Almaty qalasynyń ortalyǵyndaǵy Tımırıazev kóshesi týraly ne bilemiz? Bul týraly «Almaty kósheleri» baǵdarlamasynyń jańa shyǵarylymynda aıtylady.
Bul kóshe ótken ǵasyrdyń 60-70 jyldary qalyptasa bastady. Kóktem-1, Kóktem-2 shaǵynaýdandary salynyp, qalanyń ońtústigi damyǵanda ol da kórkeıe tústi. Kóshege tabıǵat zertteýshisi Klıment Tımırıazevtiń esimi áý bastan-aq berilgen, sodan beri ózgermedi. Sol kezde bul magıstralge jasyl jelekter men az qabatty turǵyn úıler erekshe sıpat berdi. Odan soń zaman talabyna saı zańǵar ǵımarattar boı kóterip, mańyzdy nysandar salyna bastady.
«Kóshe kórkeıip keledi, biraq qansha ózgerse de tarıhı kelbetin saqtap tur. Buryn bala kúnimde osy mańda jıi júretinmin, balalyq shaǵym osynda ótti deýge bolady. Ǵımarattar salynyp, ajarlana tústi. Degenmen kózge jyly ushyraıtyn, kóp nárseni eske túsiretin nysandar az emes», – dedi qala turǵyny Rýslan Bısembaev.
Kóshe qalanyń ońtústik bóliginde Bostandyq aýdanynda ornalasqan. Jeltoqsan kóshesinen batysqa qaraı Jandosov kóshesine deıin sozylyp jatqan joldyń uzyndyǵy 4550 shaqyrym. Boıyndaǵy mańyzdy nysannyń biri - ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti. Kóshege kórik berip turǵan zańǵar ǵımarat ta - osy. 1934 jyly negizi qalanǵan oqý ordasy óz qyzmetin bastaǵan jyldardan-aq el damýyna úles qosqan myńdaǵan maman ıelerin daıarlap shyǵardy. Byltyr 90 jyldyǵyn atap ótken ulttyq ýnıversıtet te stýdentterge jaıly jaǵdaı jasap, jyl sanap kórkeıip keledi.
Almatynyń kórýge tańsyq kórikti ǵajaptarynyń biri botanıkalyq baq ta Tımırıazevtiń boıynda ornalasqan. Respýblıka túgil, dúnıejúziniń ósimdik áleminiń asa baı qazyna-qory osynda saqtalyp keledi. Odan bólek, kóshede saýda oıyn-saýyq ortalyqtary, saıabaqtar, shaǵyn skverler ornalasqan. Sondaı-aq qala tarıhynan syr shertetin nysan – Atakent iskerlik-yntymaqtastyq ortalyǵy.
Atakentti almatylyqtar jıi kórme dep te ataıdy. Mundaǵy pavılondar sol kezde salynyp, áli kúnge deıin munda túrli sala mamandary kórme uıymdastyrady.
Al 2017 jyly Tımırıazev kóshesinde BRT jelisi iske qosyldy. Avtobýs pen trolleıbýstar júıtkip, ondaǵy jolaýshylar legi edáýir arta tústi. Jol qozǵalysy jeńildep, júkteme azaıdy.
«Bolashaqta bundaı korıdorlar kóbeıe beredi. Óıtkeni biz Almatynyń keptelisinen arylý úshin sondaı-aq ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý maqsatynda, jeke kólikterdiń sanyn azaıtyp qoǵamdyq kólikke basymdyq berýimiz tıis», – dedi Mobıldilik basqarmasynyń bólim basshysy Danııar Nadyrhanov.
Mamandardyń sózinshe, Tımırıazev Baıtursynov kósheleriniń qıylysynda aıaqtalatyn BRT jelisi endi shyǵysqa qaraı Jeltoqsan kóshesine deıin uzarady. Odan soń tómen qaraı Raıymbek dańǵylyna deıin jetedi dep josparlanypty.
Megapolıstiń barlyq aýdanynda abattandyrý jáne jańǵyrtý boıynsha aýqymdy jumystar júrgizilýde.
Aıta ketý kerek, úsh jyl ishinde Almatyda 85 jańa oryn qurylyp, 71 qoǵamdyq keńistik qaıta jańartyldy. 650 shaqyrym jol jóndelip, 100 shaqyrym jańa jol salyndy. 2025 jyly taǵy 300 shaqyrymdy ortasha jóndeýmen qamtyp, 35 shaqyrymnan astam jańa jol salý josparlanýda.
Sondaı-aq megapolısti abattandyrý aıasynda «Qasbetten qasbetke deıin» jobasy shahardyń 10 kóshesinde júzege asady. Olardyń qatarynda Pýshkın jáne Jibek joly, Dostyq bar. Joba sheńberinde trotýarlar retke keltiriledi, jasyl jelek otyrǵyzylyp, turǵyn úı aýmaqtary túrlenedi.
