Qazaqy tárbıe – ulttyq sana!

1506

«Qazaq halqy – taǵdyry kúrdeli halyq. Qazaqtardyń
eshkimge uqsamaıtyn, sonaý kóne zamanmen tabıǵı
túrde ushtasyp jatqan ózindik dástúr salty, ózindik
mádenıeti bar. Mundaı mádenıettiń dúnıe júzinde
sırek kezdesetinin umytpaǵanymyz jón..»
Marta Brıll Olkott.

Qazaǵymnyń tálim – tárbıesiniń taǵylymdary sonaý este joq eski zamandardan bastalyp, búgingimen jalǵasyp jatyr. Ǵasyrlar boıy qalyptasqan qısyndar men jón – joralǵysynda qazaqy tárbıeniń jatqany sózsiz. Tárbıe máselesi búkil adamzatty qamtıdy, oǵan barshamyz qatystymyz. Ótken ǵasyrlarda da bul másele ózekti bolǵan qazirde solaı. Bir aýyldyń tentegin túzetýge búkil aýyl bolyp at salysqan. Qoǵam degenniń ózi sol. Ómir súretin ortańnyń ózindik tártibi men erejesin ustaný. Jalpy áńgimeni pedagogıkanyń zańdylyǵynan bastap uly ustazdardyń sózimen bastaýǵa bolar edi, alaıda qarapaıym halyqqa uǵynyqty tildiń ózi sol qazaqy tárbıe týraly baıandaýdan bastaý durys sekildi kórindi. Halqymyz tárbıe týraly uǵymdaryn óz ómirinde zań retinde qoldanyp keldi, ol rette osy qaǵıdalardyń oryndalýyn aqsaqaldar qadaǵalady. Olar kitap oqymaǵan shyǵar, asa bilimdi de emes shyǵar biraq dala zańyn jaqsy bildi. Ol zańdar da kitap bolyp basylmady, biraq jazýsyz zań retinde kúndelikti ómirde qoldanysta boldy. Qazirgideı úgit – nasıhat bolmaǵany anyq, biraq jón – josyq degen nárse bárin óz ornyna qoıyp keldi. Sol izben júrgen ár qazaq dástúrden, qazaqy qaǵıdadan attamady. «Ee ol jón – josyq biletin azamat emespe?!» - degizdi. Osynyń arqasynda qaǵıdaǵa jetik bolǵasyn aramyzdan qanshama el bılegen handar men sultandar, qara halyqty aýzyna qaratqan bıler men sheshender, elin jerin qorǵaǵan bilekti bahadúr batyrlarymyz shyqty. Keıinnen olardyń oryndaryn, oqyǵan urpaq basty. Olardyń da qarasy kóp bolmaǵanmen tarıhta attary qaldy. Olar alash qaıratkerleri, saýaty myqty beldi tulǵalarymyz edi. Adamzattyń ósip – órkendeýine kemeńgerler men kósemder azdyq eteri anyq, oǵan ǵylym kerek edi. Ǵylymdardyń negizin Nıýton men Mendeleev ashqan shyǵar. Al, qazaqtardyń da óz ǵylymy bolǵany anyq. Olardyń ishinde mysaly astronomııalyq ilimdi alaıyq. Aýyz eki ádebıetimiz arqyly jetken aspan áleminiń shoq juldyzdary týraly sansyz áfsananyń ózi dálel. Temirqazyq, Jeti qaraqshy, Úrker, Ómirzaıa, Sholpan juldyzdaryna qarap jol tapqan ata – babalarymyz myqty edi ǵoı. Qazaqtardyń tekemet pen syrmaqtardy neshe túrli túske boıaýdyń ádisin tabıǵattan alyp, saqar qaınatyp sabyn jasaý tehnologııasy qaı hımııadan kem tústi dep oılaısyz. Al bir ǵana sútten birneshe ondaǵan tamaq jasaý tehnologııasyn atam qazaq ózindik qazaqy ǵylymynan úırengen joqpa?! Dárilik shópterdiń tarıhy men paıdalanýyn ejelden bilgenin de Tileýqabyl Óteıboıdaq óz eńbeginde aıtyp ketedi. Kóshpendi qazaqtyń mal súrleýin qadaǵalap, qumalaǵyn sanamaǵany anyq. Olar tarıhı sony soqpaq saldy. Sol soqpaqtyń jarqyn izderimen búgin biz júrip kelemiz. Qaı ýaqyttada da qazaǵym óziniń urpaǵyn adam etýdi mansuq etken, sol úshinde otbasynda berilgen tárbıeniń durystyǵyna bári birdeı jaýapkershilikpen qaraǵan. Sóıte júre bir tutas ultty tarıhtyń tezinen aman alyp qalǵan. Ótken ǵasyrlardaǵy qazaqtardyń ortasyn eske alsaq, handar men bıleri, batyrlar men aqyndar, ardaqty aqsaqaldar men eldi aýzyna qaratqan analar, barmaǵynan bal tamǵan aspazdar men sheberler, nebir ismerler men zergerler, atbegiler men ańshylar tutas ulttyń ıgiligine qyzmet jasady, desek artyq aıtqandyq emes. Sol úshinde «Úlken turyp kishi sóılegennen bez», «Sheberdiń qoly ortaq, sheshenniń tili ortaq» degen sóz osydan qalǵan shyǵar. Joǵaryda aıtyp ketkenimdeı qazaqtyń myqty mektebi bolǵan, olar aqsqaldar mektebi, áıelderge eneler mektebi. Osy mektep qazaq qalam ustamaı – aq, ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa halqyn aman saqtap keldi. Sebebi, olardyń bári qazaqy tárbıe aldy. Qazaqpyz dep ósip – óndi. Dala zańyn buzbady. Sonyń negizinde ómir qaǵıdasyna saı ádet – salttar men ǵuryptarda ornyǵyp, olardan dástúr qalyptasty. Dástúrler týraly uǵymdardyń jańa kezeńi bastalǵan tusta, mádenı tutastyq ta buzyla bastady. Oqý basty murat, degen tusta asyra siltep, keńestik dáýirde jappaı oryssha oqymasaq «nanyńdy taýyp jeı almaısynnyń» soıylyn soqtyq. Aınalyp kelgende tilimizge qaýip tóndirdik. Óz tilińde sóıleı almaý emes, óz tilińde oılaı almaýdyń qaýiptirek ekenin endi túsindik. Sońǵy 70 jyldyń ishinde jazýymyz birneshe ret ózgerip, osyǵan deıin jazylǵan arab, latyn, hadım tilderin oqý múmkindiginen aıyryldyq. Tarıhymyzǵa ılanýdy joǵaltyp, senimge selkeý tústi. Dástúrlerdiń de zaman talabyna saı bolýy kerek, kóneniń qajeti shamaly dep bas tarttyq, aınalyp kelgende qazaqy tamyrdan ajyrap qaldyq. Qazaq taǵylymy ulan ǵaıyr, ony túpkilikti zertteý, retke keltirý áli biraz ýaqytty qajet eteri sózsiz. Halyqtyq tárbıe beretin arnaıy pánder ashylsa da artyq bolmas edi. Al onyń kósh basynda til máselesi men salt – dástúrler turýy kerek. Qazaqy tárbıe nemese qazaqy taǵylym degende, meniń kóz aldyma ushy qıyry joq qazaq dalasy elesteıdi. Saǵynyshqa aınalǵandaı sartap dalanyń ızeni men jýsanyn ıiskegendeı bolamyn. Kúpi kıgen aýyl qazaǵy men kımeshek kıgen áıel anasyn elestetemin. Kisinegen jylqy men jylqy minezdi tarpań jigitin, qyzǵaldaǵy men birge qyzara uıalǵan qyzyl shyraıly arýdy kórem. Bul meniń qazaqy tárbıe alyp, qazaqsha oılaı alǵanyman shyǵar, bolmasa jastaıymnan Abaı, Maǵjan, Ǵabıt, Sákenderdi oqyp óskenimnen shyǵar. Qazaqy kóregendik degen sóz, kóregendilik emes, soǵan aparar joldyń basyndaǵy negizgi sóz. Olaı deıtinim, halqymyz erteńgi urpaǵy úshin úsh jylǵysyn boljaýdy ádetke aınaldyrǵan. Bir kúndik ómir súrmegen. Sony súrleý salmas buryn burynǵy soqpaǵyn retke keltirgen. Tabıǵatpen ǵana sanaspaǵan, barsha dos, dushpandaryn qaterge alyp otyrǵan. Sonyń arqasynda ulan ǵaıyr jerdi qorǵap qalǵan. Kóregendik degen osy. Onyń talaı qazaqqa áli paıdasy tıeri anyq. Sol úshinde ár qazaq «kórgensiz» atanýdan qatty qoryqqan, urpaǵyn sodan qorǵaǵan. Kórgendi jerdiń balasy, jón – josyqty biletin adam, degen túsinik mine osylaısha aldymyzdan shyǵyp otyrǵan.Osy jón – josyqtan keńestik kezeńde aıyrylyp qaldyq. Onymen birge aqsaqaldar mektebi quldyrady, onymen birge kelinder men eneler mektebi qırady. Saıyp kelgende ulttyq tárbıe kóbesinen sógildi. Ádette zaman ózgeredi, zamanyna qaraı adamy dep jatamyz. Biraq sol zamandardyń ishinen qazaqy bolmysy bar kerek tusyn saqtap qala almaýymyz, bizdiń basty kemshiligimiz be deımin. Biz pedagogıkany Ýshınskıı, Komenskıı, Makarenkolar arqyly oqydyq. Biz bıler mektebiniń ilimi men sheshendik taǵylymyn oqyǵan bolsaq, qazaqy qaǵıdamen oqysaq, túp sanamyz basqasha damıtyn edi. Qazaqy taǵylymdy qaıtarý úshin qazaq aýyz ádebıetinen bólek, ulttyq qundylyqtarymyzdy da oqýyp bilýimiz kerek. Mine sol úshinde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy taptyrmas temirqazyq bolyp tur. Bul jerde de birizdilik pen qazaqy bolmysty qalyptastyratyn qaǵıdattar qajet – aq. Ol týǵan jerge degen mahabbaty oıatýmen bastalary anyq. Alaıda, adamdardyń boıyndaǵy jaman qasıetterdiń beleń alǵanyn bilemiz, olardyń aldyn ala da bilý kerek sekildi. Urlyq jasaý, zorlyq kórsetý, baıýǵa degen qulshynys adamdardy basty qasıetterinen aıyryp jatyr. Jahandaný úrdisi osylaı eken dep kete bersek, taǵy da qıyndyqtarda tap bolarymyz anyq. Aýzyn ashsa júregi kórinetin alqam – salqam aýyl qazaǵyn joǵaltyp aldyq. Qarapaıym adamı qasıetterden ajyrap baramyz. Qarapaıymdylyq, adamgershilik, qonaqjaılyq, aq kóńil aǵaıynnyń ornyn, óz qulqynyn oılaıtyn, tek mende bolsyn, asyp túseıin kórshimnen degen peıilmen ómir súretinderdiń qatary kún sanap kóbeımese, azaıar emes. Qumyrsqaǵa da qııanat jasamaıtyn qazaqtyń urpaǵyna jaraspaıtyn qylyqtar óte kóp, qaı jerde japsyryp alǵanymyzdy birAlla biler. Biraq tez arada túzetý de ońaı bolmasy anyq. Tárbıe máselesin qolǵa alaıyq desek, onymen tek jalǵyz mektep qana aınalysady. Úıdegi ata – ananyń da syrttap júretinin kóresiń keıde. Al abyz aqsaqaldar mektebin «ardagerler keńesi» bassa, eneler mektebin «áıelder keńesi» almastyryp otyr. Biraq olar bizge qazaqy tárbıe bere alama, másele osynda bolyp tur. Bárin basynan qaıta qaraıtyn ýaqyt kelgen sekildi. Taǵy kesh qalmaı turǵanda ulttyq qundylyqtarymyzdy saqtap qalý jolynda búkil ult bolyp jumylýymyz kerek. Qazaqtyń jerine, tiline ıe bolatyn qazaqtyń qara balasy ǵana ekenin túsinetin shyǵarmyz. Al ol degenimiz sonshama qıyndyqpen kelgen egemendiktiń, saqtalyp qalýynyń da sonshalyqty qıyn ekenin túsingende, bir izge túsýi shart.
Qazaqy tárbıe ulttyq rýhtyń bıik ustar jalaýy. Sol jalaýdy bıikke kóterý úshin birneshe baǵyttardy qaraý qajet. Ol birinshiden sóıleý mádenıetiniń durystyǵy. Sózi durystyń isi durys bolmaq. Qazaqsha sóılep, qazaqsha oılaıtyn jandardyń qatary kóp bolsa deımin. Ol úshin bizge kómekke keleri halyq aýyz ádebıeti, bıler men sheshender mektebi tolyp tur ǵoı, tolyp tur. Qazirde jańa sózderge úıirmiz. «Motıvaııa» degen termındi bári paıdalanǵysy kelip, kóp qoldanady. Aý ol degenińiz qazaqtyń maqal – mátelderinde, yrym tıymdarynda tolyp turǵan joqpa?! «Artyq qylam dep, tyrtyq qylamyz» degen sóz beker aıtylmaıdy. Ekinshiden ulǵa ulsha, qyzǵa qyzsha tárbıe berý shyǵar. Ulyń namysty bolsa, eń bolmaǵanda otbasyn ózi asyraıdy emespe, qyz tárbıesin aıtyp jatýdyń ózi artyq. Qazaǵym qyzyńdy tárbıelegeniń, ultyńdy tárbıelegeniń deıdi. Odan asyryp ne aıtasyń. «Rýhanı jańǵyrý» degenniń ózi de, «Kúpi kıgen qazaǵyńdy, shekpen jaýyp ózińe qaıtarýma» deımin. Ulttyq bolmysty qazaqy tárbıemen saqtap qalarymyz anyq. «Ultaraqtaı bolsada týyp ósken jer qymbat» degen qazaqtyń bir tutas ult bolyp oılaıtyn jańa kezeńi keldi. Álem nazaryn tikken qazaǵyma dos ta dushpanda jetip artylady. Al saqtanýdyń joly bilimdi urpaq tárbıeleý. Bilimdi bolǵanda ózge tildiń bárin bilsede óz tilin qurmetteıtin, elin jerin sheksiz súıetin rýhy otanshyl urpaqtyń kóp bolǵany lázim. Al ol degenińiz qazaqy tárbıeden bastaý alady. Aınalyp kelgende ulttyq tárbıe alǵan adamnyń ultynan bólek ómir súre almasyna bek senimdimin.
Qazaqtyń qyzy bolyp týǵanyma, osy tilde sóıleı jaza alǵanyma, Syrymdaı bahadúrdiń, Jahanshadaı uldyń, Abdolla men Qadyrdaı týma talanttardyń jerinde týǵanymdy ózime zor mártebe sanaımyn, ári sol úshin sheksiz baqyttymyn! Qazaqtyń ár óńiri rýhy myqty órshil tulǵalardyń mekeni. Bizdiń búgingi urpaqtyń osal bolýǵa esh qaqysy joq. Ata – babasy myqty urpaqtyń, bolashaq urpaǵy odanda myqty bolýy zańdylyq. Myqty bolaıyq!

Aınagýl Oıshybaeva
Syrym Datuly atyndaǵy
tarıhı – ólketaný mýzeıiniń meńgerýshisi
Syrym aýdany, BQO

Pikirler