Aqtóbe oblysy Yrǵyz aýdanynyń ońtústik-batys jaǵynda ornalasqan, bıiktigi 240 metr shoqynyń tarıhyna, ataýyna qatysty burmalanǵan aqıqattyń aq-qarasy jan-jaqty ashylyp, anyqtalsa da shyndyqty qoldamaıtyn top «taýdyń ataýy Tabyn Bókenbaıǵa baılanysty» dep ádildiktiń ornaýyna bógesin bolyp, túrli quıtyrqy amaldarǵa baryp otyr. Bul jóninde burynda da birneshe syn maqala, zertteý jazǵanbyz.
Daýdyń órshýi bylaı boldy: Shekti Bógenbaıdyń urpaqtary ár jyldary túsirilgen kartalardy, el ishinde saqtalǵan aýyzsha málimetterdi, orys ofıeri Ia.P. Gaverdovskıı jazyp qaldyrǵan derekterdi negizge alyp, 2016 jyly qyrkúıek aıynda álginde atalǵan shoqynyń etegine tas belgi ornatqan-dy. Sonyń qujattaryn jasap, zańdastyrý Aqtóbe oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasyna mindetteledi. Biraq osy mekemeniń basshysy A. Iýnısova «bókenbaıshyl» toptyń yǵyna jyǵylyp, aıdan anyq aqıqatty sózbuıdaǵa salyp, eskertkishtiń qujatyn rásimdeýdi áli sozyp keledi...
Bul máselege qaıta oralyp otyrmyz. Sebebi, ataýy qalaıda Tabyn Bókenbaıdyń esimine baılanysty bolyp shyǵýy kerek degen A. Iýnısovanyń qoldaýymen memleket esebinen arnaıy bólingen qarjymen shaǵyn tóbege qatysty derek izdep, sonaý Máskeý, Sankt-Peterbýrg, Orynbor qalalaryn aralap, taban tozdyrǵan, izdempaz tarıhshy G. Izbasarovanyń nazaryna óz dálel-ýájimizdi, suraq-saýalymyzdy arnaıy usynǵandy jón kórdik.
Aqtóbe oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń basshysy A. Iýnısovanyń uıymdastyrýymen 2024 jyly 19 qyrkúıekte Almaty qalasynda ótkizilgen jıynda qabyldanǵan qararda túzilgen «Yrǵyz-Shalqar tas joly boıyndaǵy «Shoqy» týraly jumystardy talqylaý, taldaý, jáne saraptaý týraly ǵylymı keńes hattamasynda» Q. Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Gúlbaný Izbasarovanyń da sózi keltirilipti, bylaı depti ol: «2023-2024 jyldary Reseı federaııasynyń Máskeý, Sankt-Peterbýrg, Orynbor qalalaryndaǵy áskerı, tarıhı arhıv qorlaryndaǵy materıaldarmen zertteý jumystaryn júrgizdim. Sońǵy jyldary Aqtóbe oblysy Yrǵyz aýdanynda ornalasqan Bókenbaı shoqysy týraly ártúrli málimetter jaryqqa shyǵýda. Buryn Bókenbaı Qarabatyruly atymen atalǵan dep eseptelip kelgen bul shoqy Shekti rýynan shyqqan Bógenbaı Japalaquly atyna baılanysty qoıylǵan degen pikirler aıtylýda. Bul máselede túkpilikti sheshim aıtý qıyn. ...qosymsha ári qaraı zertteý jumystaryn júrgizý qajet dep esepteımin».
G. Izbasarovanyń aıdan anyq aqıqatqa «túkpilikti sheshim aıta almaı» bek qınalyp otyrǵany – bizdińshe beker. Adam túsinbeıtindeı shytyrman eshteńesi joq. Oǵan bári – uǵynyqty. Biraq sóziniń syńaıynan shyndyqty qalamaıtyny ańdalady.
Osy tusta mynany da eskerte keteıik, 2024 jyly 19 qyrkúıekte Almaty qalasynda ótkizilgen jıynda toltyrylǵan, biz aıǵaqqa tartyp otyrǵan jańaǵy «Yrǵyz-Shalqar tas joly boıyndaǵy «Shoqy» týraly jumystardy talqylaý, taldaý, jáne saraptaý týraly ǵylymı keńes hattamasy» – negizsiz. Óıtkeni, munda tek «bókenbaıshyldardyń» tarıhty burmalaǵan teris sózderi berilgen, ózderiniń ádepsiz ótirikterine qaıshy keletin qarsy jaqtyń dáleldi pikirleri engizilmegen hám qylaryńdy qylyp al degendeı A. Iýnısova laýazymynyń múmkindigin asyra paıdalanǵan, ózi basqaryp otyrǵan mekemeniń mórin basyp, ózi, onyń jaqtas eki adamy qoldaryn qoıyp, kýálandyrǵan. Qysqasy, «shoqyǵa qazba jumysyn júrgizý kerek» dep ózderi sheshim shyǵaryp, ózderi bekitken. Mine, «ádildiktiń» túri!
Hosh, Izbasarovaǵa aıtpaǵymyzǵa kósheıik.
1803 jyly Ia.P. Gaverdovskıı Álim tarhan Qarakóbek bıdiń baıandaýyndaǵy shoqy ataýynyń kimge tıesili ekenin «Obozrenıe Kırgız-kaısakskoı stepı ılı opısanıe strany ı naroda kırgız-kaısakskogo» dep atalatyn eńbeginde taıǵa tańba basqandaı, ap-anyq qyp jazyp ketken, bylaı delingen onda: «Prı vozzrenıı na Býkanbaevy gory ı na maıak Býkanbaev, kırgızy ne moglı ýterpet, chtoby ne ývedomıt nas o prıchıne takovogo ıh naımenovanııa. «V starıný, – govorılı onı, – kogda kalmykı, prıtesnıa ordý nashý chrez nabegı, ostavalıs obıtat chastıý v zdeshnıh okrestnostıah, starshına Býkanbaı s podvlastnymı emý aýlamı ımel glavnoe kocheve v gorah, nosıaıh teper ego ımıa, gde prıroda soedınıla vse vygody, potrebnye dlıa jıznı. Chtoby vernee spastı svoe ýbejıe ot neprııateleı, on raspolagal vsegda svoı v dolıne, okrýjennoı otovsıýdý vozvyshennymı mestamı, po koım paslıs tabýny pod nablıýdenıem rasstavlennyh na vershıne gor karaýlov. Dlıa predýprejdenııa nechaıannyh napadenıı, na vozvyshenneısheı pred vsemı prochımı ı neprıstýpnoı kamennoı gore, s koeı vse okolo lejaee mestopolojenıe bylo otkryto, vystavlıal osobyı post, kotoryı opredelennymı sıgnalamı daval znat skryvaıýımsıa v dolıne obo vseh dvıjenııah neprııatelıa. Dolgo, takım obrazom, ohranıalos sıe prırodnoe ýkreplenıe, no, nakone, jestokoe srajenıe, v koem Býkanbaı lıshılsıa jıznı, otkryl vragam pýt v seredıný. Telo sego geroıa pogrebeno na gore maıachnoı».
Ásire «bókenbaıshyl» toptyń «Tabyn Bókenbaı ásker jınap, qaraýyl tóbe qylǵan, taýdyń «Bókenbaı» atalýy sodan» dep tanbastan ózeýrep, «dálel» qylyp júrgenderi – osyndaǵy «Dlıa predýprejdenııa nechaıannyh napadenıı, na vozvyshenneısheı pred vsemı prochımı ı neprıstýpnoı kamennoı gore, s koeı vse okolo lejaee mestopolojenıe bylo otkryto, vystavlıal osobyı post, kotoryı opredelennymı sıgnalamı daval znat skryvaıýımsıa v dolıne obo vseh dvıjenııah neprııatelıa» degen sóılemder.
Biraq «bókenbaıshyl» top uıatty ysyryp tastap, ózderiniń berekesiz ótirikterine qaıshy keletin «Dolgo, takım obrazom, ohranıalos sıe prırodnoe ýkreplenıe, no, nakone, jestokoe srajenıe, v koem Býkanbaı lıshılsıa jıznı, otkryl vragam pýt v seredıný. Telo sego geroıa pogrebeno na gore maıachnoı» dep tańbalanǵan málimetten aınalyp ótedi.
Aıdan anyq osy aqıqatty oqyp otyryp, kózi shyndyqqa tolyq jetse de tarıhshy Izbasarova da «túkpilikti sheshim aıtý qıyn» dep bultaqtaıdy.
Sózimizdi ári qaraı jalǵastyraıyq. Halyq jyrynda:
«Arystandaı aıbatty,
Jolbarystaı qaıratty,
Bókenbaı syndy batyrym,
Alty múshel toltyryp,
Qalyń da jáýmit ishinde,
Qapyda qaza bolǵan-dy», – delingen (Qarańyz: Bahadúr batyr Bókenbaı. – Aqtóbe, «JK S. T. Janádilov baspahanasy», 2011 jyl, 43-44 better).
Reseı ımperııasy Syrtqy ister mınıstrligi arhıvindegi derek te Tabyn Bókenbaıdyń barymtaǵa barǵanda túrikpenderdiń soıylmen tópelegen soqqysynyń astynda qalyp, jan tapsyrǵanyn kýálandyryp, bylaı dep bekitip tur:« ...maıa 28 - chısla 1742 goda Iaıkoe voısko cherez prıhavshego ız kaısakoı ordy ıaıkogo kazaka Harký, donosıt, chto kaısakıı vladele je Býkenbaı v chısle 500 chelovek hodıl pod trýhmenev dlıa vzıatııa ý nıh poloný ı otgoný skota, tokmo onı, týrhmeny, ıh kaısakov, vseh pobıl do smertı...» (Qarańyz: APVR, fond 122, 1742 g. d. 4, l. 53).
Jáýmitterdiń qolynan ajal qushqan Tabyn Bókenbaıdyń múrdesi qazirgi Aqtóbe oblysy Baıǵanın aýdanyndaǵy óziniń qonysynda jatyr. Bul jóninde professor Z. Baıdosov mynadaı málimet bergen: «Baıǵanın aýdanynyń turǵyndary jasy toqsanǵa kelgen Orazbaı Shanın, seksenniń ústindegi Aınaqul Qojanov, Moldaǵalı Ózbekbaev, Maqsat Dosjanov sııaqty aqsaqaldardyń aıtýynsha, Bókenbaı batyr Jarqamystyń batys betkeıinen 7-8 shaqyrym jerdegi Bókenbaı tóbesinde jerlengen...» (Qarańyz: Bahadúr batyr Bókenbaı. – Aqtóbe, «JK S. T. Janádilov baspahanasy», 2011 jyl, 361-bet).
Muny myna derekter de rastaıdy, búı delingen: «... «Tabyn Bókenbaı batyr» qoǵamdyq keńesi men qorynyń uıymdastyrýymen Baıǵanın aýdanyndaǵy Jarqamys aýlynan 12-13 shaqyrymdaı qashyq jatqan tóbedegi kóne qorymǵa Bókenbaı batyrdyń jerlengeni jóninde eskertkish-belgi ornatyldy... Belgi tasty qoıý rásimine Baıǵanın aýdanynyń ákimi Berdihan Kemeshov, tarıhshy Zákiratdın Baıdosov, oblystyq jer qatynastary basqarmasynyń bastyǵy Málik Jekeev, oblystyq qazynalyq departamentiniń dırektory Asqar Dáýletııarov, qordyń dırektory Izimǵalı Kóbenov bastaǵan Aqtóbelik ǵalymdar, ıntellıgenııa ókilderi, oblysymyzdyń barlyq aýdandarynan, Mańǵystaý, Qyzylorda, Batys Qazaqstan oblystarynan, sondaı-aq Orynbor oblysynan kelgen qonaqtar jáne Jarqamys aýlynyń turyndary qatysty» (Qarańyz: Bahadúr batyr Bókenbaı. – Aqtóbe, «JK S. T. Janádilov baspahanasy», 2011 jyl, 413-414 better).
Mine, barshamyz kýá bop otyrmyz, Tabyn Bókenbaıdyń molasynyń Yrǵyzda emes, Aqtóbe oblysy Baıǵanın aýdany terrıtorııasynda ekenine.
Ismýrzın deıtin uqpasa da tap G. Izbasarova túsinbeıtindeı sonshalyqty kúrdeli, shytyrman oqıǵa emes, bári de ap-anyq baıandalǵan.
Ǵalym hám pedagog G. Izbasarovanyń Allaǵa aıan aqıqattyń ádildigin aıta almaı, «túpkilikti sheshim aıtý qıyn, áli de zertteý kerek» dep solqyldaqtyq tanytyp, kúmiljýiniń syryn keıin bildik.
Ásire «bókenbaıshyldardyń» qurastyrýymen 2011 jyly «Bahadúr batyr Bókenbaı» atalatyn kitap jaryq kórgen. Ishi – shylǵı ótirikke, óreskel burmalaýshylyqqa toly. Osy «eńbekti» jaryqqa shyǵarar kezde jumys istegen shyǵarmashylyq toptyń quramynda Q. Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, «XVIII ǵasyrdaǵy qazaq-bashqurt ara qatynastarynyń saıası jáne etnıkalyq úrdister» (?) (2008) dep atalatyn monografııanyń avtory, 18-ǵasyrdyń bilgir zertteýshi mamany delinetin G. Izbasarova da júrgen eken...
Eske sala keteıik, Ia.P. Gaverdovskııdiń 1803-1804 jyldardaǵy saparyn baıandaǵan «Obozrenıe Kırgız-kaısakskoı stepı ılı opısanıe strany ı naroda kırgız-kaısakskogo» dep atalatyn eńbegindegi 1710 jyly Qaraqumda ótken qońsylas qazaq rýlary ótkizgen shaǵyn bas qosýda sóılegen «Býkanbaı», keıin qalmaqtarmen qaqtyǵysta qaza taýyp, Shektilerdiń mekenindegi shoqyǵa jerlenetin «Býkanbaı» – bir adam. Esimi oryssha burmalanyp túzilgen – Bógenbaı! Rýy – Shekti.
Tarhan Qarakóbek bıdiń aıtýymen Ia.P. Gaverdovskıı qaǵazǵa túzip alǵan Qarakesek jıynyndaǵy «Býkanbaıdyń» (Bógenbaı) sózin de ásire «bókenbaıshyldar» Tabyn Bókenbaıǵa japsyryp álek.
Endi Qaraqum oqıǵasyna da toqtalyp, ony da Izbasarovanyń nazaryna usynaıyq, búı dep baıandalǵan: «V 1710 g. nekotorye stareıshıny ı nachalnıkı semeıstv ız chısla teh rodov, kotorye raspolagalıs v peskah Karakýmah, sobralıs dlıa sovetý, daby ýpotrebıt vse ýsılııa k edınodýshnoı zaıte drýg drýga do posledneı kaplı krovı... No ızvestnyı v to vremıa po hrabrostı starshına Býkanbaı ýnıchtojıl sıe predprııatıe ıh. Kırgızy rasskazyvaıýt, chto on sredı jarkogo spora, razorvav na sebe odejdý ı povergnýv v krýg soveta mech svoı, govorıl v ısstýplenıı: «Otmstım vragam nashım! Ýmrem s orýjıem! Ne býdem slabymı zrıtelıamı razgrablennyh kochevok ı plenennyh deteı nashıh! Robelı lı kogda voıny ravnın kıpchakskıh! Sııa brada ee ne ýkrashalas sedınoıý, kak ıa bagrıl rýkı svoı v krovı neprııateleı. Teper mogý l ravnodýshno snest tıranstvo ot varvarov? Ee net ý nas nedostatka v dobryh konıah! Ee ne opýstel kolchan so strelamı ostrymı!» (Qarańyz: Gaverdovskıı Ia.P. «Obozrenıe Kırgız-kaısakskoı stepı ılı opısanıe strany ı naroda kırgız-kaısakskogo». Rýkopısnyı otdel LOII SSSR AN SSSR. Kolleııa № 115, d. № 495).
Gaverdovskııdiń jol-sapar kúndeliginde «Sııa brada ee ne ýkrasılas sedınoıý, kak ıa bagrıl rýkı svoı v krovı neprııateleı» dep tańbalanǵan osy sóz de Tabyn Bókenbaıǵa telinip júr. Munyń da esh dáleli joq. Kýálik bereıik.
Derekterde Tabyn Bókenbaıdyń 1667 jyly týyp, 75 jasynda baqı bolǵany aıtylady (Qarańyz: Bahadúr batyr Bókenbaı. – Aqtóbe qalasy, S.T. Janádilov baspahanasy, 343-bet).
Osyny negizge alyp, eseptegende 1710 jyly Qaraqumda ótken Qarakesek jıynynda «Sııa brada ee ne ýkrasılas sedınoıý, kak ıa bagrıl rýkı svoı v krovı neprııateleı» dep aıtylǵan sózdiń ıesi – qyryq úshtegi Tabyn Bókenbaı deý múlde qısynsyz! Kerisinshe, alpystyń tóńiregindegi Shekti Bógenbaı batyrǵa tán.
1710 jyly Qaraqumda ótken Qarakesek (Álim-Shómen) jıynynda eldi rýhtandyryp, birlikke shaqyrǵanda «Sııa brada ee ne ýkrasılas sedınoıý, kak ıa bagrıl rýkı svoı v krovı neprııateleı» dep aıtqan sózinen Bógenbaıdyń jasy sol kezde 60-tyń shamasynda dep topshylaımyz. Shektilerdiń, onyń ishinde Tileý men Qabaqtyń arasynda saqtalyp jetken derekte «qalmaqtarmen bolǵan shaıqasqa batyrdyń balasy Tináli, nemeresi Qarabek te qatysqan» delinedi. Sonda ulynyń jasy 40-tyń tóńireginde, nemeresiniń de at jalyn tartyp, azamat bolǵan kezi, 20-nyń oıaq, buıaǵynda. Shaıqas 1717 jyldar shamasynda ótip, Bógenbaı alpystyń orta mańynan óte qaza tapqan sııaqty. Naqty derek bolmaǵandyqtan ári ne beri sál-sál ǵana aýytqýymyz múmkin, biraq shamamyz – durys.
Kóp sozbaqtamaı sózimizdi osy tustan qaıyryp, qorytyndysyna kósheıik. 18-ǵasyrdyń bilgir zertteýshi mamany G. Izbasarovaǵa mynadaı suraqtar qoımaqpyz:
a) «Bókenbaıshyl» top Ia. Gaverdovskııdiń eńbegindegi «Dlıa predýprejdenııa nechaıannyh napadenıı, na vozvyshenneısheı pred vsemı prochımı ı neprıstýpnoı kamennoı gore, s koeı vse okolo lejaee mestopolojenıe bylo otkryto, vystavlıal osobyı post, kotoryı opredelennymı sıgnalamı daval znat skryvaıýımsıa v dolıne obo vseh dvıjenııah neprııatelıa» dep baıandalǵan sózdi Tabyn Bókenbaıdyń Shektilerdiń mekenindegi shoqyny qaraýyl tóbe qylyp paıdalanǵanyna kýálik etip tartady da osyǵan jalǵas «Dolgo, takım obrazom, ohranıalos sıe prırodnoe ýkreplenıe, no, nakone, jestokoe srajenıe, v koem Býkanbaı lıshılsıa jıznı, otkryl vragam pýt v seredıný. Telo sego geroıa pogrebeno na gore maıachnoı» degen derekterden nege aınalyp ótedi? (Olardyń ishinde Izbasarovanyń ózi de bar).
á) Tarhan Qarakóbek bıdiń Gaverdovskııge bergen «...starshına Býkanbaı s podvlastnymı emý aýlamı ımel glavnoe kocheve v gorah» degen málimeti atalǵan tóńirektiń Shekti Japalaquly Bógenbaıdyń ataqonysy ekenin dáleldep tur, buǵan nendeı ýájderin aıtar eken?
b) Aqtóbe oblysy Yrǵyz aýdanynyń ońtústik-batysyndaǵy Shektilerdiń ejelden bergi óz mekenindegi shoqyda qalmaqtarmen shaıqasta ólip jerlengen «Býkanbaıdyń» (Bógenbaıdyń) esimi berilgen taýdyń ataýyn ajaly jáýmitterden kelip, múrdesi tórt júz shaqyrymdaı shalǵaıda jatqan Aqtóbe oblysy Baıǵanın aýdany terrıtorııasyndaǵy Tabyn Bókenbaıǵa tıesili deýge bultartpas dálel, qısyn qaısy? (Qarańyz: 2001 jyly jaryq kórgen Aqtóbe oblysynyń ákimshilik-aýmaqtyq bólinisi kartasynda «Bógenbaı taýy» dep túsirilgen)
v) Tabyn Bókenbaıdyń súıegi Baıǵanın aýdany terrıtorııasynda ekeni kúlli Tabyn rýyna, urpaqtaryna, tipti oblys jurtyna belgili, olaı bolsa, memleketten mıllıondaǵan qarjy surap, qalmaqtarmen shaıqasta ólip, «Býkanbaı» (Bógenbaı) jerlengen tarıhy bólek shoqyny tekke qoparyp qazýǵa, búldirýge nendeı qajettilik týyp otyr?
g) 1710 jyly Qaraqumda qońsylas qazaq rýlary ótkizgen shaǵyn Qarakesek jıynynda «Sııa brada ee ne ýkrasılas sedınoıý, kak ıa bagrıl rýkı svoı v krovı neprııateleı» dep aıtylǵan sózdiń ıesi – qylshyldaǵan qyryq úsh jastaǵy Tabyn Bókenbaı ekenine qandaı aıǵaq bar?
Tarıhty shynaıy tanyp shyǵýǵa jastardy tárbıelip júrgen qadirli ustaz, professor G. Izbasarova biz keltirgen derekter boıynsha shoqy ataýy men Qaraqum jıynyna qatysty túkpilikti hám naqty da ádil sheshimin bultaqqa salmaı bálkim, endi aıtatyn shyǵar.
Bóribaı Kárten
Aqtóbe oblysy
PS: Avtorlardyń jazǵany redakııa kózqarasyn bildirmeıdi. "Adyrna" ózara qarsy taraptyń ýájin jarııalaýǵa da ázir.
