Segiz ret kúıeýge tıgen áıel keńes alý úshin ımamdarǵa júgindi

403
Kórneki sýret
Kórneki sýret

Aqtóbede vahhabılik ákesiniń nusqaýymen segiz ret kúıeýge shyqqan áıel meshitterde neke jasynyń taqyrybyn kóterýdi surady, dep habarlaıdy «Fergana».

Sharıǵat boıynsha qoıylǵan Rabııa esimimen ataýyn suraǵan aımaq turǵynynyń barlyq segiz nekesi de «mahabbatpen emes, ákesiniń qalaýymen» bolǵan. «Namaz oqyǵanmen, ol bárin týra túsinedi. Teologtar mundaı adamdardy problemalyq topqa jatqyzady », - deıdi áıel.

Onyń aıtýynsha, ıslamdyq normalar boıynsha eresek qyzdyń etekkiri kelgen kúnnen bastap kúıeýge tııý kerek dep eseptegen ákesi qyzyna «ol ıslamnyń erejelerin buzbaıtynyn» dáleldep, tez arada kúıeýge shyǵý kerek dep sheshti. Nátıjesinde ákesi óziniń jamaǵatymen kezdeskende  «qyzyn ártúrli jastaǵy boıdaqtarǵa belsendi túrde usyna bastaǵan».

«Ákemniń aıtýynsha men kári qyz ekenmin. 2004 jyly mektep bitire salyp kúıeýge tıdim. Neke AHAJ-da tirkelmegen, men kámeletke tolmaǵanmyn. Barlyǵy ıslam erejelerine saı ótti. Meniń kelisimimdi eshkim suraǵan joq. Nekeniń ne ekenin bilmedim. Kúıeýim ekeýmiz uzaq ómir súrmedik, ol maǵan talaq berdi (ajyrasý). Men oǵan jaqyndaýdan  qorqatynmyn, ony múldem jaqsy kórmedim », - deıdi aqtóbelik .

Osydan keıin qyz ata-anasynyń úıine oraldy, biraq ákesi kóp uzamaı taǵy da jańa kúıeý bala izdeı bastady. «Qalyńdyqqa» osy áýletpen jaqyn aralasatyn  adamdar «jalǵyz bolý úlken kúná» dep aıta bastaǵan.

Nátıjesinde, 2017 jylǵa deıin áıel taǵy jeti ret úılendi, tórt balany dúnıege ákeldi. Qazir kúıeýi joq,  ajyrasqan. Onyń burynǵy  kúıeýleri resmı jumys istemegen, Rábııaǵa úıden tys júrýge ruqsat etilmegen jáne materıaldyq turǵydan az qamtamasyz etilgen.

«Bizdiń aýdanǵa Aqtóbeden psıhologtar, teologtar  kele bastady. Sodan keıin bizdi jınalystarǵa shaqyrdy. Meniń barlyq kúmánime jaýap alý úshin bir dáris jetkilikti boldy - men jáne meniń otbasym, tipti ákem de ıslamda kóp nárseni túsinbegen eken », - deıdi áıel.

Sodan keıin, - deıdi Rabııa, «men ózimmen  úlken jumys jasadym».

«Men qazaq áıel teologtarynyń dáristerin tyńdadym.  Aýdanǵa teologtar kelgende  olarmen bolatyn kezdesýlerdi jibermeı baratynmyn. Men olardyń telefondaryn jazyp aldym, kez-kelgen túsiniksiz suraq úshin men olarǵa nemese jergilikti meshit qyzmetkerlerine júginemin. Ákem de ózgerip jatyr. Kem degende, ol meniń bolashaq jarymnyń ózine ǵana emes, maǵan da jaýap berýi kerek ekenin túsindi, eger men jalǵyz bolsam, onda bul kúná emes », - deıdi 31 jastaǵy áıe. Ákesine degen ókpe-renishiniń áli de bar ekenin jasyrmady.

Ol aımaqtaǵy bes áıeldi biletinin aıtty, olar da ózi sııaqty ákeleriniń erkimen erte úılengen jáne birneshe ret.

«Olardyń ákeleri qyzdaryna kúıeýge shyǵý, olardan tezirek qutylý ıdeıasyn ustanǵan. Otbasy kedeı bolǵandyqtan emes, óıtkeni olar kúnákar dep boljanady. Bul qorshaǵan ortaǵa degen kózqaras edi. Sol sebepti olarǵa qysym boldy », - dep túsindiredi ol.

Osyǵan baılanysty Rabıa meshitterde ımamdardyń jetilý jáne neke jasy taqyrybynda - jeke qabyldaýlarda emes,   kópshilik aldynda jáne kóp sóılegenin qalaıdy.

Al qalalyq meshitter bul máseleniń ózektiligin moıyndap, neke taqyryby jamaǵatpen kezdesýlerde únemi kóterilip turatyndyǵyn atap ótti.

«Biz ártúrli taqyryptardy kóteremiz. Máselen, ótken jumada ýaǵyz jemqorlyqtyń zııany týraly boldy. Sonymen qatar, kúndelikti namazdan  keıin biz qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi negizge alamyz jáne Quran men Súnnetti negizge alyp dárister oqımyz », - dedi Aqtóbe qalasynyń bas ımamy Amantaı Sadıev.

Kámeletke tolmaǵan qyzdardyń kóp kúıeýge tııý máselesi boıynsha din qyzmetkeri bir ǵana jaǵdaıdy eske túsirdi.

«Bul oqıǵa osydan eki jyl buryn, kezdesýge qatysýshylardyń biri nekeniń jasy týraly suraǵan kezde boldy», - dedi Sadıev. Onyń aıtýynsha, eger sharıǵat boıynsha qaraıtyn bolsaq, onda qyzdar 12 jasta da, 14 jasta da kúıeýge shyǵa alady. Alaıda ol «jetilý» kezeńimen kámelet jasyn shatastyrmaýǵa shaqyrdy.

«Sharıǵatta qyzdardyń ıslam standarttary boıynsha kámeletke tolǵannan keıin shuǵyl túrde kúıeýge shyǵýy týraly eshteńe jazylǵan emes. Áńgime tek namaz ben oraza týraly. Al sharıǵattaǵy kúıeýge shyǵý týraly áńgimege oralsaq, aldymen qyz ósýi kerek delingen. Iaǵnı, ol fızıkalyq turǵydan ǵana emes, ana bolýǵa psıhologııalyq turǵydan daıyn bolǵan kezde, biz ony áıel retinde qalyptastyrý týraly, jynys músheleri jáne t.b. týraly sóılesemiz », - dedi Aqtóbe qalasynyń bas ımamy.

Ol sondaı-aq 9 jasynda Muhammed paıǵambarǵa Aıshany kúıeýge bergeni  týraly mysal keltire otyryp, ýaǵyz aıtatyn«saýatshylardyń» súıikti taktıkasyna toqtaldy.

«Biraq bul jerde neke týraly emes, kelisim týraly boldy! Keıbireýler muny túsinbeıdi jáne túsinse de burmalaıdy», - dedi ımam. Ol sondaı-aq bul taqyrypta « kez-kelgen telebaǵdarlamada osy taqyrypta sóıleýge de qarsy emespin »dedi.

Aýdarǵan "Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler