Qazaqstan alyp qashý dástúrimen kúresýdi josparlap otyr. Osy maqsatta eldiń zańnamasyna qyzdardy urlaǵany úshin qylmystyq jaza engizilýi múmkin. Mundaı qajettilik týraly quqyq qorǵaýshylar kópten beri aıtyp keledi.
Qazaqstan parlamenti 2024 jyldyń sońyna deıin qalyńdyq urlaýǵa qylmystyq jaza engizý týraly el zańnamasyna túzetýlerdi qarastyrýy múmkin. DW arnasynda sarapshylar Qylmystyq kodekske ózgerister engizý arqyly bul «ortaǵasyrlyq dástúrdi» joıýǵa bolatynyn aıtady.
Qazirgi ýaqytta eldegi 16-25 jas aralyǵyndaǵy qyzdardyń kez-kelgenin alyp qashý ońaı. Bul olardyń bolashaǵyna balta shabýy ǵajap emes. Árbir oqıǵa birdeı senarıı boıynsha ótedi deýge bolady.
ALYP QAShÝDYŃ AQYRY. GÚLMIRANYŃ HIKAIaSY
Almatydaǵy emhanalardyń birinde medbıke bolyp jumys isteıtin Gúlmıra Q. 19 jasynda qalaı urlanǵanyn baıandady.
- Jıyrma jylǵa jýyq ýaqyt ótse de bári áli kúnge deıin esimde. Men Almatyda oqydym. Ýnıversıtetten úıge keshkisin qaıtyp kele jatqan edim. Jolda sheteldik kólik toqtady. Ishinen úsh er adam shyǵyp, meni ustap aldy. Meni kartop qapshyǵyndaı kóliktiń artqy oryndyǵyna laqtyryp, ústime kórpe jaýyp tastady. Eki jaǵyma ekeýi otyryp, meni ustap otyrdy. Eki saǵattaı ýaqyttan keıin meni aýyldaǵy bir úıge alyp keldi. Úıge kirgizgende áıelder birden maǵan aq oramal japty, bul – kelin boldyń degen dástúr. Qarsylasyp kórdim, biraq eshteńe isteı almadym. Tipti kúıeý jigittiń týysy meni jibermeı, esik aldyna sulap jatyp aldy. Sodan keıin ǵana bolashaq kúıeýimdi kórdim. Oǵan deıin ony kórmek túgili, tanymaıtynmyn. Sol kúni ol meni páktigimnen aıyrdy, - deıdi óz famılııasyn ashyp aıtýǵa batyly jetpegen Gúlmıra DW-ge bergen suhbatynda.
Onyń aıtýynsha, ol ata-anasymen tek bir aptadan keıin ǵana baılanysqa shyǵa alǵan. Olardan qoldaý kútken, kómek suraǵan, biraq ondaı eshteńe taba almaǵan.
- Ákem maǵan óziń kinálisiń dedi. Búkil áýletti masqaraladyń, sondyqtan seni kórgim kelmeıdi dedi. Men qaıda barmaqpyn? Osylaısha, men óz kúnin áreń kórip otyrǵan áýlettiń kelini bolyp shyǵa keldim. Al meniń ata-anam aýqatty adamdar edi, - dep Gúlmıra Q ómirindegi jaıttardy baıandady.
Ol osy buǵaýdan tek toǵyz jyldan keıin ǵana qutyla alǵanyn aıtty.
- Bul kezde meniń eki balam bar edi. Balalarmen birge aýdan ortalyǵyndaǵy emhanaǵa bardym. Sol jerde kútpegen jerden mekteptegi qurbymdy kezdestirdim. Oǵan óz oqıǵamdy aıtyp berdim. Ol maǵan balalarymmen birge Almatyǵa qaıtýdy usyndy. Men birden kelistim. Basqa alyp qashqan qyzdar sııaqty, meniń jaǵdaıymda «shydap, beıimdelip ketý» degen bolmady. Keıin qurbym maǵan ajyrasýǵa da, jumysqa ornalasýǵa da kómektesti. Al burynǵy kúıeýime báribir bolyp shyqty. Ol jolaýshy tasyp taksı júrgizip kúnin kóretin edi. Sol kásibin áli jalǵastyryp jatqan sııaqty. Bizge ýaqyty da, kóńili de bolmady. Endi ǵana aıtyla bastaǵan alyp qashý úshin qylmystyq jaýapkershilik sol kezde engizilse, meniń ómirim múldem basqasha bolar edi. Ýnıversıtetti de aıaqtaı almaǵanym ókinishti, - dedi taıaýda 40 jasqa tolatyn Gúlmıra.
