Taekvando paıǵambary – mıýnhendik Mustafa. Tiri bolǵanda jetpiske tolar edi...

3814
Adyrna.kz Telegram

Búgin qazaqtyń maqtanyshy, álemdik deńgeıdegi taekvando sheberi Mustafa Óztúriktiń týǵanyna 70 jyl tolyp otyr. Sport tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan tulǵa týraly keıbir estelikterge sholý jasadyq.

1980 jyldary Koreıadaǵy Chonjý ýnıversıtetinde bilim alyp, taekvandodan qara belbeýdiń 6-dárejesine qol jetkizgen Mustafa Óztúrik sporttyq mansabyn Túrkııada bastady. Ol birneshe ret álemdik jarystarda jeńiske jetip, Eýropa men Azııanyń úzdik sportshylary qatarynan tabyldy.

NEGE «ÓZTÚRIK»?

1990 jyly Mustafa Óztúrik alǵash ret tarıhı otany Qazaqstanǵa keldi. Bul tek sporttyq oqıǵa ǵana emes, qazaq halqynyń mádenıeti men rýhanııatyna jańa serpilis ákelgen aıtýly sát boldy. Óztúrik elge tek sportshy emes, ulttyq rýhtyń sımvoly retinde oraldy. Ol Qazaqstanda taekvando federaııasyn quryp, myńdaǵan jas sportshyǵa jol kórsetken. Nesip Júnisbaevtyń sportshynyń kózi tirisinde ol týraly «Mustafa Óztúrik» kitabyn jazdy. 1992 jyly shyqqanan kitabynda ol bylaı deıdi:

«Men Mustafa jaıly alǵash Batys Germanııanyń Keln qalasynan kelgen qazaq jigiti Ǵanıdan estidim. Alystaǵy aǵaıyndaryny arasyna kelgende aq kóńildenip, aýzyn ashsa kómeıi kerinetin jandaı, Ǵanı da bar bilgenin, bar kórgenin lapyldap aıtyp jatyr. «O, biz de qara belbeý býynǵan karateshimiz, — dedi ol meniń sportqa bir taban jaqyndyǵym baryn bilgen kezde, karatege qyzyǵatyn jigitter bolsa jınap berińizshi, jekpe- jekke túseıin, tájirıbe almasaıyq. Ras, mundaı ónerdiń paıǵambary mıýnhendik Mustafa ǵoı. Onyń Germanııa men Túrkııada óz mektebi bar. Aıtpaqshy, taıaýda Mustafa elge keledi dep jatqan...» - dep jazady Nesip Júnisbaev.

Ol sportshymen alǵash tanysqan kezdegi sátti de sıpattap ótken.

«Meniń atym – Mustafa, áke jaǵynan – Óztúrikpin. Túrkııa qazaqtary bir-birine laqap at qoıady. Óztúrik degen – solar bergen esim. Túrkııadan Qytaıǵa, Japonııaǵa, Koreıaǵa, Taıvanǵa oqý izdep qańǵyrdyq... Taekvondony sol Taıvanda júrgende úırendim. Qazir Mıýnhende turamyn. Kelinderińiz – qazaqtyń qara kóz qyzy, úsh balamyz bar. Mustafa osylaı qysqa qaıyrdy,» - delingen kitapta.

2007 jyly 18 qańtar kúni «Almaty aqshamy» gazetinde jýrnalıst Dýman Anash Mustafa Óztúriktiń otbasy men ómiri týraly jazdy.

«...El basyna kún týǵan almaǵaıyp zamanda aýa kóshken bul eldiń biraz bóligi Qytaı eliniń Shyńjan ólkesindegi Shaǵantoǵaı aýdanynda turady. Al Mustafanyń ákesi Káben qarııa elden aırylǵan bir rý qazaqtyń jolbasshysy bolyp, Túrkııa asqan eken. Jas shaǵynda túrik palýandaryn bet qaratpaı jeńe bergesin, túrik baýyrlar óz ishterine tartyp, «Óztúrik» atap ketipti desedi. Mekkege baryp Qajy Káben atanǵan Mustafanyń ákesimen belgili ǵalym Halıfa Altaıdyń ózi úzeńgi dos bolǵan eken. Iaǵnı, Mustafanyń bizdiń aýdannyń kishigirim aýyldarynyń ózin qaldyrmaı dám tatyp, úlkenderge sálem berip kele jatqany ata basqan topyraqty kıe tutqany eken. Biraq dál sol ýaqytta bizge mundaı oı tipti kelmegen...» - delingen maqalada.

«QAZAQTYŃ QARAPAIYM BALASYMYN»

2014 jyly 27 qarasha, beısenbi kúni «Túrkistan» gazetinde Mustafa Óztúrik týraly kólemdi dúnıe jaryq kórgen.

«Alty dúrkin álem chempıony atanǵan Mustafa: «Men Uly qazaqtyń qarapaıym ǵana qara balasymyn», - degen sózinen jarys tórinde de, qarpaıym ómirde de tanǵan emes. Mine, Mustafadan qalǵan osy ǵıbratty sózin kózin kórgen, tálimin alǵan jandardyń bári de ańyz qylyp aıtyp júr. Aıtyla bermek», - dep jazdy jýrnalıst Jánibek Ǵalym.

Jýrnalıst Qaınar Oljaıdyń «Mustafa Óztúrik týraly tuńǵysh maqalasy» da kólemdi bolyp, «Jetisý» gazetiniń №72 sanynda basylyp shyqqan.

Gazettiń 2016 jyldyń 28 maýsym kúngi shyǵarylymda:

«Bul kún dál senbige túsip kaldy. Senbide tilshilerdin bári demalysta. Sondyqtan baspasóz otyrysyna ózim bardym. Kezdesý ortalyk komıtettiń májilis zalynda ótti. Imanǵalı Tasmaǵanbetovty tanımyz, al onymen birge kirgen qara tory jigit - beıtanys bizge. Sóıtsek, ol Mustafa Óztúrik eken. Taekvondo degen sport túriniń bar ekenin biz sol kezde alǵash ret estidik. Sodan mynandaı qyzyq jaǵdaı oryn aldy. Mustafa óziniń basynan keshkenderin, qaıda oqyǵanyn, qandaı deńgeıge kóterilgendigin aıtyp otyryp, Taıvanda, Túrkııada, Germanııada taekvondo kıimimen túsken, júlde alyp turǵan birneshe sýretterin jýrnalısterge kórsetti. Qoldan-qolǵa ótken sýretter meniń aldyma da keldi. Kórip bolǵan soń túrli tústi bir sýretin alyp qaldym da, qalǵanyn ózgege jyljytyp jiberdim. Óıtkeni maqalany gazetke sýretpen bersem degen oımen otyrdym. Baspasóz máslıhaty sonynda qajetti saýaldarymyzdy qoıdyk. Mustafa tek kazaksha jaýap berdi, tildi óte jatyq biledi eken. Shetelde ondaı qazaq jigitiniń baryna, jetken jetistigine tańǵaldyq...» - dep jazǵan Qaınar Oljaı.

KISILIK KELBETI

«Ádebıet aıdyny» gazetinde 2006 jyly 14 jeltoqsanynda Mustafa Óztúriktiń adamgershiligi týraly maqala berilgen. Naqtyraq, 6-7 betterde sportshyǵa qatysty:

«Mustafanyń adamgershilik qasıetteri de jan- jaqty ashylady. Áńgime barysynda 13 jasar qyz bala aýyr naýqasqa shaldyqqan ata-ana Mustafadan kómek suraı keledi. Qyzdaryn Eýropaǵa emdetkileri keletinin aıtady. "Balanyń ata-anasy Mustafamen qezdesýden jylap shyqty. Biraq bul qýanysh jasy, rızalyq jasy edi". Mustafanyń boıyndaǵy kisiligi Allaǵa ǵana bas ıgen, pendeniń bárin teń kórgen naǵyz musylmannyń kórseter minezi. Keýdesin kókke kótermeı, ornyn biletin erdiń isi», - delingen.

Aıta ketetin jáıt, sportshy týraly jaqsy sózdiń bári onyń kózi tirisinde ǵana emes, ómirden ótken soń da jalǵasyn tapqan. Sportshy tiri bolsa, búgin de 70-ke tolar edi.

Onyń ómiriniń sońǵy kúnderi jaıly aıtylǵan derekterge qaraǵanda Mustafa Óztúrik 1995 jyldyń 11 naýryz kúni Almatydaǵy Balýan Sholaq atyndaǵy sport saraıynda ótip jatqan kıkboksıngten jarysty tamashalaýǵa barady. Jarys aıaqtalǵannan keıin Mustafa ózin jaısyz sezinedi de, dáriger shaqyrady. Dárigerler Mustafany Almaty qalasyndaǵy QR Prezıdenti Is basqarmasy Medıınalyq ortalyǵynyń Ortalyq klınıkalyq aýrýhanasyna jatqyzady. Mustafa Óztúrik 1995 jyldyń 15 naýryz kúni osy aýrýhanada qaıtys bolady.

Týystarynyń sheshimimen Mustafa Óztúrik Stambýldaǵy Gúneshli aýdanyndaǵy zıratqa óziniń ákesiniń janyna jerlengen.

Symbat Naýhan

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler