Demografııalyq daǵdarysqa beıim ekenimizdi bilemiz be?

275

Reseı elinde analarǵa beriletin birrettik «Ana kapıtaly» 2021 jydan bastap ósiriletin boldy. Buǵan deıin Reseıde ekinshi balany ómirge ákelgen analardyń úkimetinen alatyn birrettik «ana kapıtaly» 453026 rýbl bolsa, bul soma 2021 jyly 470241 rýbl bolyp ósetin boldy. (Teńgege shaǵyp kórseńiz qomaqty soma) 

  • Sol tárizdi Japonııa úkimeti de «Bala kapıtalyn» 2020 jyldan bastap ósiretindikterin málim etti. Endi 2020 jyldan bastap japondardyń ekinshi balany ómirge ákelgen analary aı saıyn járdemaqy retinde 500 evro jalaqy alyp otyratyn boldy. 
  • Reseı eli 2020 jyly zeınetaqy qorynan jaǵdaıy tómen analardyń áleýmettik jaǵdaıyn sheshý maqsatynda taǵy da  qarjy bóletin boldy. Buǵan deıin kórshi el analarynyń joq-jitigin túgendeý maqsatynda zeınetaqy qorynan 2017 jyly 312 mlrd rýbl, 2018 jyly 325 mlrd rýbl bólgen bolatyn. 

    Qarap otyryp qyzyqtyq... 

Joǵaryda úsh mysaldy ádeıi  alyp kórsettik. Baǵamdasaq, qazirde kóptegen elder demografııalyq saıasatyn ońdaýǵa tyrysyp jatyr. Biz keltirgen Reseı men Japonııadan basqa anasy men balasyna aıtarlyqtaı jaǵdaı jasap otyrǵan kóptegen elder barshylyq.  Demograf-ǵalym, Jandos Tileýkınniń paıymdaýynsha, qazaq áý bastan demografııalyq daǵdarysqa beıim el. «Sondyqtan bizge bolashaqta saıasatty nyqtaǵan abzal» deıdi maman. 

«Demografııalyq tasqyn bizdiń ultymyzda 50-jyldardyń sońy men 60-jyl dardyń basynda júrip ótti. Sol jyldary ár 1000 qazaq áıeline shaqqanda 225 baladan kelse, 1990 jyly bul kórsetkish 130-ǵa; 1998 jyly –82; al qazir tipti eki-úsh esege tómen. Bulaısha kemýdiń 70 paıyzy bala sanyn shekteýmen tikeleı qatysty. Al qalǵan paıyzy otbasyn kesh qurýdan, áleýmettik jaǵdaıdyń kóńil kónshitpeıtininen. Adam bala sanyn áleýmettik jaǵdaıy tómen bolǵannan keıin shekteıdi.  Sondyqtan biz bala týý jasyndaǵy áıelderge áleýmettik qoldaý kórsetýden tanbaýymyz kerek. Meıli, bala týý jasyndaǵy áıeldiń aılyq jalaqysy joǵary bolsyn, tómen bolsyn, memlekettik deńgeıde tólener tólem joǵary bolýy qajet»,- deıdi Jandos Tileýkın. 

Jandos Tileýkinniń aıtýynsha, Qazaqstanda jumys isteıtin áıelderge de, jumys istemeıtin áıelderge de bala týǵany úshin beriletin járdemaqy kólemi az. Bul rette maman «Bizde áleýmettik saqtandyrý qoryna aqsha aýdaratyn 2 mıllıon 800 myń áıeldiń 1,2 paıyzy ǵana 200 myń teńgeden kóp aılyq alady Solardyń ózine bala týǵanda beriletin bir rettik járdemaqy kólemin Úkimet 1 mıllıon teńgeden aspaıtyn etip tastady. Tipti qaısybir  áıelder 250-300 myń teńgeden asyryp jalaqy alsa da bala týǵany úshin 1 mln teńge ǵana járdemaqy alady. Jumys isteıtin áıelder úshin bul az soma. Sondyqtan osy máseleni rettegen jón. Al jumys istemeıtin áıelderdiń alatyn járdemaqysy tipti tómen. Bizde birinshi, ekinshi, úshinshi balaǵa tólenetin jórgekpul   – nemese 95 950 teńge; tórt jáne odan da kóp balaǵa 159 075 teńge. Buǵan qosa jumys istemeıtin áıelderge bala bir jasqa tolyq tolǵanǵa deıin onyń kútimine baılanysty tólenetin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy: birinshi balaǵa –14 544 teńge; ekinshi balaǵa –17 195 teńge; úshinshi balaǵa –nemese 19 821 teńge; tórt jáne odan da kóp balaǵa –22 473 teńge tólenedi. Naqtysyn aıtqanda mundaı soma tólep demografııalyq dúmpý emes, daǵdarysqa aparyp soqtyramyz. Demek, bizge bul máseleni retteıtin kezeń áldeqashan jetti»,-deıdi. 

 Keńestik kezeńde de qazaqtyń sany shekteldi

Jalpy, mamandar alǵa tartyp otyrǵandaı,  Keńestik kezeńde de bala sanyn alǵashqy bolyp «sanaly» túrde shektep otyrǵan – bizdiń ult.

Áleýmettanýshy-maman Aıdarhan Ilesbekovtyń aıtýynsha, kezindegi búkilodaqtyq sanaqtyń sońǵy derekteri boıynsha 1990 jyly tájikter – 45 paıyzǵa; qaraqalpaq tar – 39 paıyzǵa; ózbekter – 34 paıyzǵa; túrikmender – 30 paıyzǵa; qyrǵyzdar – 32 paıyzǵa óskende, bizdiń qazaqtar 24 paıyzǵa ǵana ósken eken. 

«Keńestik kezeńde de qazaqtyń sanyn sanaly túrde ósirmeý úshin túrli saıasat qoldanylǵany barshaǵa belgili. Qazaqtyń basynan túrli náýbet zaman ótti. Al qazir sol bıýrokratııalyq sheshimderden arylatyn kezeń keldi ǵoı. Biz bolashaqta qazaqtyń sanyn ósirgimiz kelse, áıelderge tólem tóleýdi tek mindetti saqtandyrý qory arqyly ǵana júrgizbeı, bul rette erikti jáne kásiptik saqtandyrý qorlaryn tetikke qossaq dep oılaımyn. Máselen, Norvegııa, Nıderlandy elderinde áıelder erikti saqtandyrý qorlarynan bir tólem alsa, kásiptik saqtandyrý qorlary, ıaǵnı jumys ornynan ashylǵan qorlardan bir tólem jáne memlekettik saqtandyrý qorlarynan bir tólem alady. Sonda birqatar elderdiń áıelderi úsh birdeı mekemeden dekrettik tólem alyp, úsh jyl boıy alańsyz bala kútimimen aınalysady. Al biz bir ǵana áıelderdiń óz aılyǵynan jınaǵan mindetti saqtandyrý qory arqyly jıǵan qarjylaryn ózderine qımaı otyrmyz. Bul, sózsiz, bala sanyn shekteıdi. Keıbir elder zeınetaqy qorynan ana men balanyń áleýmettik jaǵdaıyn jasaýǵa jyl saıyn qarjy bólip otyrady. Sondyqtan osy máselelerdi sheshýge kirisken jón», - dedi áleýmettanýshy maman Aıdarhan Ilesbekov. 

Budan  soń mamannyń paıymynsha, bir ótkir másele – syrtta júrgen qazaqtardy baýyrǵa tartý jaıy qalys qalmaýy kerek. Mysaly, resmı derekter qazir de alys-jaqyn sheteldegi tegi metıs pen margınaldary bar qazaqtyń jalpy sany 6 mln 100 myńdy quraıtynyn kórsetedi. Bul rette ma man «tek qana TMD kólemin de sóz eter bol aq, irgemizdegi Ózbekstandaǵy ısi qazaqtardyń sany búginde 3 mln-ǵa jýyqtasa, Ýkraına men Belarýs elin degi qazaqtardyń sany 250 myńdaı bo lady. Al Qyrǵyz eline sińip ketken qa zaq tardyń sany 200 myńǵa jýyq tap qaldy. Buǵan Qytaı elinde júrgen 2,5 mln qazaqty qossaq, ortamyz tolyǵyp qalatynyn alǵa tartyp otyr. 

«Osydan 20 jyl buryn sol oralmandardyń esebinen bala týý ósimi Tarbaǵataıda 40 paıyz, Altaıda 70 paıyz, Ile Alataýynda 65 paıyz kórsetkishti qamtyǵan. Al qazir bul kórsetkish Tarbaǵataıda 10 paıyz, Altaıda 10 paıyz, Ile Alataýynda 15 pa ıyzdy kórsetedi. Sondyqtan naq qazir biz úshin syrttan keletin kóshti toqtatpaý da asqan qajettilik»,- deıdi Aıdarhan Ilesbekov. 

Bala týýǵa qatysty ózekti jaıttardyń biri – medıınalyq modernızaııa ekenin de mamandar alǵa tartty.  Bolashaqta medıınamyz ana men bala ólimin boldyrmaýǵa qatysty qyzmet etýi tıis. Árıne, bul rette medıınamyzdy modernızaııalaýǵa; tehnologııalyq qarym-qabiletimizdi ushtaýǵa, bilikti mamandar legin jasaqtaýǵa tyrsyp jatqanymyz belgili. Desek te, ana men bala densaýlyǵyna ústirt qaraý faktileri áli de boı kórsetip júrgeni aqıqat. Eń ókinishtisi, ana men bala ólimine sol medıınamyzdyń basy-qasyn da júrgen aq halattylarymyzdyń ózderiniń kináli bolyp jatatyn da jaıttar kezdesedi. 

Mine, biz osylaısha demografııalyq saıasatty durys jolǵa qoıý úshin basty baǵytta ne isteý kerektigin tizbeledik.  Bul rette mamandar qazaqtyń demografııalyq daǵdarysqa beıim ekenin de jasyrmaı aıtyp otyr. «Osyǵan oraı, bolashaqta ana men bala ósimin eseleý úshin Reseıdiń memlekettik «Ana kapıtaly» men ja pondardyń memlekettik «Bala kapıtalyn» jınaý úrdisin úırensek jón bolar edi. Tipti birqatar elderde bala týa salysymen arnaıy depozıt ashylyp, oǵan memleket belgili bir mólsherde qarjy quıyp, ol jınaqtalǵan soma bala 16 jasqa tolǵannan keıin onyń qajetine jarap jatady. Damyǵan jáne damýshy eldiń balalary turǵyn úımen týmaı jatyp qam tylyp jatqanda, bizdiń eldiń balasyna nege mundaı yqylas aýdarylmaıdy?!» dep pikir bildirgen mamandar da boldy. 

 Rasynda da, oılanarlyq jaıt. Endeshe, atqarýshy bıliktiń qulaǵyna altyn syrǵa deıik... 

Qarlyǵash Zaryqqanqyzy

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler