«Prezıdenttiń ÓBK sharttaryn qaıta qaraý týraly tapsyrmasyn tarıhı dep ataýǵa bolady»

929
Adyrna.kz Telegram

”Aq jol” Demokratııalyq partııasynyń tóraǵasy Azat Perýashev Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń búgingi Úkimet otyrysynda sóılegen sózine pikir bildirdi.

Depýtattyń aıtýynsha, úkimet otyrysynda  ekonomıkalyq kún tártibindegi máseleler barynsha keń aýqymy qozǵaldy.

“Naqty olqylyqtardy synaýmen qatar qol jetkizgen nátıjelerge laıyqty baǵa berilip, aýqymdy ilgerileýge serpin bolǵan osy sózderdiń jalpy pozıtıvti aýanyn erekshe atap ótken jón.

Máselen, Memleket basshysy óńdeý ónerkásibiniń 6% ósimin qamtamasyz etýge múmkindik bergen Investıııalyq shtabtyń jumysyn atap ótti; elektrondyq Úkimet pen elektrondyq memlekettik qyzmetterdiń jetistikterin baǵalady; 2024 jylǵy rekordtyq ónim jáne aýyl sharýashylyǵyndaǵy turaqty ósý jáne t.b.

Prezıdent tapsyrmalarynyń ishinde  «Aq jol» dempartııasy úshin eń mańyzdysy dep ınvestıııalyq ahýaldy jaqsartý men shekten tys bıýrokratııany joıý sharalaryn qabyldaý talabyn ataýǵa bolady.

Atap aıtqanda, sheteldik jáne otandyq ınvestorlar úshin jeńildik pen qorǵaý sharasynyń qosymsha jıyntyǵyn usyný.

Memleket basshysy iri óndiristik jobalardy iske qosýdy zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi qaıtarýmen úndestirý qajettigin atap ótti. Eger kleptokrattardan qaıtarylǵan mıllıardtardy tek áleýmettik jobalarǵa ǵana emes, sonymen birge ekonomıkaǵa ınvestıııa túrinde jumsaý týraly aıtatyn bolsaq, bul ekonomıkanyń óndiristik qalybyn keńeıtýge jáne bıýdjet kiristerin birjaqty emes, turaqty negizde qaıta qurýǵa múmkindik beretin mańyzdy faktor bolar edi”, dedi Azat Perýashev.

Sondaı-aq, ol Qasym-Jomart Kemelulynyń árbir bolashaǵy bar orta kásiporynmen birge jumys josparyn jasaý týraly bastamasyn óte mańyzdy dep sanaıtynyn aıtty.

“Ekonomıka qurylymynda, onyń ishinde qolaıly salyq sharttaryn izdeý arqyly kásiporyndardyń jasandy túrde bólshektenýi saldarynan orta bıznestiń úlesi kúrt tómendedi. Osy oraıda, qazirgi zamanǵy tehnologııalardy engizýdi de, bıýdjetke tıimdilikti de dáıekti túrde kórsetip otyrǵan orta bıznes: máselen, Joǵarǵy esep palatasynyń málimeti boıynsha, keıingi úsh jylda kásipkerlik sýbektileri arasyndaǵy jeke kásipkerlerdiń úlesi 63-ten 82%-ǵa deıin ósse, orta bıznestiń úlesi 1,3%-ǵa deıin tómendedi.

Bul rette orta bıznesten túsetin salyq túsimderi jalpy ishki ónim 3%-na deıin ósti, bul orta bıznestiń joǵary tıimdiligin kórsetedi.

Sondyqtan alǵa qoıylǵan mindet ekonomıka men bıýdjet úshin, al uzaq merzimdi perspektıvada – ekonomıka qurylymyn durys ózgertý úshin jumys isteıtini sózsiz.

Prezıdent Q.Toqaevtyń Ónimdi bólý týraly kelisimderdiń (ÓBK) merzimin uzartqan kezde olardyń sharttaryn qaıta qaraý týraly tapsyrmasyn, jalpy alǵanda, tarıhı dep ataǵan durys, sebebi, ol Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda Qazaqstan bulyńǵyr ári daýly sharttarmen sheteldik ınvestorlardy tartqan kezeńdi aıaqtap otyr.

Bul qadam - ádilettilikti qalpyna keltirý ǵana emes, óz aýmaǵyndaǵy jer men qazba baılyqtardyń zańdy ıesi retindegi halqymyzdyń ulttyq múddesin túbegeıli ilgeriletý”, dedi depýtat.

Azat Perýashev «Aq jol» frakııasy 2022 jylǵy 22 maýsymda Konstıtýııa boıynsha referendým ótip, jer men jer qoınaýy halyqqa tıesili ekendigi týraly norma engizilgennen keıin birden Úkimetke ÓBK sharttaryn ashý jáne qaıta qaraý qajettigi týraly depýtattyq saýal joldaǵanyn eske saldy.

“Úkimetke tarıf saıasatynyń jańa standartyn ázirleý jónindegi tapsyrmalardyń ekonomıkany yryqtandyrý baǵytyna qısyndy túrde sáıkes keledi. Memleket jetimder men kedeılerdi qoldaýy kerek, biraq jalpy qoǵam naryqtyq ekonomıkada ómir súrýi qajet. Prezıdenttiń resýrstardy, onyń ishinde sýdy únemdep tutyný mádenıetin atap ótýi kezdeısoq emes.

Q.Toqaev talaptarynyń mańyzdy shegi – ıfrlyq quraldar men jasandy ıntellektti keńinen qoldaný. Mundaı mindetter qurylys, logıstıka, ulttyq kompanııalar, memlekettik basqarý jáne t.b. salalar boıynsha qoıyldy. Memleket basshysy oqıǵalardy boljap otyrǵandaı kórinýi múmkin, biraq onyń róli de sonda – Qazaqstandy jalpy órkenıettik úderisterge tartý, memlekettik apparat pen bıznesti ozyq úlgiler men tehnologııalarǵa baǵyttaý.

Ekinshi AES salý jáne atom energetıkasyn damytýdyń uzaq merzimdi josparyn ázirleý týraly usynysqa keletin bolsaq, AES referendýmyna daıyndyq kezeńinde otandyq ónerkásipshilermen energııa tapshylyǵy máselelerin talqylaý men kóptegen kezdesý bul salany jeke nysan retinde emes, tutas sala retinde damytý qajettiligin kórsetkenin rastaımyn. Atalmysh tapsyrma birinshi AES qurylysyn basyp ozǵanymen, bul ýaqyt pen tehnologııanyń talaby.

Prezıdent Q.Toqaevtyń salyq jáne bıýdjet salasyndaǵy jaǵdaıǵa, sondaı-aq memlekettik organdar ózderiniń bıýdjettik erejeleri men kovenanttaryn (atap aıtqanda, Ulttyq qordan qarjy alý jáne  syrtqy qaryzdardy tartý) júıeli túrde buzatyn bıýdjettik tártiptiń tómendigi týraly alańdaýshylyǵyn tolyq qoldaımyz, "Aq jol" frakııasy bıýdjetti qaraý kezinde buǵan únemi nazar aýdarady.

Dál osy buzýshylyqtar bizdiń úkimettiń esepterimen jáne jobalaryna kelispeýimizge jıi sebep bolady”, dedi ol.

Aıtýynsha, bul salany tártipke keltirip, Prezıdent talap etip otyrǵan bıýdjettik tártipti qatań saqtaý memleket qarjysyn utymdy jumsap, bıýdjet tapshylyǵyn eńserýge alyp kelýi tıis.

”Sondaı-aq, Memleket basshysynyń ınflıaııany tejeýdiń eskirgen ádisin, Úkimet pen Ulttyq banktiń ekonomıkalyq saıasatyn tyǵyz úılestirý qajettigine qatysty pikirine de kelisemiz. «Aq jol» frakııasy osyndaı yqpaldastyq týraly depýtattyq saýaldy týra bir apta buryn joldaǵan.

Kásipkerlikti qoldaý sharalarynyń ishinde Qasym-Jomart Kemeluly ekonomıkanyń draıverleriniń biri retindegi shynaıy sektordy nesıelendirýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Bul rette ol máseleniń negizgi kedergisi – kepilzattyń jetispeýshiligin de atap ótti.

Memleket basshysynyń bankterdiń, korporaııalardyń, ortalyq jáne jergilikti bılik organdarynyń jyl saıynǵy jarnalary esebinen nesıelerdi kepildendirý quraldaryn keńeıtý, sondaı-aq, kepildik qoryn qurý jónindegi bastamasy óte qyzyq. Aýyl sharýashylyǵynda nesıelik seriktestikterdiń tájirıbesi bar, onyń keıbiri onsha tabysty emes. Ekinshi jaǵynan, jergilikti ákimdikterdiń qatysýymen «Damý» qory arqyly nesıege kepildik berý, kerisinshe, jaqsy nátıje kórsetti.

Memleket basshysy jandy jeri men ony sheshý joldaryn kórsetti. Ony muqııat pysyqtaý qajet, eger sátti bolsa, ekonomıkaǵa ınvestıııalaýdaǵy taǵy bir júıeli kedergi kemıdi;

Sondaı-aq, Úkimettiń QQS-ty 20%-ǵa deıin kóterý jáne QQS qoldaný shegin jylyna 78-den 15 mln.teńgege deıin tómendetý týraly usynysyn da elemeı ótýge bolmaıdy. Otandyq ónerkásipshiler men óndirýshilerdiń múddesin qorǵaıtyn «Aq jol» frakııasy bul usynyspen daýlasatyny sózsiz.

Prezıdent Q.Toqaev «Ulttyq qordan transfertterdi qysqartý jáne onyń jınaqtaý fýnkııasyn kúsheıtý» boıynsha basym mindetterdi belgileı otyryp, salyq reformasy qajettigin qoldady. Sondaı-aq, 2024 jyldyń 7 aqpanynda ótken Úkimettiń otyrysynda ol «Qazaqstanda basqasha mánge ıe bolǵan QQS-tyń ózin reformalaý qajet» dep aıtqan edi.

Sondyqtan, QQS boıynsha pikirtalas salyq reformasynyń barlyq negizgi máselelerin talqylaýǵa bastaý berýi kerek dep oılaımyn”, dedi Azat Perýashev.

Pikirler