Jumabek Táshenov qyzmetke aralasqan kezqudaısyzdar qurǵan qyzyl ımperııany otyz jyldaı emin-erkin bılep-tóstegen murtty kósemniń qylyshynan qan tamyp turǵan shaǵyedi. Pende bitkenniń bári ásiresaq, qosúreı tartqan kezeń bolatyn. Osynaý qııamettiń qyl kópirinen aman-esen ótken sóz zergeri Ǵabıt Músirepov «Sóz joq sonyń izderi» áńgimesinde sol qosúreı zamandy bylaısha sıpattaıdy:
«…Qanyn ishke tartyp, surlanyp alǵan eki jigit kirip keldi de:
– Jantas Asylbekov, júrińiz!– dep esikti nusqady. «Halyq jaýy» degen sumdyq sózben kelip turǵan eki jigitke qarap turyp, óz halqynyń dosy qandaı bolatynyn bilmeı qalýǵa da bolatyn edi. Sur kıingen, qanyn ishke tartyp alǵan sirińke surdyń ekeýi de ysqyrynyp tur… Kózderi qydyra jortyp, bárimizdi de bir-bir tintip shyqty: biriniń kózi qara tyshqandaı timiskilenip kelip, meniń kók ala galstýgime qadalǵanda, men moınyma qyl-buǵaý túskendeı býlyǵyp kettim. Bezeý bettiń eki qulaǵy da búrisińkirep, áldeneni tyńdaı qalǵan bóriniń qulaǵyna uqsap, alǵa qaraı qalqııa qalypty. Ol maǵan osy úıdegi barlyq jannyń qalaı dem alǵanyna deıin estip turǵan sııaqtandy»(1).
Mine, osyndaı qaltyraýyq zamanda Jumabek Ahmetuly qyzmetke aralasty. Ol qazaqty qynadaı qyrǵan asharshylyq pen qýǵyn-súrgindi kórdi, aýdannan oblysqa qyzmetke kóterilgeninde sum soǵys bastalyp, tyldaǵy halyqtyń atqan tańnan batqan kúnge deıin sozylar aýyr eńbegin birge bólisti. Eshbir ultty, halyqty alalamady. Adamzattyń bárin de baýyrym dep súıdi. Biraq áýeli qazaq bolyp týǵan soń qazaq dese, shyǵarda ǵana jany basqa edi. Sondyqtan eń áýeli el baılyǵy men ulttyq qundylyqtardy otarshyldardyń qandy sheńgelinen qorǵashtap baqty. Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý naýqanynan bastalǵan jer máselesindegi qıturqy saıasatqa qasqaıa qarsy turyp, azýy kereqarys KSRO basshylarymen aıqasty. Bıik mansaptan ulttyq múddeni joǵary qoıǵany úshin eldiń birinshi basshysy bolýyna bir-aq qadam qalǵanda qyzmetinen alynyp, Shymkent oblysyna qýyldy. Budan keıin de keńestik júıe tarapynan jasalǵan qııanattar az bolǵan joq. Biraq munyń bir de biri týa bitti qaısar jandy muqata da, moıyta da almady…
1.TÁShENOV – ERLIGI ELENBEGEN HALYQ QAHARMANY
Tarıh degen – shejire. Ýaqyt degen alyp bar.
Sol alyp ýaqyt árkimdi óz ornyna qoıady.
Kimniń kim ekeni sonda aıqyndalady.
J.Táshenov.
Jumabek Táshenov kim edi? Onyń enıklopedııalar men anyqtama-lyqtardaǵy resmı ómirbaıany mynadaı:
«Táshenov Jumabek Ahmetuly (20.3.1915, Aqmola oblysy Arshaly aýdany Babataı aýyly – 18.11.1986, Shymkent qalasy) – memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ekonomıka ǵylymynyń kandıdaty (1962). Aqmola qurylys tehnıkýmyn (1932), KOKP OK janyndaǵy joǵary partııa mektebin (1955) bitirgen. 1934–1939 jyldary Beınetqor aýdany atqarý komıtetiniń hatshysy, aýdan jer bóliminiń meńgerýshisi, 1939 – 1943 jyldary Aqmola oblysy jer bólimi bastyǵynyń orynbasary, 1944 – 1947 jyldary Soltústik Qazaqstan oblysy partııa komıteti hatshysynyń orynbasary, mal sharýashy-lyǵy bóliminiń meńgerýshisi, 1947 – 1948 jyldary Soltústik Qazaqstan oblysy atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary, tóraǵasy (1948 – 1952) boldy. 1952 – 1955 jyldary Aqtóbe oblysy partııa komıtetiniń 1-hatshysy, 1955 –1960 jyldary Qazaq KSR-i Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń tóraǵasy, 1960 – 1961 jyldary Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy qyzmetterin atqardy.
Osy qyzmette júrgende N. S. Hrýevke qarsy shyǵyp, qyzmeti tómendetilip, 1961–1975 jyldary Shymkent (qazirgi Ońtústik Qazaqstan) oblysy atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary boldy. 1975 jyly odaqtyq dárejedegi derbes zeınetkerlikke shyqty. «Lenın», «Eńbek Qyzyl Tý», «Qurmet belgisi» ordenderimen marapattalǵan. Ómiriniń sońǵy kezeńinde “Qarakól” ǵylymı-zerthanalyq ınstıtýtynda, Ońtústik Qazaqstan oblysy taldaý-esepteý ortalyǵynda qyzmet atqardy. 14 jyl osy oblysta eńbek etip, áıgili Jeltoqsanǵa bir-aq aı qalǵanda, 1986 jyly 18 qarashada ómirden ozady. Súıegi Shymkent qalasynda jerlengen.» (2)
Basqa zertteýler men tanymdyq maqalalardaǵy ómirbaıandary (3) da osynyń tóńireginde. Bizdińshe, Jumabek Ahmetuly – Keńes ımperııasy tusyndaǵy barsha ultty joıyp, birtutas keńes halqyn qalyptastyrýǵa umtylǵan KSRO ıdeologtary men jekelegen ult múddesin qorǵaýshy jankeshtilerdiń arasyndaǵy myltyqsyz maıdannyń qaharmany. Buǵan qandaı dálel bar? Mundaı dálelder shash etekten. Bir-aq mysal. Eger ol ulttyq múddeni emes, ósýdi ǵana oılasa, 1960–1961 jyldary Qazaq KSR-i Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy qyzmetin atqaryp turyp, eldiń birinshi basshysy bolýyna bir-aq qadam qalǵanda Qazaqstannyń bes oblysyn Reseıge qosý týraly N.S.Hrýev bastaǵan Máskeýdiń usynysyna qarsy shyqpas edi. Hrýev degen – Stalın ólgen soń L. P. Berııa, N. A. Býlganın, V. M. Molotov, L. M. Kaganovıch jáne G. M. Malenkov sııaqty árqaısysy bir-bir memleketti basqarýǵa daıar turǵan óte azýly qanshama qarsylasyn jolynan ysyryp, bılik basyna kelgen ákki saıasatker edi. Ol azýyn aıǵa bilegen AQSh bastaǵan barsha kapıtalıstik elderdiń basshylaryna qyr kórsetip, álemdegi eń bıik saıası minberlerdiń birinen aıaǵyndaǵy topylaıyn sheship alyp, minberdi toqpaqtaýymen ári búkil elge júgerini qaptatýymen este qalǵan basshy bolatyn. J.Táshenov óziniń úkimet basshysy degen qyzmetinen aıyrylyp, búkil karerasyna balta shabylatynyn, tipti ómirine qaýip tónetinin bile tura ult múddesi úshin osyndaı azýy kereqarys basshyǵa qarsy shyqty. Basqa «elaǵalarynyń» bári bir aýyzdan «gensektiń» aıtqanyna kónip, lábbaı taqsyrlap turǵanda Jumabek Ahmetuly eger ózi qasarysa qarsy turmasa, qazaq jeriniń besten birinen aırylaryn bildi. Sóıtip ol qyzmetinen alyndy, biraq soltústiktegi 5 oblys Reseıge qosylmaı, Qazaqstan quramynda qaldy… Eger osy 5 oblys Reseı Federaııasyna ótip ketkende qazirgi táýelsiz elimizdiń bas qalasyna aınalǵan Astana jat qolynda qalar edi.
Sondyqtan qazirgideı táýelsiz el atanyp, eshkimge jaltaqtamaı kún kesher shaqqa jetkende Jumabek Ahmetulynyń halyq úshin jasaǵan barlyq erlikterin eskerip, aldaǵy 2015 jyly onyń 100 jyldyq mereıtoıy respýblıka kóleminde laıyqty atap ótilse, J.Táshenovtiń esimin máńgi este qaldyrardaı naqty qadamdar jasalsa, myltyqsyz maıdannyń saıypqyran sardarynyń elenbeı qalǵan erliginiń óteýi qaıtar edi. Ári osyndaı naǵyz patrıottyq is-sharalardyń Otan úshin, jer úshin janyn qııýǵa baqul bolashaq patrıottyq erlikterge jol asharyna kámil senemiz.
2.QAZAQ JERIN QYZǴYShTAI QORYǴAN TULǴA
Aý, qyzǵysh qus, qyzǵysh qus…
Kól qoryǵan sen ediń,
Sen de aıyryldyń kólińnen…
El qoryǵan men edim,
Men de aıyryldym elimnen…
Mahambet.
HH ǵasyrdyń 20-jyldary Máskeýdiń uıǵarýymen Qazaqstannyń quramynan Qaraqalpaq AKSR-i alynyp, Ózbekstannyń quramyna qosylǵany málim. Osy kezde qaraqalpaq halqynyń tili men salt-dástúriniń ózbekten góri qazaqqa jaqyndyǵy, halyqtyń maqsat-múddesi, qaraqalpaq zııalylarynyń joǵaryǵa birneshe ret jazǵan hattary, ondaǵy talap-tilekter múldem eskerilmedi. Qazaqstannyń jeri onsyz da kólemdi, basqarý qıynǵa soǵady degen syltaý aıtyldy. Osy azdaı 50–60-jyldary ortalyq basshylyqtyń múddesine saı Qazaqstannyń jerin taǵy da bólshekteý áreketi bastaldy. Mine, dál osy kezde qaraqan basynyń qamynan góri ulttyq múddeni joǵary qoıa biletin Jumabek Ahmetuly syndy shynshyl qaıratker bul saıasatqa birneshe ret qasarysa qarsy turdy. Mysaly, Mańǵystaýdy Túrikmenstanǵa qosý jónindegi usynystarǵa toıtarys berdi. Tyń ólkesine biriktirilgen soltústik bes oblysty Reseıge, Ońtústik Qazaqstannyń maqtaly aýdandaryn Ózbekstanǵa berýge qarsy shyqty. Qazaqstan jerinde ıadrolyq jarylystar jasaýǵa qarsylyq bildirdi. Já, endi osyny ret-retimen baıandaıyq.
Birinshisi, 1954-1956 jyldary qazirgi Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Bostandyq, Maqtaaral aýdandaryn Ózbekstanǵa berýge qarsylyq.Qazaqstan-Ózbekstan shekarasy 1924-1925 jyldary mejelengen soń osy eki el arasyndaǵy shekara máselesi 20-50-jyldary 5-6 ret kóterilip, sonsha komıssııa jumys istepti. Birine ózbekter rıza bolmasa, kelesisine qazaqtar kelispegen. Úshinshisin Máskeý bekitpegen. Úsh taraptyń múddesi bir arnaǵa quıylmaǵan. Ózbekterdiń negizdemesinde, bul aýdandarǵa qazaqtar Tashkent arqyly ótetindigi aıtylyp (qazirdiń ózinde Shymkent-Saraǵash tasjolynan Tashkent qalasy 20 shaqyrym jerde ǵana, al keıbir tustarda jol shekaradan 5-10 shaqyrym jerden ótedi – avtor), onyń ústine maqta mol shyǵatyn aýdandardyń basshylyǵyn bir qolǵa berip, eńbek ónimdiligi men basqarýdy qolaıly etý kerek dep kórsetildi. Sóıtip búkil KSRO-nyń turalaǵan ekonomıkasyn kóterýdi jeleý etken ala taqııaly aǵaıyndar ońtústik aýdandardy Ózbekstanǵa qosyp, óz jerlerin keńeıte berýdi kózdedi. Al qazaqtar bolsa, bul ejelden ózderiniń atamekeni ekenin alǵa tartyp, ol jerlerdiń Qazaqstanǵa da kerektigin dáleldep baqty. Mine, osy kezde Qazaq KSR-i Joǵarǵy Keńesi tóralqasynyń tóraǵasy Jumabek Táshenovtiń tóraǵalyǵymen (músheleri: M.Beısebaev, S. Dáýlenov, H. Arystanbekov, A.Morozov, V.Golosov, V. Sheremetev) arnaýly komıssııa qurylady. Ol komıssııa: “Ózbek SSR-ine Maqtaral aýdanynyń keıbir bólikterin berýge kelisemiz, al Úkimettiń Bostandyq aýdanyn berý týraly ótinishin negizsiz dep sanaımyz” degen sheshim shyǵarady. Komıssııa sheshimi 1955 jyldyń 1 maýsymynda sol kezdegi Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy L.Brejnevke jiberiledi. L.Brejnev basqarǵan Ortalyq Komıtet: “Bostandyq aýdany Ózbekstanǵa berilmesin” degen qaýly qabyldaıdy(4). Sóıtip sol joly Máskeý men Ózbekstannyń birlesken qıturqy áreketiniń joly kesiledi.
Alaıda, qadalǵan jerinen qan alatyn ózbek basshylary buǵan toqtaı qoımaıdy. Olar uzaq ýaqyt boıy Máskeýdegi basshylardyń basyn shyr aınaldyryp, 1956 jyly Shymkent oblysynyń Bostandyq aýdany men Kırov aýdanynyń Tımırıazev atyndaǵy sovhozyn Ózbek KSR-ynyń quramyna qosyp alady. Buǵan Ózbekstan basshysy Nııazovtyń óndiris akademııasynda Hrýevpen birge oqyǵany, Ózbek KSR Joǵarǵy Keńesiniń tóraıymy Nasreddınovanyń bal tilge salyp, Hrýevtiń kóńilin tapqany, al qazaq basshylarynyń ortaq pikirde bolmaǵany, t.b. jaıttar az áser etpese kerek. Keıin ózbekter osy tásilmen Maqtaral aýdanyn, Túrkistan, Baǵys aýyldaryn ıemdenip ketedi. Al qazaq basshylary bul máselede salǵyrttyq istep, tipti keıbiri qý qulqyny úshin ala taqııaly aǵaıyndarǵa jaqtasady.
Sóıtip, Kırov aýdanynyń Shymqorǵan, Arnasaı, Amangeldi atyndaǵy, Ilıch atyndaǵy, Qyzylqum, «Izvestııa» sovhozdary berilisimen Farısh aýdanynyń qaramaǵyna jatqyzyldy. Eńbekshilerdiń qaısarlyqpen suraýynan jáne ádiletti talabynan keıin 1971 jyly Shymkent oblysynyń úsh aýdany Qazaqstanǵa qaıtadan qaıtaryldy, biraq olardyń alty sovhoz jáne jeti aýdanyndaǵy kólemdi bóligi – jalpy berilgen jerdiń tórtten úshi Ózbekstanda qaldy (5).
Ekinshisi, Jumabek Táshenovtiń elimizdiń soltústik oblystaryn Reseıge qosylýdan aman alyp qalýy. 1953 jyly 5 naýryzda KSRO-ny 31 jyldaı basqarǵan I.V.Stalınniń qaıtys bolǵany málim. Onyń ornyna G. M. Malenkóv(1902 – 1988) KSRO Mınıstrler Keńesiniń Tóraǵasy bolyp saılanady (1953 — 1955). Shyn máninde ol Keńes memleketine 1953 jyldyń naýryz-qyrkúıek aılarynda ǵana basshylyq jasaıdy. Óıtkeni 1953 jylǵy 7 qyrkúıekte N.S.Hrýev(1894–1971) KSRO Kommýnıstik partııasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp saılanady. Onyń jeke basqa tabynýǵa qarsy ońdy áreketterge barǵany, ǵaryshty ıgerýde nedáýir tabystarǵa qol jetkizgeni, ol bılik qurǵan zamannyń «jylymyq» dep atalǵany málim.
Osy Hrýev basqarǵan KSRO kommýnısteri elimizdiń soltústiktegi 5 oblysyn (Aqmola, Kókshetaý, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan) biriktirip, «Tyń ólkesi» degen aımaq quryp, ortalyǵyna Aqmolany (elınograd) belgilep, ony Reseıge qosýdy josparlaıdy. Ólkeniń basshylyǵyna Ortalyqtan T.I. Sokolov degen óz adamyn jiberedi. Ol álgi atalǵan Tyń ólkesin Reseıge qosýǵa beıimdep, Qazaqstan basshylyǵyna baǵynýdan bas tarta bastaıdy. Muny sezgen Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy J. Táshenov 1960 jyly kúzde elınogradqa shuǵyl túrde ushyp kelip, máseleni dereý sheshedi. Ol respýblıkalyq Josparlaý komıtetine kelesi jyldyń bıýdjetine qajet málimetterdi ádeıi bermeı, bassyzdyq jasaǵany úshin Sokolovty qyzmetinen bosatyp, 24 saǵattyń ishinde Qazaqstannan qýyp jiberetinin jáne Tyń ólkesi eshqashan Reseıge berilmeıtinin qadap turyp aıtady.
Almatyda Úkimet májilisinde kelesi jyldyń halyq sharýashylyq jospary qaralyp jatqanda minbege kóterilgen Tyń ólkelik atqarý komıteti tóraǵasynyń birinshi orynbasary A.I. Kozlov: «Jumabek Ahmetuly! Biz sizderden eshteńe suramaımyz, tek Máskeýdiń bergenine tımeseńizder bolǵany»,– dep qyr kórsetedi. Mundaı ashyqtan ashyq astamsýǵa tózbegen J.Táshenov ony bylaısha tártipke salady: «Tyń ólkesi Qazaqstannyń quramynda, al Qazaqstandy onyń Ortalyq partııa komıteti men Úkimeti basqarady. Siz – sol partııanyń múshesisiz. Mynadaı qyńyr minezdi qoımasańyz, partııadan shyǵaryp, ornyńyzdan alamyz. Sodan keıin baratyn jerińizge baryp, aryzyńyzdy aıta berińiz…». Aldynda ǵana N.Hrýevtiń qyryna iligip, qyzmetinen tómendetilip Máskeýden Qazaqstanǵa jiberilgen A. Kozlov záresi ushyp, taban astynda keshirim suraıdy. Halyq, el namysyn qara basynyń qamynan bıik qoıǵan J. Táshenov N.S.Hrýevtiń jibergen keýdemsoq adamdaryn osylaısha táýbesine túsirip, Qazaqstannnyń bes oblysynyń berilmeıtinin ashyq túrde málimdegen (6).
Myna faktige nazar aýdaraıyqshy: Eger J.Táshenov kezinde ortalyqqa toıtarys jasap, Saryarqanyń bes oblysyn saqtap qalmaǵanda, 565, 4 myń sharshy shaqyrym nemese respýblıkamyzdyń besten bir bóliginen aıyrylyp qalǵandaı ekenbiz. Al sol bes oblystyń qazirgi aýmaǵynda 1999 jylǵy sanaq boıynsha 3, 7 mıllıonǵa jýyq adam turyp jatyr eken(7).
Máskeýde N.S.Hrýevtyń áreketine qalaı toıtarys bergenin Jumabek Ahmetulynyń ózi (1986 jyly «Oqjetpes» shıpajaıynda emdelip jatqanda qyzmettes inisi M. Eleýsizovtiń saýalyna oraı aıtqany) bylaısha baıandaıdy: «…Keshki saǵat on kezinde meniń bólmeme D.A.Qonaev (sol kezdegi Qazaqstan Kompartııasynyń birinshi hatshysy) telefon shalyp, N.S.Hrýevtiń ekeýmizdi shaqyryp jatqanyn aıtty. Buryn kezdeskenimizde jyly shyraı kórsetetin máskeýlik bastyq júzinen bul joly qatańdyq baıqaldy. Sózin bastaǵannan-aq: «Keńes Odaǵyndaǵy ult respýblıkalarynyń jan-jaqty dárejege jetýiniń negizgi sebebi Keńes úkimeti men uly partııamyzdyń kóregendik saıasatynyń arqasynda ekendigin kópshilik bilse de, áli kúnge deıin soǵan durys mán bermeıtinder de joq emes, – dep sózin bir túıdi. Sońǵy kezde Saıası bıýro májilisinde Qazaqstannyń saıası-ekonomıkalyq máseleleri sóz bolǵanda, bul respýblıkanyń alǵa damýyna kedergi keltirip otyrǵan túrli sebepter bar ekendigi aıtylyp otyrady. Solardyń eń bastysy – respýblıkany basqaryp otyrǵan kadrlardyń qazirgi talapqa saı kelmeı otyrǵandyǵy jáne ózge respýblıkalarǵa qaraǵanda jer aýmaǵynyń óte keńdigi, al óndiris salalarynyń óte kóptigi der edim, – dep taǵy túıdi… Saıası Bıýrodaǵy kelisim boıynsha osy kedergini de tez arada sheshpeıinshe respýblıka alǵa jyljı almaıdy. Kadr máselesin keıinirek qaraýǵa tıispiz, qazir kezektegi jáne jedel sheshetin másele – respýblıkanyń jer kólemi jaıynda bolyp otyr. Joldas Qonaevpen jáne oblys basshylarymen pikir alysqanbyz. Bul pikirimizdi olar negizinen qoldady. Jumabek Ahmetovıch, endi sizdiń pikirińizdi bilgim kelip shaqyryp otyrmyn» – dedi.
Máımóńkeni bilmeıtin basym: «Nıkıta Sergeevıch, men bul máseleniń sheshilýi bylaı tursyn, tipti kún tártibine qoıylýynyń ózine qarsymyn», – dedim. Meniń sózimdi estisimen-aq bastyqtyń beti qyzaryp, kózi alaryp, tutyǵyp, maǵan jaltaq-jaltaq qarap turyp qaldy. Sálden keıin: «Saıası Bıýronyń kelisimine qarsy shyǵatyn sen óziń kimsiń, biz saǵan senim bildirip, respýblıkanyń úkimet basshysyna deıin kóterdik, al seniń aıtyp otyrǵanyń mynaý. Ári-beridesin bul máseleni sendersiz-aq sheshemiz. Keńes eli – bir memleket, qaı jerdi qaı respýblıkanyń menshigine berý – KSRO Joǵarǵy Keńesiniń erki. Bul jaı pikir alysý edi», – dep reńinen ashýynyń qaıtqany bilindi. Sonysyn paıdalanyp men halqymyzdyń «sheshingen sýdan taıynbas» degeni esime túsip, pikirimdi jaǵastyrdym. «Nıkıta Sergeevıch, – dedim, – eger Joǵarǵy Keńes ár respýblıkanyń jerlerin jergilikti organdarsyz sheshe beretin bolsa, KSRO-nyń jáne ult respýblıkalarynyń Konstıtýııasyn joıý kerek qoı. Al ol Konstıtýııalardyń baptarynda ár ult respýblıkasy óziniń tarıhı jerine, ondaǵy baılyǵyna óz menshigim dep paıdalanýǵa quqy bar. Ony ózgertýge eshkimniń, eshbir organnyń quqy joq…Eger bul zańdarmen sanaspaıtyn jaǵdaı týsa, onda biz halyqaralyq zańdy mekemelerge deıin shaǵym berýden taımaımyz, ondaı quqyǵymyz bar», – dedim»… Hrýev Qonaevqa qarap: «Bul áńgime osymen aıaqtalsyn,–dedi.– Orystardyń «Keshki oıdan tańǵy taǵylym artyq» deıtin naqyl sózi bar, erteńgi jınalysqa daıyndalaıyq…» – dep, tura jóneldi, sońynan biz de shyqtyq» (8).
«Nıkıta Sergeevıch, – dedim, – eger Joǵarǵy Keńes ár respýblıkanyń jerlerin jergilikti organdarsyz sheshe beretin bolsa, KSRO-nyń jáne ult respýblıkalarynyń Konstıtýııasyn joıý kerek qoı. Al ol Konstıtýııalardyń baptarynda ár ult respýblıkasy óziniń tarıhı jerine, ondaǵy baılyǵyna óz menshigim dep paıdalanýǵa quqy bar. Ony ózgertýge eshkimniń, eshbir organnyń quqy joq…Eger bul zańdarmen sanaspaıtyn jaǵdaı týsa, onda biz halyqaralyq zańdy mekemelerge deıin shaǵym berýden taımaımyz, ondaı quqyǵymyz bar», – dedim»…
Bul – osydan keıingi ózara pikirlesýde D.Qonaevqa «…eldiń múddesin qorǵaý úshin qandaı qııametke bolsa da daıynmyn» degen J.Táshenovteı prınıpshil, ultshyl, ádiletshil tulǵanyń júrek jutqan erligi edi. Osyndaı kúrdeli jaǵdaıda Qazaqstan basshylyǵy men onyń halqynyń pikirimen N. Hrýev ta sanasýǵa májbúr bolyp, alǵashqy raıynan qaıtady. Biraq kóp uzamaı 44 jasar jalyndap turǵan azamatty sol D.Qonaev arqyly qyzmetinen bosatyp, jarty jyldaı qyzmetsiz qaldyryp, aqyry Shymkent oblatkomy tóraǵasynyń orynbasarlyǵyna syrǵytady.
3.ULTTYQ NAMYSTYŃ ShARQAIRAǴY
Jumekeńniń ómirin zerttep, onyń tarıhı tulǵasyn keler urpaqqa jetkizý jolynda ter tógip júrgen azamattar az emes. Solardyń arasynan tarıhshy-ǵalymdar Kárishal Asan Atanyń «Shynjyrdaǵy jolbarys», Seıitqalı Dúısen men Qanat Eńsenovtiń «Jumabek Táshenov» zertteý kitaptaryn jáne «Jumabek Táshenov týraly estelikter» jınaǵyn aıryqsha ataýǵa bolady. Bul eńbekterde Jumekeńdi jaqsy biletin, isteri men áreketterin óz kózderimen kórgen áriptesteri, joldastary jáne sol kezdegi jas dostary akademıkter S.Qırabaevtyń, H.Ar¬ystanbekovtiń, jazýshy S.Adambekovtiń, professorlar S.Kenjebaevtyń, Ǵ.Saǵymbaevtyń, general S.Nurmaǵanbetovtiń, t.b. estelikteri jáne bir top jýrnalıstiń tanymdyq, taǵylymdyq maqalalary keltirilgen. Osynyń bárimen tanyssańyz, J.Táshenovtiń qazaq memleketiniń tutastyǵyn saqtaý jolyndaǵy kúresinen basqa qazaq qoǵamyn órkendetý men ulttyń rýhyn kóterý, abyroıyn asqaqtatý jolyndaǵy aıryqsha eńbegi men jankeshti qyzmetine kýá bolasyz. Tómende solardyń bir parasyn keltireıik:
Birinshisi, J.Táshenov Qazaq KSR Joǵary Keńesi Tóralqasynyń Tóraǵasy qyzmetine saılanǵan soń-aq Almatynyń eń úlken dańǵylyn Abaıdyń atymen ataýdy jáne kósheniń eń tórine aqynnyń alyp eskertkishin turǵyzýdy usynǵany. Tuǵyrly tulǵanyń aǵaıyn inisi, fılolog, polkovnık Ulyqpan Báshen:«…Jumekeńniń úıine bara qalsam, ádebıetke qatysty suraqtardy maǵan kóp qoıatyn. Ózi ádebıetke óte jaqyn edi. Aqyn-jazýshylardyń, ásirese, Abaıdyń shyǵarmalaryn jaqsy biletin. Halyq aýyz ádebıetin, dastandardy jaqsy kóretin. Tipti «Eńlik-Kebek» dastanyn jatqa aıtatyn»,– deıdi(9). Ádebıetke, qazaqtyń bas aqyny Abaıǵa degen qushtarlyq pen qurmet – J.Táshenovti basqa sheneýnikterden erekshelep turǵan qasıet. Qaıratkerdiń izgilikke, ádiletke, ımandylyqqa qushtarlyǵy da osy ádebıet arqyly qalyptasqany aıan. Sondyqtan ol Abaıdy ulyqtaý arqyly óz halqyn da órkenıetke bir taban jaqyndata túserin bildi. Alaıda ol kezde máseleniń bári Kremlde sheshilgeni málim. Aqsha joq dep bolmashy shyǵynnyń ózin qıynsynǵan ortalyqtaǵy sheneýnikterge ol Tbılısıde – Rýstavelıdiń, Máskeýde – Gorkııdiń, Tashkentte – Naýaıdiń sondaı eskertkishteri baryn alǵa tarta otyryp, utymdy sózben bultartpastaı dálel keltiredi. Máskeý¬degiler amalsyz moıynsunyp, Abaıdyń atymen kóshe ataýǵa jáne alyp eskertkishin ornatýǵa ruqsat beredi.
Ekinshisi, stalındik qyzyl terrordan jazyqsyz japa shekkenderdi aqtaý kezinde aıryqsha belsendilik tanytýy. 1956 jyly 25 aqpandaǵy KPSS-tiń HH sezinen keıin jylymyqtyń bastalǵany málim. Sol kezde repressııa qurbandaryn aqtaý jónindegi respýblıkalyq komıssııanyń tóraǵalyǵyna Jumabek Ahmetuly saılanyp, E.Bekmahanov, Q.Muhamethanov, H. Esenjanov, Z.Shashkın syndy qazaq ǵalymdary men aqyn-jazýshylaryn sózbuıdaǵa salmaı, abaqtydan dereý shyǵarýda úlken eńbek sińiredi. Onyń ornynda qyzmette ósýdi ǵana oılaǵan ásiresaq partokrattardyń biri bolsa, áldeqandaı zaman bolar dep, jazyqsyz japa shekkenderdi aqtaýǵa sonsha qulshynbas edi. Al Jumekeń bastaǵan komıssııa Sáken, Ilııas, Beıimbet syndy halqymen qaıta qaýyshqan arystardyń shyǵarmalaryn sol jyldarda óte sapaly etip shyǵarýǵa aıryqsha kúsh salady jáne «alashordashyl», «ultshyl», degen aıdar taǵylmaǵandardyń bárin aqtaýǵa tyrysady. Tipti ol kezde atyn ataýdyń ózi zor qaýip sanalatyn Maǵjan Jumabaevtyń jesiri Zylıqaǵa Almatydan baspana bergizedi. «Qarlagqa» komıssııamen birge ózi arnaıy baryp, tutqyndardy kózimen kórip, qulaǵymen tyńdap, kóbinese, «japtym jala, jaqtym kúıemen» jazyqty bolǵan paqyrlardy aqtaý máselesinde qoldan kelgen kómegin aıamaıdy. Jáne bul máselede kirshiksiz adaldyǵyn taǵy dáleldep, «Maǵan qarsy «ultshyl» dep aıyp taǵýǵa umtylǵandarǵa túkirdim» degen eken(10) sabazyń.
Úshinshiden, 1958 jyly qazaq óneri men ádebıetiniń Máskeýdegi onkúndigin abyroımen ótkizýge baryn salýy, bes birdeı qazaq óner¬pazyna eń joǵary ataq – “KSRO halyq ártisi” ataǵyn alyp berýi. 1936 jyly Máskeýde ótken alǵashqy qazaq óneri men ádebıetiniń onkúndiginde tek 24 jasar K.Báıseıitovanyń ǵana “KSRO halyq ártisi” ataǵyn alǵany málim. Sodan 22 jyl ótken soń nátıje bes esege artyp otyr. Bul iste de Jumabek Táshenov úlken qajyrlylyq kór¬set¬ken. Osydan keıin munshama ártistiń bir mezgilde joǵary ataq alýy qazaq topyraǵynda buryn-sońdy bolmaǵan eken(11).
Tórtinshiden, «Qazaq ádebıeti», «Soıalıstik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetterin jabylýdan aman alyp qalýy. Bul týraly satıranyń sardary Sadyqbek Adambekovten asyryp jazǵan eshkim joq shyǵar-aý, sirá. HH sezden keıingi jylymyqtan soń da «Ultshyldarǵa soqqy berý» jeleýimen orystandyrý saıasatynyń kúsheıgeni málim. 1958 jyly 28 shildede QKP Ortalyq Komıtetiniń bıýrosynda «Qazaq ádebıeti» gazetiniń saıası baǵyt-baǵdarynyń kommýnıstik ıdeologııaǵa saı kelmeıtindigi, proletarıat mádenıetine, talabyna jat ekendigi, qazaq ultshyldaryn tóńiregine toptastyrǵany týraly másele qoıylyp, gazettiń jabylyp-jabylmaýy talqyǵa túsedi. Bıýronyń ótý barysynda Qazaqstan basshylary Iakovlev, Jýrın bastaǵan, N.Jandildın, S.Báıishev, Q.Sháripov qostaǵan toptyń myqtap iske kiriskeni, «Qazaq ádebıetin» tuqyrtyp nemese jaýyp tastaǵaly kelip otyrǵany anyq baıqalady. Qaralaýshylardyń bul áreketi búkil zaldyń mysyn basady. Sol kezde kezekti sóıleýshi, gazettiń bas redaktory Syrbaı Máýlenovke Jumabek Ahmetuly: «Taısaqtamaı, batyl sóıle!» dep jiger beredi. Jumabek Ahmet-ulynyń álgi sózi S.Máýlenovti seskenbeı sóıleýge ıtermelep, qorytyndy sózinde ol bylaı deıdi: «Qazaq halqynyń basynan shoıyndaı qara bult ketpeı-aq qoıdy. Aral mańynda, Betpaqdalada oba aýrýyna qarsy stansa bar. Al Almatyda «ultshyldardy» qoldan jasaıtyn «fabrıka» jumys isteıdi», – deıdi. Osylaısha el aǵasynyń bir aýyz sózi «Qazaq ádebıeti» gazetin jaqtaýshylarǵa dem berip, tarazy basy solarǵa qaraı aýady.
Alaıda jaramsaqtar da birinshi basshyǵa jaǵynyp baǵady. Mysaly, Saqtaǵan Báıishev gazettiń ultshyldyǵyn 1913 jyly shyqqan «Qazaq» gazetimen salystyryp:«A.Baıtursynovtyń «Qazaq» gazetiniń lebi ańqyp tur», – dep sógedi. «Soıalıstik Qazaqstan» gazetiniń redaktory Qasym Sháripov: «Qazaq ádebıeti» gazetin jabý kerek, al basqa qazaq tildi gazetterdi aýdarmaǵa aınaldyrmasa bolmaıdy. Eger «Soıalıstik Qazaqstan» gazetin «Kazah-stanskaıa pravdadan» aýdaryp, men redaktordyń orynbasary bolyp qol qoısam, ózime úlken baqyt sanar edim», – deıdi.
Osynshalyq jaǵympazdyqqa jany túrshikken J.Táshenov: «Soıalıstik Qazaqstan» gazetin ashqan da sen emes, jabatyn da sen emessiń, ne tantyp otyrsyń óziń!», – dep basyp tastaıdy(12). Aqyry bul máseleni kún tártibine qoıýshylardyń Saıası Bıýronyń qalypty tártibin belden basyp otyrǵany ashylyp qalyp, «Qazaq ádebıeti», «Soıalıstik Qazaqstan» gazetteri jabylýdan aman qalady.
Besinshiden, Medeý muz aıdynyn salyp bitirýge kúsh salýy. Keıinnen Qazaqstannyń maqtanyshyna aınalǵan bul qurylys kezinde salynyp bastalyp, ár túrli syltaýlarmen saqaldy nysanǵa aınalady. Jumekeń óziniń Máskeýdegi áriptesi, ári tikeleı bastyǵy KSRO Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy K.Voroshılovty Almatyǵa shaqyryp, oǵan Medeýdiń tamasha tabıǵatyn kórsetedi. Ony tynyqtyra júrip, bultartpastaı dálelderdi alǵa tarta otyryp, K.Voroshılovtyń kómegimen qurylysty aıaqtaýǵa qarajat bóldiripti.
Altynshydan, halyq batyry B. Momyshulyna Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyn alyp berýge árekettenýi. Jazýshy Ázilhan Nurshaıyqov “Brejnevke hat” maqalasynda B. Momysh¬ulyna Qeńes Odaǵynyń batyry ataǵy berilýin surap 1980 jyly hat jazylǵanyn, oǵan qazaqtyń eń ataqty degen biraz adamdarynyń qol qoıǵanyn jazady. Sonda Ǵabıt Músirepov mundaı talpynystyń Jumabek Táshenovtiń tusynda da jasalǵanyn, ol K.Voroshılovtyń ornyna bir aı KSRO Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy bolyp turǵanda Batyr ataǵyn beretin komıssııanyń basshysy, marshal I.Konevti ózine shaqyryp, oǵan salmaq salǵanyn aıtady. Biraq birmoıyn marshal Baýkeńe Batyr ataǵyn berýge buryn úzildi-kesildi qarsy bolǵanyn, endi sol pikirin ózgertpeıtinin aıtady. B.Momyshuly da óz áńgimesinde J.Táshenovpen kezdeskenin, osy áńgime qozǵalǵanyn rastaıdy. Osylaısha bul másele sheshilmese de, Jumekeń Baýkeńniń “Moskva úshin shaıqas” kitabynyń ıdeologııalyq bógetterdi buzyp ótip, jaryq kórýine septigin tıgizedi(14).
Jetinshiden, ol qolynda bılik turǵanda qazaqtyń barlyq talantty ónerpazdaryna, daryndy tulǵalaryna jaqsylyq jasaǵan. Jáne bul ıgi isterin jaqsyatty kórinýdiń qamy emes, júıeli ári maqsatty túrde, rııasyz jasaǵan. Eńbek maıtalmandary Ybyraı Jaqaev pen Jazylbek Qýanyshbaevtyń Eńbek Eri atanýy da, Nurmolda Aldabergenovtiń ekinshi ret Eńbek Eri atanýy da Jumekeńniń tikeleı aralasýymen bitken is. Muhtar Áýezovtiń “Abaı joly” romanynyń Lenındik syılyq alýyna da Jumekeń kóp kúsh salǵan deıdi biletinder. Kóp jyldardan beri jaıly qonysqa qoldary jetpeı, árkimge telmirip, sózderin ótkize almaı júrgen qazaq zııalylaryna 120 páterlik úıdi to¬ly¬ǵymen bergizgen de Jumabek Táshenov edi. Onyń osy erligin kónekóz aqyn-jazýshylar kúni búginge deıin ańyz qylyp aıtyp júredi. “Qazaq aýyly” atanǵan sol úıdiń bir turǵyny, áıgili «Qan men terdiń» avtory Ábdijámil Nurpeıisov te “Egemenge” shyqqan esteliginde (15) sol úıdi jurtqa Jumekeńniń ózi tikeleı bólip bergenin atap turyp aıtty.
Segizinshiden, ulttyq kadrlardyń ósýine, olardyń joǵary órleýine de Jumekeń qoldan kelgen barlyq jaqsylyǵyn aıamaǵan. L. Brejnev Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshylyǵynan Máskeýge keterde óz ornyna I.Iakovlevti, ekinshi hatshylyqqa N.Jýrındi usynyp, Máskeýdiń kelisimin alyp keledi. Oıynda eshteńe joq L.Brejnev óziniń izbasarlaryn qazaqstandyq áriptesterine tanystyra bastaıdy. Sonda Joǵarǵy Keńestiń basshysy Jumabek Táshenov keıingi kezdegi búkil jetistikterdi tizbeleı kelip: «Aýdan, oblystarda, ortalyq apparatta, mınıstrlikterde ekinshi hatshyǵa laıyq qazaq azamattary az emes. Mynaý otyrǵan OK-niń aýyl sharýashy¬lyǵy jónindegi hatshysy Fazyl Káribjanov kimnen kem? Ol ekinshi hatshylyqqa jaramaı ma? Sondyqtan, osyndaı daıyn turǵan kadrlardy kózge ilmeý meni tańǵaldyrady. Men muny qazaq kadrlaryna senimsizdik ne kórineý kózge ilmegendik dep túsine¬min», – dep, L.Brejnevti qatty sastyrady (16).
Aqyry Jumekeń usynǵan Fazyl Káribjanov ekinshi hatshylyqqa bekıdi. Shahmardan Esenovtiń darynyn da alǵashqylardyń biri bolyp tanyp, qoldaý kórsetken J.Táshenov eken. Onyń geologııalyq partııa basshylyǵynan birden Geologııa mınıstriniń orynbasary, sońynan mınıstr bolýyna yqpal etipti. Al 1962 jyly N. Hrýev Mańǵystaýdy Túrkimenstanǵa berý máselesin kótergende osy Sh. Esenov Máskeýge búkil qujattardy kóterip baryp, Mańǵystaý munaıyn qazaqtardyń ózi-aq ıgere alatynyn dáleldeıdi.
Toǵyzynshydan, ol ózinen joǵary mansaptaǵylarǵa ıilip-búgilmeı, terezesi teń adamsha mámile jasaǵan. 1959 jyly 1 qazanda QHR-dyń 10 jyldyq merekesine oraı KSRO basshysy N.S.Hrýev bastaǵan delegaııa Qytaıǵa barady. Delegaııany QHR basshysy Mao ze dýnnyń ózi qarsy alady. Áńgime ústinde Mao ze dýn N.S.Hrýevtiń qyr kórsetýine qarymta retinde: «Keńes Odaǵy sóz joq uly el, al biz Uly Qytaımyz», – depti. N.S.Hrýev: «Solaıy solaı ǵoı, biraq KOKP – dúnejúzilik kommýnıstik qozǵalystyń avangardy», – deıdi. Mao ze dýn: «Biraq Qytaıda kommýnıster KSRO-ǵa qaraǵanda kóp qoı», – degende N.S.Hrýev sózden tosylyp qalady. Sonda J.Táshenov: «Revolıýııany Keńes kommýnısteri jasady emes pe? Solardyń tikeleı kómegimen qytaı kommýnısteri jeńiske jetti ǵoı», – dep tyǵyryqtan jol tabady. Bul ýájge qytaı jaǵy jaýap bere almaı qalady. Hrýev áńgime bitken soń rıza bolyp Táshenovke: «Sen óziń marksıst ekensiń ǵoı»,– depti. Kelesi kúni keńes delegaııasynyń qurmetine qonaqasy beriledi. Sonda araqqa toıyp alǵan N.S.Hrýev orynsyz lepiredi. Birge barǵan J.Táshenov yńǵaısyzdanyp Hrýevti shyntaǵynan túrtedi. Ol yzǵarlanyp: «tıe» dep qoıyp, lepirýin jalǵastyra beredi. Muny baıqap qalǵan Mao ze dýn aýdarmashyǵa áldene dep aqyryn til qatady. Ile aýdarmashy J.Táshenovke qazaqsha sybyrlap: «Siz uıalmaı-aq qoıyńyz», – depti. Osy jáıitten keıin Mao ze dýn keńes delegaııasyn shyǵaryp salýǵa kelmeıdi. Qaıtar jolda N.S.Hrýev: «Saǵan álgi Mao ze dýn keshe ne dedi?», – dep suraıdy. Sol oqıǵaǵa zyǵyrdany qaınap kele jatqan J.Táshenov: «Mynaýyńa aıt, kóp oılap, az sóılesin dedi», – dep jaýap beredi. N.S.Hrýev qyzarańdap Táshenovke suq saýsaǵyn bezeıdi(17).
KSRO Qarjy mınıstri B.F.Garbýzovty moıyndatqany da osyǵan uqsas.B.F.Garbýzov minezi jeńil, aýmaly-tókpeli, bátýásizdeý adam bolypty. Birde Jumabek Ahmetuly kelesi jyldyń bıýdjeti týraly sóılesýge barsa, mınıstr shalqaıa jatyp: «únemi suraısyńdar, aqsha joq» dep jónimen sóılespeıdi. Sonda Jumekeń: «Albanııanyń Premer-mınıstri Mehmet Sheký kelse, dalaǵa júgirip shyǵyp, esik aldynda qarsy alar ediń, al Albanııadan 10 ese úlken Qazaqstannyń Premer-mınıstrimen nege durys sóılespeısiń», – dep dúrse qoıa beredi. Aldynda ǵana Albanııanyń Premer-mınıstri kelip-ketse kerek. Sózden utylǵan Máskeý mınıstri keshirim surap, qoıǵan máselesin naqtyly sheship beredi(18).
Onynshydan, J.Táshenov Shymkent oblystyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary bolǵanda da ult isi úshin qyzmet ete bergen. Birde Túrkistan aımaǵynyń maqtashylary maqta tazartý zaýytynda sý maqtany keptirýge otyn taba almaı qınalyp jatqanda sol aýdanǵa ýákil bolyp barǵan J.Táshenov Qaraǵandy oblysynyń basshylyǵymen habarlasyp, tıesili 500 tonnaǵa taǵy 500-in ústemelep, 1 myń tonna kómirdi jetkizdirip beredi. Sonyń arqasynda aýdan maqta daıyndaý josparyn 102, 7 paıyz oryndaıdy. Sonymen qatar Jumekeń Túrkistandaǵy Q.A.Iassaýı kesenesiniń janynda topyraqpen kómilip jatqan tas monshany qalpyna keltirip, iske jaratýǵa da muryndyq bolady. Aıtýly kesenedegi ataqty taıqazannyń ornyna qaıtarylýyna alǵash Ó.Jánibekov kirisedi de, J.Táshenov sony barlyq kúsh-qýatyn sala qoldaıdy. Shetelden keseneni kórýge aǵylyp keletin týrıster úshin aǵylshyn, qytaı, túrik, franýz tilderin biletin qazaq qyz-jigitterin aldyryp beredi. Qala irgesindegi Shaıtóbeden geologtar emdik sý tapqanda dereý 50 oryndyq emdeý profılaktorııasyn salyp, jol saldyryp, avtobýs júrgizdiredi (19). Qoıshy áıteýir, elin súıgen qaıratker úsh-aq ret kelgende Túrkistandy gúldendirip, abattandyryp jiberedi (Al Ońtústiktiń basqa aýdandaryna, kómek qolyn suraǵan jekelegen adamdaryna jasaǵan jaqsylyǵy qanshama!?). Keseneniń janyndaǵy sol shyǵys monshasy men áıgili taıqazannyń qazirge deıin orta ǵasyrdyń aıryqsha jádigerleri retinde halyqtyń kóz qýanyshyna aınalyp turǵany aıan.
Iá, Jumabek Táshenov ásiresaq, qosúreı zamanda bılikke kelse de, Kompartııalyq ıerarhııanyń buralań baspaldaqtarymen kóterilýdi ǵana kózdegen shenqumar basshy, qara basynyń qamyn ǵana kúıttegen kóp sheneýniktiń biri bolmaı, ultyn súıgen aıaýly azamat, ulttyq qaharman deńgeıine kóterile bildi. Qazaq jeriniń tutastyǵy úshin azýy kereqarys KSRO basshylarymen qasarysa kúresip, aıtqanyn oryndata bildi. Ulttyq qundylyqtar men ult múddesi úshin bıik mansap pen qaraqan basynyń, otbasynyń, áýletiniń, urpaǵynyń rahatynan bas tartty. Esesine altynǵa da, aqshaǵa da satyp ala almas halqynyń, eliniń, urpaǵynyń ystyq yqylasy men súıispenshiligine bólendi. Sondyqtan da J.Táshenovteı patrıot jandar qazaq degen ult barda máńgi-baqı jasaı bermek.
Jumabek Táshenovtiń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı esimin máńgi este qaldyrý baǵytyndaǵy naqty usynystar:
1) Astanadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada 2010 jyly «J.Táshenovtiń azamattyq erligi jáne qazirgi patrıottyq tárbıe» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik kon¬fe-renııa ótkeni málim. Osy basqosýdy turaqty, dástúrli túrde ótkizip turý kerek.
2) J. Táshenov atyndaǵy «Patrıot» ordeni taǵaıyndalsa. Ol ulttyq qundylyqtardy ulyqtaýda erekshe kózge túsken azamattarǵa ǵana berilse.
3) Jyl saıyn áýeli aýyl, sosyn aýdan, sosyn qala, oblystyń memlekettik qyzmetkerleri arasynda patrıottyq taqyrypta J. Táshenov atyndaǵy irikteý saıysy ótkizilip, eń sońynda respýblıka kóleminde qorytyndysy el Táýelsizdigi qarsańynda jarııalansa.
4) Baspasózde Qaraǵandy-Astana tas jolynyń boıyndaǵy, astanaǵa kireberis «Jibek joly» aýylynyń atyn «Jumabek Táshenov aýyly» dep ózgertý, jol boıyna eńseli músinin ornatý, murajaıyn salý týraly usynys aıtyldy. Osyny Qazaqstan Úkimeti qoldasa.
5) Kelesi 2015 jyly naýryz aıynda marqumǵa arnap as berip, dúbirli konferenııa jasaý josparlanypty. Ony da kóp bolyp qoldasaq.
6) Eń mańyzdysy «Arshaly aýdanynyń» atyn «Jumabek Táshenov aýdany» dep ataýǵa daýys jınaý bastalypty. Osyǵan óz daýysymyzdy qossaq.
7) J. Táshenov atynda Astana, Almaty qalalarynyń birinde sporttyń bir túrinen respýblıkalyq ne halyqaralyq týrnır uıymdastyrylsa (Eger ony qıynsynsaq, qazir ótip jatqan týrnırlerdiń birin J. Táshenov atymen atasa). Onyń jeńimpazdaryna Táshenovtiń beınesi salynǵan medaldar tabys etilse.
Iá, qarapaıym halyq tarapynan Jumabek Táshenovtiń 100 jyldyǵyna oraı halyq qalaýlysynyń esimin máńgi este qaldyrý baǵytyndaǵy naqty usynystar kóptep aıtylýda. Endi osyndaı qoǵamdyq pikirdi bılik qana emes, shynaıy halyqtyń partııasy bolýǵa umtylýshy «Nur Otan» partııasy shyndap qolǵa alyp, qazirden bastap qyzý daıyndyqqa kirisse, nur ústine nur bolar edi.
