Bıyl qarashada Abaı Qunanbaıulynyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıinde Abaı ǵylymı-mádenı ortalyǵy ashyldy. Abaı mýzeıiniń ishinen Abaı ortalyǵynyń ashylýy birshama saýal týyndatqan. Sol suraqtardy mýzeı dırektoryna qoıdyq.
Abaıdyń murasyn keler urpaqqa jetkizýdi maqsat tutqan ortalyqtyń ospary kóp. Bul týraly mýzeı basshysy Ulan Saǵadıev «Adyrna» ulttyq portalynda bergen suhbatynda aıtyp berdi.
- Abaı atyndaǵy ǵylymı-mádenı ortalyqtyń ashylýy jóninde tolyq aqparat bere ketseńiz. Abaı mýzeıinen Abaı ortalyǵyn ashý úı ishinen úı tigý emes pe? Ortalyqtyń negizgi maqsaty men mıssııasy qandaı?
- Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili memlekettik mýzeı-qoryǵy – qazaq dalasynda ashylǵan alǵashqy ádebı-memorıaldardyń biri. Búginde respýblıka kóleminde Abaı murasyn nasıhattap kele jatqan aıtýly mádenıet oshaqtarynń negizgisi desek artyq emes. Ótken ǵasyrdyń orta sheninen bastap ult zıaılylary Muhtar Áýezov, Qaıym Muhamedhanov, Árham Ysqaqov syndy tarıhı tulǵalardyń bastamasymen boı túzedi. Tuńǵysh mýzeı qonaqtaryn 1940 jyly 16 qazannan bastap qabyldaı bastaǵan. Qazirgi tańda quramynda Semeı qalasy jáne Abaı, Maqanshy aýdandaryndaǵy oryn tepken on mýzeıdiń basyn biriktirip otyrǵan ǵylym ordasy.
Atap aıtar bolsaq Semeıdegei Bas ǵımarat, «Alash arystary Muhtar Áýezov», mýzeıi, Bórilidegi Muhtar Áýezov mýzeı-úıi, Jıdebaıdaǵy Abaıdyń mýzeı-úıi, Shákárimniń Saıat qorasy mýzeıi, «Shejireli Shyńǵystaý» mýzeıi, Qaraýyldaǵy Kámen Orazalın mýzeı-úıi, Maqanshydaǵy Áset Naımanbaıulynyń mýzeıi, Taqyrdaǵy Kókbaı Janataıulynyń mýzeıi jáne Qundyzdydaǵy Shákir Ábenulynyń mýzeıileri Abaı jáne onyń týystyq, shyǵarmashylyq aınalasyn aıdaı álemge áıgilep keledi.
Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» jáne «Abaı – rýhanı reformator» baǵdarlamalyq maqalalarynda «Uly Abaı – bizdiń elimizdiń maqtanyshy ǵana emes, álemdik deńgeıdegi kemeńger. Ol – qazaqtyń jan-dúnıesiniń tuńǵıyǵyna boılaǵan dara tulǵa,- deı kele. - Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıine erekshe kóńil bólip, ǵylymı-tanymdyq jumystarmen aınalysatyn ortalyqqa aınaldyrý kerek,» - dep atap kórsetken bolatyn.
Memleket basshysynyń tapsyrmasymen Semeı qalasyndaǵy Bas mýzeıde Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı jańa ekspozıııa búgingi zaman talabyna saı jasaqtaldy. Mýzeı kesheniniń bir ǵımaraty «Abaıtaný» ortalyǵy bolyp jumys istep keledi. Munda «Abaıtaný» zaly, beıneleý óner týyndylary galereıasy jáne kórmeler zaly ornalasqan. Bul ortalyqta 25 oryndyq kishi májilis zaly bar. Galereıa zalynda mýzeı qoryndaǵy beıneleý óner týyndylarynan josparǵa sáıkes arnaıy taqyryptarmen kórmeler uıymdastyrylyp, aýysyp turady. Elimizdiń, óńirimizdiń sýretshileriniń jeke kórmeleri de uıymdastyrylady.
«Abaıtaný» zalynda ártúrli sharalar, dóńgelek ústel májilisteri ótkiziledi. Onda joǵarǵy oqý oryndarynyń stýdentteri men mektep oqýshylaryna arnalǵan arnaıy «Abaıtaný» sabaqtary ótkizilýde.
Osy oraıda Abaı atyndaǵy qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti mýzeı bazasynda Abaı atyndaǵy ǵylymı-mádenı ortalyǵyn ashyp, materıaldy-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtyp, abaıtanýǵa qatysty qosymsha aqparattyq materıaldarmen, kitaptarmen tolyqtyrdy.
Bıyl mamyr aıynda Abaı mýzeıi jáne Abaı atyndaǵy qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti arasyndaǵy shyǵarmashylyq yntymaqtastyq baılanys aıasynda «Abaı murasy jáne zamanaýı mýzeı: tanym, bilim-ǵylym jáne tárbıe toǵysy» taqyrybyndaǵy dóńgelek ústel ótken bolatyn. Shara barysynda Abaı ýnıversıteti arnaıy ǵylymı-ádistemelik kabınet ashýdy josparlaǵany týraly aıtylǵan edi. 2024 jyldyń 19 qarashasynda osy ortalyqtyń saltanatty ashylý rásimi ótti.
Ortalyqtyń ashylýyna oraı Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaevanyń, Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbektiń quttyqtaý hattary tabystaldy.
Ashylý saltanatyna Mádenıet jáne aqparat mınıstriniń keńesshisi Sherhan Talap, Abaı oblysy ákiminiń orynbasary Jasulan Sársebaev, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń basqarma tóraǵasy, rektory Bolat Tilep, Semeı qalasynyń Shákárim atyndaǵy ýnıversıtetiniń basqarma tóraǵasy, rektory Dýman Orynbekov, L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy Abaı akademııasy basshysy Jandos Áýbákir jáne birqatar tanymal ǵalymdar, belgili qoǵam jáne memleket qaıratkerleri, Abaı óńiriniń zııaly qaýymy, buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi qatysty.
Abaı atyndaǵy ǵylymı-ádistemelik ortalyqty ashýdyń maqsaty – Abaı ýnıversıteti, Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq-mýzeıi, «Abaıtaný akademııasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýty arasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý, mýzeımen shetelderdegi Abaı ortalyqtary arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý, Abaı murasyn jastar arasynda nasıhattaýdyń ınnovaııalyq formalaryn aıqyndaý.
Sondaı-aq, Abaı ilimi arqyly bilim alýshylarǵa tárbıe berý, onyń shyǵarmalary men «Tolyq adam» ilimin ǵylymı-ádistemelik turǵydan nasıhattaý, jahandaný jaǵdaıynda zamanaýı mýzeıdiń múmkindikterin jas urpaqtyń bilim-ǵylym, tárbıe-tanym proesinde tıimdi qoldanýdyń joldaryn izdestirý, mýzeıge kelýshiler sanyn arttyrý úshin jańa ádistemelik tetikterdi qalyptastyrýǵa yqpal etý, ólketaný baǵyttaǵy mádenı týrızmdi damytý, Abaı mýzeıi men Abaı ýnıversıtetiniń ǵylymı-yntymaqtastyq baılanys kókjıegin keńeıtý mindetteri qoıylǵan.
Bul ortalyq uly tulǵanyń murasyn zertteý, saqtaý jáne bolashaq urpaqqa jetkizý maqsatynda jumys isteıtin bolady. Bastysy keler urpaq Abaı murasyn umyt qaldyrmasa deımiz.
- Ǵylymı-mádenı ortalyqtyń jumysy qandaı baǵyttarǵa negizdelgen?
- Ǵylymı-mádenı ortalyq jumysynyń negizgi baǵyttary boıynsha abaıtanýǵa qatysty barlyq sharalar ary qaraı jalǵasa beredi. Munda taqyryptyq kórmeler uıymdastyrý, ǵylymı-tanymdyq basqosýlar men mádenı-kópshilik sharalar, dárister, bilim saıystar ótkizýdi josparǵa alyp otyrmyz.
Mysaly, naýryz aıy kezinde dástúrli túrde «Mektep baǵdarlamasyndaǵy «Abaıtaný» kýrsyn oqytý» taqyrybynda mektep ustazdaryna arnalǵan semınar ótkizilip keledi. Bul semınarǵa «Abaıtaný» kýrsyn ótkizetin ustazdar, «Abaıtaný» páni oqýlyǵynyń avtorlary, ǵalymdar qatysyp, óz tájirıbelerimen bólisedi. Alǵashynda Semeı qalasynyń mektepteriniń ustazdary qatysatyn bolsa, sońǵy eki jylda oblystyq deńgeıde ótkizildi. Sonymen qatar «Abaıdy oqy, tańyrqa», «Shákárim danalyǵy», «Muhtar murasy – adamzat qazynasy» atty mektep oqýshylaryna arnalǵan dástúrli saıystarymyz da bar. Mundaı saıystar ár túrli jastaǵy qatysýshylarǵa arnalǵan. Máselen «Ásempaz bolma árnege» saıysy 4-5 jastaǵy baldyrǵandarǵa arnalǵan. Sondaı-aq, stýdentterge, memlekettik qyzmetshilerge, mádenı mekeme qyzmetkerlerine arnalǵan túrli saıystar men kvest, kvız oıyndary da bar.
Sonymen qatar mýzeı qorynda saqtalǵan qoljazbalar men kitaptar zerttelip, arnaıy basylymdar daıyndaý da únemi nazarda. Mýzeıdiń shyǵarmashylyq quramyndaǵy qyzmetkerlerdiń jeke zertteý taqyryptary bar. Jyl boıy ár qyzmetker óz taqyryby aıasynda zertteýler júrgizip, maqala jazyp, baıandamalar daıyndaıdy. Ol jumystaryn oqý oryndaryndaǵy ǵalymdar, zertteýshilermen birlese júrgizedi.
Mýzeıimizdiń negizgi atqaratyn qyzmeti – Abaı, Shákárim, M.Áýezov jáne Abaıdyń shákirteriniń murasyn nasıhattaý. Bul jumys sonaý 1940 jyldan bastap búgingi kúnge deıin tolastaǵan emes.
- Ǵylymı ortalyq qyzmetkerlerin aıta ketseńiz. Abaı murasyn zertteýge kimder qatysady?
- Atalǵan ǵylymı-mádenı ortalyqtyń jeke qyzmetkerleri qarastyrylmaǵan. Mýzeıdegi ǵylymı quram tikeleı osy qyzmetpen aınalysady degen oıdamyz. Sebebi, aldaǵy ýaqytta ótkiziletin ǵylymı-tanymdyq baǵyttaǵy sharalardy mýzeı qyzmetkerleri ózderiniń zerteý taqyryby negizinde aıasyn keńeıtip otyrady.
Mýzeı elimizdiń kóptegen oqý oryndarymen, shyǵarmashylyq ortalyqtarmen, mýzeılermen shyǵarmashylyq, yntymaqtastyq memorandýmdar aıasynda birlese jumys istep keledi. Atap ótsek, QR Ǵylym akademııasynyń M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýty, Ál-Farabı atyndaǵy Ulttyq ýnıversıtet, L.Gýmılev atyndaǵy Evrazııa ulttyq ýnıversıteti, Shákárim atyndaǵy ýnıversıtet jáne taǵy basqalary.
Elimizdiń jáne sheteldik mýzeılermen, ádebı-memorıaldyq mýzeı-qoryqtarmen baılanys ornatylǵan. Ǵylymı konferenııalarǵa qatysý, maqalalar jarııalaý, basylymdar daıyndaý, jyljymaly kórmeler uıymdastyrý jumystaryn da aıta ketkenimiz jón. Qarasha aıynyń basynda Tatarstanda «Qazan Kremli» mýzeı-qoryǵynda bizdiń kórmemiz uıymdastyryldy. Kelesi jyly L.N.Tolstoıdyń «Iasnaıa Polıana» mýzeı-qoryǵynyń kórmesi bizge keledi josparlap otyrmyz.
Buǵan qosa, kelesi jyly Abaı Qunanbaıulynyń 180 jyldyq meretoıy qarsańynda Qaraqalpaqstan elindegi Berdaq atyndaǵy ádebı-memorıaldyq mýzeımen birlese halyqaralyq vebınar ótkizýdi josparda tur. Atalǵan ǵylymı-tanymdyq ortalyqtaǵy mýltımedıalyq qondyrǵylardyń múkindigin paıdalana otyryp, sheteldik ǵalymdardyń qatysýymen ǵylymı otyrys ótedi. Keń aýqymdaǵy sharalar arqyly mýzeı mamandarynyń biliktiligin kóterý de, QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi uıymdastyratyn ǵylymı-tájrıbelik semınarlar men trenıngterdiń deni osy ortalyq jumysyn jandandyrary anyq jaǵdaı.
- Jastardy Abaı murasymen tanystyrý úshin qandaı jumystar atqarylmaq?
- Joǵaryda atalǵan jumystardyń basym kópshiligi jastar qaýymyna baǵyttalǵan. Ásirese, ádebı kvest, kvız oıyndary jastar qaýymynyń kóńilinen shyǵyp keledi dep aıtýǵa bolady. Osy oraıda óńirimizden shyǵyp, endi talantymen tanylyp kele jatqan talapty jastardyń mýzeı qabyrǵasynda tyrnaqaldy týyndylarynyń tusaýkeserin ótkizý, «ashyq mıkrofon» aıasynda jastardyń óz ónerlerin ortaǵa salýy, kreatıvti jastardy mýzeı sharalaryna tartý jumystary únemi júrgizilip keledi.
Mýzeıdiń áleýmettik jelidegi paraqshalaryn qyzyqty ári kórkem etip júrgizý qolǵa alyndy. Mýzeıdiń Instagram, Facebook, Tik Tok paraqshalary arqyly da mýzeı jańalyqtarymen qatar ártúrli qyzyqty aqparat berilip otyrady.
- Aıtyp ótkenińizdeı, Abaıdy zertteý 1940 jyldan bastap búgingi kúnge deıin tolastaǵan emes. Sizdińshe, Abaı áli de zertteýdi qajet ete me?
- Álbette. Mýzeıge kelýshi qonaqtarǵa qarap-aq Abaıǵa degen qushtarlyq, Abaıdy ardaqtaý bastamasy esh tolastamaıtyna kóz jetkizýge bolady. Jyl saıyn Abaıdy tanýǵa asyǵyp keletin kórermender men týrıster qarasy qalyń. Uly jazýshy Muhtar Áýezov «Abaı degen – tereń teńiz, alyp muhıt. Abaıdy tanyǵan saıyn, onyń túbine marjandaryn alý úshin súńgı berýiń kerek, súńgı berýiń kerek. Al men onyń betin ǵana qalqydym» degen eken.
Sondyqtan Abaıdy tanyp-bilý, zertteý eshqashan toqtamaıdy. Ár tolqyn óz Abaıyn tabýy, óz Abaıyn ashýy kerek.
– Suhbattasqanyńyzǵa rahmet!
Dana Nurmuhanbet
«Adyrna»
