Halqymyzdyń «Qyryq batyr» atalatyn qymbatty qazynasyn san jyldar boıy jadynda saqtaǵan Muryn jyraýdyń «Qaradóń batyr jáne onyń urpaqtary» toptamasyna jatatyn birneshe jyrlardyń ishinde «Shora batyr» dastany da ózindik erekshelikterge toly.
Aqtash han alpys bıine «Nárik balasy Shoranyń tulparyn alyp kel» dep jumsaýymen oqıǵa bastalady. Alpys bı kelip úıdi shyr aınalyp shapqanda Taspaker saraıdyń esigin buzyp qashyp shyǵady. Muny kórgen Nárik uıyqtap jatqan balasyn oıatyp, jaǵdaıdy baıandaıdy.
Sonda Shora júgirip,
Úıden shyqty dalaǵa.
Bararmyn oǵan men dedi,
Qalaıda bolsa jetermin.
Taspakerdi jiberip,
Úıde qalsam ne etermin?
Sóıtip, qara tulpardy mingen Shora Balbulaqtyń basynda demalyp jatqan alpys bıdiń qasyna quıǵytyp jetedi.
Sýyryp Shora qylyshyn,
Taryltty alpys bıdiń tynysyn.
Tyrp etkizbeı bılerdiń,
Shyǵarmady dybysyn.
Alpysynyń da atyn alady,
Ár attyń shylbyryn,
Ár bıdiń moınyna salady.
Alpysyn da qýady,
Bılerge múshkil týady.
Alpys bıdi qýalap ákesi Náriktiń aldyna alyp kelse, han: «Segiz kúnde er Shora barady. Aqtash hanǵa osyny aıta baryńdar», – dep, tutqyndardyń qol-aıaǵyn bosatyp, olardy jónine jiberedi. Sorlary ábden qaınap, jalańaıaq júgirip azap shekken, moıyndaryn shylbyr qıǵan alpys bı Aqtash hanǵa kelip, kórgen qorlyqtaryn zarlap aıtyp beredi. Úsh kúnnen soń búkil dúnıesin tastap, Úshbókenbaı degen jerge baryp panalaıdy. Demek, shaıqaspaı jatyp-aq batyrdyń aıbarynan qatty qoryqqan Aqtash hannyń hali múshkil.
Jarlysy men jaqybaı,
Er Shoraǵa eredi.
Aqtashtyń jerine,
Shubyryp jetip keledi.
Tigýli turǵan úıler bar,
Jaıylyp jatqan qoılar bar.
Eshkimniń malmen isi joq,
Ishinde jalǵyz kisi joq.
Oljaǵa batyp ash-aryq,
Ie boldy dúnıege.
Osylaısha, qalyń noǵaıly mol paıdaǵa keneledi. Osydan soń Shorany Qulynshaq degen dosy izdep kelip, Aqtashty odan ári qýý týraly usynys aıtady. Eki myń kisisi bar áskermen shyqqan Aqtashqa qarsy noǵaıdyń eki jigiti lap qoıady.
Aq súńgini qolǵa alyp,
Kelgen erler qozǵalyp.
Ústinde bar-dy erlerdiń,
Ishinen kıgen saýyty,
Qalmaqtan artyq zaýyty.
Sonda soǵys salady,
Julqysyp erler qalady.
Kúnniń kózi kórinbeı,
Jerdiń júzi shań boldy.
Bir kún, bir tún soǵysta,
Qalmaqtyń bir myńy óledi.
Ushqan qustaı júırik Taspakerimen Shora aldyndaǵy qalmaqty butadaıyn kórmeı, japyra beredi. Qulynshaq ekeýi dushpandy eki jaqtan qysyp, oırandap, qandaryn sýdaı tógedi. Qalmaqty jeńip, Aybas shattyń boıymen Shora eline kelse, ákesi qartaıypty. Atqa minetin jaǵdaıy qalmapty. Anasy ulyna kelin ákelý kerektigin qulaqqaǵys etedi. Sóıtse, Qazan qalasynyń hany Ádilsheniń qyzy Hanjannan hat kelgen eken.
Kelem degen er edi,
Aqsúıek týǵan tóre edi.
Ózi qolaı kórmese,
Habar bersin ózime, – dep joldanǵan sálemnen-aq Shoranyń beınesi somdala túsedi. Bir aptadaı tynyqqan soń burynnan sóz baılasqan ǵashyǵyna barýǵa batyr qamdanady. Bul joly da Shoraǵa serik bolyp Qulynshaq ilesedi. Qashannan kútip júrgen Ádilshe han batyrlardy jaqsylap qarsy alady. At shaptyryp, altyn qabaq attyryp, on kúndeı oıyn-saýyq uıymdastyrady.
Artyq týǵan Er Shora,
Atań Nárik han edi.
Mynaý turǵan Qazan da,
Atań týǵan qala edi.
Bereıin mingen atymdy,
Basyma kıgen tájimdi,
Atańnyń ustap tursaıshy,
Mynaý qazyna murasyn.
Bereıin mura men, – dedi,
Ie bol, balam, sen, – dedi.
Alaıda qaıyn atasy Ádilsheniń bergen qyryq túıe baılyǵynan jáne usynǵan bıliginen de Shora bas tartady. Sán-saltanaty jarasyp tizilgen kerýenmen attanǵan Hanjandy alyp Shora óz elinde ulan-asyr toı jasaıdy. Ata-anasynyń qasynda segiz kúndeı demalyp, aýnap-qýnap júrgeninde taǵy da Qulynshaqtan: «Kókózenniń boıyna qalmaqtar kelip qaldy», – degen habar jetedi. Kóldeneń jatqan Qarataý men sol jerge taıaý Mańǵyr taýlarynyń qasyna jınalǵan qalyń toppen shaıqasýǵa Shora belin shart býady.
Jınaldyń, qalmaq, sen dedi,
Men bir noǵaı degen el dedi.
Mekenimdi surasań,
Úshqııan degen jer dedi.
Qaýmalap tursań sen zańǵar,
Jasqanbaımyn men dedi.
Shoranyń batyl sózderinen qalmaqtyń hany Musahannyń ózi seskenedi. Sonysyn bildirmeýge jáne kidirtýge tyrysyp, «Baldyrǵandaı jas jigit, sen, sonda qaı noǵaısyń?» – dep qarsy saýal tastaıdy.
Noǵaılynyń ishinde,
Asylym artyq arǵynmyn.
Bergi atamdy surasań,
Kók narly tanamyn.
Izdegenim surasań,
Qalmaqtyń baıtaq eli edi.
Jerin alyp qalmaqtyń,
Noǵaıǵa qonys etem dep,
Men sol noǵaıdyń eri edim,
Shora degen men edim.
Sóıtedi de, aqyryp uran shaqyryp, eki myń kisi qalmaqqa qarsy tura umtylady. Tipten en maıdanda qalmaqtan shyqqan kóp áskermen shaıqasqan kezde batyrlarǵa olardyń tulparlary Taspaker men Qatýker de kóp kómegin tıgizedi. Jylqylardyń shabysynyń ózi topyraqty sýyryp, aınala shańdatyp, jaýdy adastyrady. Jıyrma kúndeı jaýmen aıaýsyz soǵysyp, nátıjesinde jeńiske ıe bolǵan eki batyr bıik taýdyń basyna shyǵyp, demalmaqshy bolady.
– Meniń arýaǵym bar. Kúnshyǵystan saǵan bir aıdahar jylan kelip seni jutam der, sonda qolyńdy sermeme, qolyńa qarý alma, eger qarý jumsap, qolyńdy sermeseń, onda meni kórmeısiń, – dep sol jerde dosyna Shora syryn ashady da, ózi jatyp qalady. Sol ýaqytta kúnshyǵystan bir aıdahar jylan ysqyryp qoıa beredi. Jylan Qulynshaqtyń qasyna kelip aýzyn ashyp jutýǵa aınalady. Sonda Qulynshaq belindegi almasty sýyryp alyp, jylandy shabaıyn degende, jylan joq bolyp ketedi. Endi artyna aınalyp qarasa, Shora da joq, sonda jer oıylyp, Shorany jer jutyp ketken eken. Ústine miner adam joq ekenin sezdirip, tulpar da ishin tartyp, júrmeı turyp alady.
Beldi býǵan kókberen,
Er qasynda ilýli.
Qoramsa salǵan kók jebe,
Qanjyǵaǵa baılanyp,
Jylandy taýdyń basynda,
Shora batyr qalypty.
Jylaǵanmen paıda joq,
Qudaıǵa qylar aıla joq.
Jerge túsip ketkesin,
Shyǵaryp alar shara joq.
Elin syrtqy jaýlardan qorǵaǵan, bostandyq úshin janyn aıamaǵan batyrdy eli qatty joqtaıdy. Kóz jasyn tógip Qulynshaq qatty qaıǵyrady. Hanjan sulý bolsa, batyrdyń qoramsaq pen qylyshyn sandyqqa salyp saqtaıdy.
Batyryn ólimge qımaǵan, bul tek Táńirdiń buıryǵy dep moıyndaǵan halyqtyń sol kezeńdegi túsinigin sol kúıi qabyldamasqa bizdiń de amalymyz joq. «Azattyq jolynda, jaýdy basyndyrmaý maqsatynda dushpandarymen aıanbaı kúresetin erlerimiz el aman turǵanda qaı dáýirde de bola beredi» degen uǵym ǵana sanaǵa sińip, máńgi saltanat qura bereri haq.
