saldy. Kishkentaı bala ne uqsyn?! Kózi sharasynan shyǵyp: «qazaq, qazaq!» deıdi. «Óı, ákeńniń!» dep álgi qaba saqaldy baltasyn siltep jiberdi. Maqash dereý buǵyp úlgerdi. Balta ortadaǵy tireýge tıip, basy ushyp ketti. Sol sátte Maqash pen Maqataı da qarańǵy dalaǵa syp etti. Sumdyqtyń kókesi sosyn bastaldy. Álgi elirgen toptyń kózine qan tolyp, dereý sotty (E.Tynyshtyqbaevty) soqqyǵa jyqty. Sosyn, dyryldatyp dalaǵa súıreı jóneldi. Kelinshegi shyr-pyr bolyp araǵa tústi. «Aǵataılar, tımeńizdershi, jiberińizdershi» dep jalynady. Tyńdaıtyn qulaq qaıdan bolsyn?! Álgi qaba saqaldy dáý qara baıǵus Qalampyrdyń shashyn bilegine orady da, úıdiń ishine laqtyryp jiberdi. Júkaıaqqa basy soǵyldy ma, esinen tanyp qaldy. Men dirildep, ornymnan áreń turdym da, kelinshektiń basyn súıeı berdim. Bul kezde Tynyshtyqbaevty esiktiń aldyndaǵy aǵashqa shandyp baılap jatty. Kenet, Qalampyr kózin ashty da, yshqynyp, shyńǵyryp jiberdi. Sosyn, atyp turyp, dalaǵa júgirdi. Artynan men de umtyldym. Biraq …kesh qaldym. Alaýdyń jaryǵynan Qalampyrdyń kúıeýin tars qylyp qushaqtap alǵanyn ǵana kórip qaldym, sosyn «tars» etken myltyqtyń daýysyn estidim. Qansha ret atqanyn bilmeımin, biraq jas jubaılar o dúnıege attanyp kete bardy.
Bul ýaqytta Jaqash keńsede otyrypty. Aýyldaǵy ý-shýdy ol da estıdi. Kenet, bireý ishke kirip kelipti de, Jaqashtyń tý syrtynan qushaqtaı alyp, «dymyńdy shyǵarma!» deıdi de, úlken ústeldiń astyna tyǵyp jiberedi. Sosyn, dalaǵa shyǵyp, «munda eshkim joq!» dep aıqaı salypty. Arly-berli sapyrylysqan tobyr bul keńsege de ot qoıady. Kóterilisshiler ketkesin, Jaqash syrtqa shyǵyp, otqa oranǵan aýyldy, ár jerde ólip jatqan «belsendilerdi» kózben kóredi. Sosyn, taý bókterindegi dıirmenge baryp jasyrynady. Keıinnen, kóterilisshiler dıirmennen Jaqashty taýyp alypty. Shashyn qyryp, qolyndaǵy saǵatyn sheship, sol kezde aq kıizge kóterip saılap qoıǵan hannyń aldyna aparady. Han birden «óltirińder!» dep ámir beripti.
Jaqash qyzmet istep júrgeninde eshkimge jamandyq jasaǵan joq. Asyra silteýshiler tigerge tuıaǵy joq jandarǵa «azanǵa deıin mynshama keli júndi salyq retinde ótkizesińder» dep qysatyn. Oryndamaǵandardy «halyq jaýy» dep, ıt jekkenge aıdaıtyn. Sosyn, amal joq, kedeı-kepshikter úıindegi kıizin tań atqansha qaıtadan tútip jatatyn. Jaqash sondaılardyń talaıyn qutqaryp, aman alyp qaldy. Asyra silteýshilerdiń ásire áreketin aıyptap, talaı ret joldaryn kesti. Sol kedeılerge jasaǵan jaqsylyǵy shyǵar, hannyń aldynda otyrǵan bir shal Jaqashty ózine qaraı julqyp tartyp alypty da, eteginiń astyna jaýyp qoıypty. «Qane, qaısyńnyń shamań jetedi eken, alyp kórińdershi?!» dep aıqaı salypty. Ol kezde osy óńirdegi Jabal Tamalardyń ústemdigi kúshti edi. Dereý, kópshilik ımandy bolǵyr álgi shaldyń yǵyna jyǵylady. Bir toby «eger, Jaqashty óltirseńder, biz senderge qarsy shyǵamyz!» depti. Sodan, Jaqashqa tıispeı, aman-esen bosatyp jiberedi.
Kóp uzamaı, qyzyldar kelip, Sozaqtyń batysyndaǵy Kóktóbege zeńbirek ákeldi. Kári-jas demesten oqty boratyp, eldi jaıpap saldy.
Zýyldaǵan oq pen jalyndaǵan ottyń arasynda túıeniń qomyna eki qaınymdy mingizip, «Tórtshıdegi» tórkinime taıyp turdym. Taýǵa qaraı qashqan kóterilisshilerdi taqymdap ustap alyp, sotsyz, dálelsiz atyp tastady. Syzǵannyń joǵary jaǵynda kóptegen tóbeshikter bar. Sonyń bárin qyzyldar qolǵa túsken kóterilisshilerge qazdyryp, sosyn atyp tastaǵan. Álgi tóbeshikterde janazasy shyǵarylmaǵan, aq jýyp arýlanbaǵan bozdaqtar jatyr. Sol sekildi osy Sozaqtyń aýmaǵyndaǵy beıit te túgel otyzynshy jylǵy qyrǵynnan paıda boldy. Aýdan ortalyǵy keıin Sholaqqorǵanǵa kóshirildi. Al Jaqash bolsa, 5-6 jyl habarsyz ketti. Sóıtsem, Jetisý óńirine jiberilipti. Keıinnen, atalaryń soǵystan kelmedi. Al álgi bizdiń úıge kelip, astań-kesteń ornatqan, shash qoıyp, saǵat taqqandardy túgel qyrǵan – naǵyz kóterilisshiler emes edi. Sol kóterilisti paıdalanyp, aqtar kelse – aqtyń, qyzyldar kelse, qyzyldyń aldynan kepshik qaǵyp, bılep shyǵatyn jaǵympazdar bolatyn. Abaı túsken molada jatqandar – beıkúná sháhıdter. Sondyqtan, bala qorqyp qalǵan ǵoı, túk ete qoımas… – dep kúrsindi. Ájemniń eki kózi qyzaryp, jasaýrap ketipti. Túkke túsinbesem de, ishteı men de kúrsindim.
Ertesine, Abaı ekeýimiz qaıtadan máre-sáre oıynǵa berildik…
Toqtar Jaqash,
«Jas qazaq».