ALYP QAShÝDAN TÝYNDAǴAN AITYS
Qazaqstanda adamdardy májbúrli nekege turǵyzý maqsatynda urlaǵany úshin jaýapqa tartýdy kózdeıtin Qylmystyq kodekske jeke bap engizýdiń qajettiligi týraly pikirtalastar 90-jyldardyń ortasynan bastaldy. Sol ýaqyttan beri quqyq qorǵaýshylar men qoǵam qaıratkerleri qoldanystaǵy zańnama qalyńdyq urlaý isine qatysqandardy jaýapqa tartýǵa múmkindik bermeıtinin únemi atap kórsetip keledi.
Olarǵa jaýap retinde úkimettik qurylymdardyń ókilderi Qylmystyq kodekstiń 125-babyna (adamdardy urlaý) silteme jasap, mundaı qylmystar úshin 4 jyldan 7 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qarastyrylǵanyn aıtqan. Alaıda olar quqyq qorǵaýshylardyń sol 125-baptaǵy erekshe eskertpege nazar aýdarý týraly eskertýlerine asyqpaǵan. Eskertpede adamdy erikti túrde bosatqan tulǵanyń qylmystyq jaýapkershilikten bosatylatyny kórsetilgen. Muny «ejelgi dástúrdiń» jaqtaýshylary belsendi paıdalanyp, urlanǵan áıelderdi nekege turǵannan keıin ǵana shartty túrde bosatyp otyrǵan.
Quqyq qorǵaýshylar men qoǵam qaıratkerleriniń jaǵdaıdy ózgertýge úmiti alǵash ret 2023 jyldyń tamyz aıynyń basynda paıda boldy. Sol kezde Qazaqstan prezıdenti janyndaǵy adam quqyqtary jónindegi ýákil Artýr Lastaev qalyńdyq urlaý máselesine qatysty óz pikirin bildirdi. Astanada ótken brıfıngte ombýdsmen neke úshin adamdardy urlaýǵa qylmystyq jaýapkershilik engizý týraly usynys ázirlengenin habarlady.
«Biz bas prokýratýraǵa bul qylmysty tek 125-baptyń aıasynda qarastyrmaı, jeke quramǵa bólip shyǵarýdy usyndyq. Bul usynys, birinshiden, kórshi elderdiń tájirıbesine, ekinshiden, BUU-nyń usynystaryna negizdelgen» - dep atap ótti Artýr Lastaev.
Degenmen, bas prokýratýranyń bul bastamany qoldaıtyn resmı málimdemesine qaramastan, alyp qashý úshin qylmystyq jaýapkershilik engizýge baǵyttalǵan naqty áreketter baıqalmady. Lastaevtyń málimdemesinen jarty jyl ótken soń, bul máselege Qazaqstan prezıdenti Toqaevtyń ózi aralasýǵa májbúr boldy.
- Elimizde qyz alyp qashýdy ulttyq dástúr sanap, el ishinde dáriptegisi keletinder bar. Bul – múldem aqtaýǵa bolmaıtyn zańsyzdyq, qarańǵylyq, tipti, masqara tirlik. Órkenıetti qoǵamda ár azamattyń abyroıy, quqyǵy jáne bostandyǵy baǵa jetpes qundylyq bolýy kerek. Sondyqtan mundaı aqylǵa syımaıtyn áreketterdi qatań synǵa alý jetkiliksiz. Oǵan quqyqtyq baǵa berilip, birjola tosqaýyl qoıylýǵa tıis, - dep málimdegen prezıdent Toqaev.
«ALYP QAShÝ DÁSTÚR EMES»
Alyp qashý úshin jazany qatańdatýdy qoldap kelgen Amanat partııasynyń parlamenttegi tómengi palatasynyń depýtaty Murat Ábenov DW-ge bergen suhbatynda Toqaevtyń aralasýynsyz bul máseleni memlekettik deńgeıde kóterý is júzinde múmkin bolmas edi dep atap ótti. Jeltoqsan aıynyń basynda Murat Ábenov parlamenttegi áriptesterimen birge zańnamaǵa usynylǵan túzetýlerdi qarastyrýǵa engizýdi talap etkenin aıtty.
- Men quqyq qorǵaý organdarynda bul burmalanǵan «dástúrge» kóz juma qaraıtyn adamdardyń óte kóp ekenin sezemin. 2023 jyly ishki ister mınıstrligine alyp úshin qylmystyq jaýapkershilikti qarastyrý týraly ótinishpen júgingen edim. Biraq olar maǵan «eger 125-bap bar bolsa, nege kerek?» dep jaýap berdi. Al ondaǵy eskertpe týraly birde-bir sóz aıtylmady, - deıdi depýtat Murat Ábenov.
Sonymen qatar, ol qazirgi kezde alyp qashý dástúri dep sanalyp júrgen bul árekettiń, ásirese, eldiń ońtústik jáne batys aımaqtarynda, sondaı-aq Astana men Almatyda kezdesetin túriniń, qazaqtarda eshqashan bolmaǵanyn aıtty.
- Orta ǵasyrlarda áıelderdi urlaýǵa tek áskerı qımyldar kezinde ǵana ruqsat etilgen. Bul soǵys oljasy retinde qarastyrylǵan. Bir-birimen jaý emes rýlardyń qyzdaryn urlaý óte aýyr qylmys sanalǵan. Bul úshin tipti ólim jazasyn qoldanǵan. Al qalyńdyq urlaǵan adamnyń búkil rýy úlken reparaııalar tóleýge mindettelgen. Iá, keıde qyzdar óz súıiktilerimen qashyp ketken jaǵdaılar bolǵan. Biraq bul eki jaqtyń kelisimimen jasalyp, keıin olardyń ata-analary bul jaǵdaımen kelisken. Al qazirgi kezde qalyńdyq tek úılený toıy aldynda ǵana bolashaq kúıeýin biletindeı urlaý áreketiniń bul dástúrge esh qatysy joq, - dep Murat Ábenov qazaq halqynyń dástúrlerine qatysty óz bilimimen bólisti.
Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq kodeksine adam quqyqtary jónindegi ýákil talap etip otyrǵandaı, 125-1-bap engizilse, neke qııý maqsatynda adam urlaǵany úshin úsh jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qarastyrylmaq.
- Sondaı-aq, qylmystyń aýyrlyǵyna baılanysty qoǵamdyq jumystar, úsh myń eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul (2025 jyly bul shamamen 12 mln teńgeni nemese qazirgi baǵam boıynsha shamamen 22 myń eýrony quraıdy) taǵaıyndalady. Eger bul áreket kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty jasalsa nemese laýazymdyq múmkindikterdi paıdalana otyryp toptyq túrde júzege asyrylsa, jaza merzimi bes jylǵa deıin artady. Al eger urlaý jábirlenýshige aýyr zardaptar tıgizse, onda on jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qarastyrylady, - deıdi Murat Ábenov.
Ol sonymen qatar, alyp qashý kezinde jıi kezdesetin zorlaý áreketteri úshin bólek jaza taǵaıyndalatynyn aıtty.
Amanat partııasynyń parlament depýtaty 2025 jyldyń basynda jańa túzetýlerdiń kúshine enýinen keıin qalyńdyq urlaý týraly polıııaǵa túsetin aryzdardyń sany aıtarlyqtaı ósetinine senedi. Ol mundaı qylmystar úshin jazanyń sózsiz bolatynyna úmittenedi.
- Men statıstıkany zerttedim. Sońǵy úsh jylda resmı túrde 214 aryz tirkelgen. Biraq aryz berýge talpynystardyń áldeqaıda kóp bolǵanyn jaqsy bilemin. Sol 214 aryzdyń tek ony ǵana sotqa deıin jetti. Qalǵan 93 paıyzy qylmys quramy joq degen sebeppen jabylǵan. Negizinde, memlekettik mashına osy ýaqyt boıy bul qylmysty qoldap kelgen, - dep Murat Ábenov kúıine sóıledi.
«ZORLYQTY AQTAÝDYŃ ÁLSIZ TALPYNYSY»
Murat Ábenovtiń tobyna alyp qashý fragmenti úshin jazany qatańdatý týraly usynystar ázirleýge kómektesken advokat jáne quqyq qorǵaýshy Halıda Ájiǵulova DW-men áńgime barysynda zańnamadaǵy ózgerister tek 2025 jyldyń naýryzynyń basynda ǵana kúshine enýi múmkin degen boljam aıtty. Ol da Ábenov sııaqty Qazaqstan azamattaryn quqyqtyq jalpy oqytý boıynsha memlekettik saıasattyń, ásirese qalyńdyq urlaý jıi kezdesetin óńirlerdegi sátsizdigi týraly sóz qozǵady.
- Dástúrge silteı salý – zorlyq-zombylyqty aqtaýdyń óte álsiz áreketi. Bireý muny qalyńdyq úshin qalyńmal tóleýge múmkindigi joq kúıeý jigittiń tyǵyryqtan shyǵý joly dep sanasa, men muny XXI ǵasyrdaǵy órkenıetti qoǵam úshin múldem mańyzdy emes ortaǵasyrlyq tájirıbe dep esepteımin. Bul bizdiń mektepterde de, ýnıversıtetterde de jastarymyzǵa adam quqyqtary jetkilikti deńgeıde úıretilmeıtinin, 2011 jyldan beri neke tek nekege turatyndardyń erkimen jáne tolyq kelisimimen ǵana jasalatyny jazylǵan «Neke (erli-zaıyptylyq) jáne otbasy týraly» kodeksti oqytpaıtynyn bildiredi. Qazaqstanda qalyńmal tóleýdi talap etetin eshqandaı zań joq, - dedi Halıda Ájiǵulova.
Ol qazirgi qazaqstandyq jastar negizsiz dástúrlerden bas tartýǵa jıi bet bura bastaǵanyn alǵa tartty.
Advokat qalyńdyq urlaǵandarǵa qatysy bar barlyq týystaryn jazalaýdy kózdeıtin jeke baptyń engizilýin qoldap qana qoımaı, bul normalardy ózi de qatysqan "Saltanat zańynyń" jobasyna engizýdi usynǵanyn aıtty.
- Áıelderdiń quqyqtaryn qorǵaý jáne balalardyń qaýipsizdigi týraly zańǵa ózgerister talqylanǵan kezde, men genderlik zorlyq-zombylyqqa tyıym salý týraly qosymsha bes túzetý engizýdi usyndym. Bizde áli kúnge deıin seksýaldyq zorlyq-zombylyq úshin, stalkıng úshin, májbúrli nekege turý úshin, kámeletke tolmaǵandarmen nekege turǵany úshin, neke jasy talaptaryn buza otyryp dinı rásimder jasaǵany úshin jaza qarastyrylmaǵan. Mundaı problemalar óte kóp. Biraq, ókinishke qaraı, tek bir usynysqa ǵana nazar aýdaryldy. Sebebi bul bapqa qatysty naqty saıası erik bar. Óıtkeni bıyl Qazaqstan prezıdenti Atyraýdaǵy ulttyq quryltaıda alyp qashý tájirıbesin aıyptaýǵa shaqyrǵan bolatyn, - dep atap ótti Halıda Ájiǵulova.
