Qazaq halqynyń tarıhy men mádenıeti baı jáne san alýan. Árbir dástúr men ǵuryp halqymyzdyń turmys-saltynda, kúndelikti ómirinde erekshe oryn alǵan. Ýaqyt óte kele keıbir dástúrlerimiz umytylyp, qazirgi zamanǵa saı beıimdelip ózgerdi. Degenmen, bul dástúrlerdiń kóbi halqymyzdyń rýhanı baılyǵy men mádenı murasynyń mańyzdy bóligi bolyp tabylady. Bul maqalada qazaq tarıhyndaǵy umytylyp bara jatqan dástúrler týraly sóz qozǵaımyz.
1. Erýlik berý
Erýlik – jańa qonysqa kóship kelgen otbasyn aýyldyń qalǵan turǵyndary quttyqtap, olardy dastarhanǵa shaqyratyn dástúr. Bul – jańa kórshilermen tanysý, ara-qatynas ornatý, ózara qoldaý kórsetý maqsatyndaǵy meıirimdilik pen qonaqjaılylyqtyń kórinisi. Kóship kelgen otbasy óz kezeginde erýlikke shaqyrǵandarǵa qurmet kórsetip, keıinnen óz úılerine shaqyryp dastarqan jaıǵan. Qazirgi kezde bul dástúr sırek kezdesedi, ásirese qalalarda, alaıda ol qazaq halqynyń ózara syılastyq pen tatýlyqty baǵalaǵanynyń belgisi retinde mańyzdy.
2. Sybaǵa
Sybaǵa – qazaqtyń ejelgi dástúrleriniń biri. Bul dástúr boıynsha, ár adam óziniń týystaryna nemese qadirli kisilerge arnap arnaıy et bóligin qaldyratyn bolǵan. Ásirese, qonaq kelgende oǵan arnalǵan sybaǵany usyný mindetti bolǵan. Sybaǵa arqyly qazaq halqynyń bir-birine degen syılastyǵy, mártebe berýi jáne qurmet kórsetýi baıqalady. Búginde bul dástúr aýyldyq jerlerde ǵana saqtalǵanymen, qalalyq ortada umytyla bastaǵan.
3. Qyz qýý
Qyz qýý – qazaq halqynyń ulttyq oıyndarynyń biri. Bul oıynda jigit pen qyz at ústinde jarysyp, qyz qýý arqyly óz sheberlikterin kórsetken. Qyzdy qýyp jetken jigit ony shapalaqpen uratyn bolsa, qýyp jetpegen jigitke qyz qamshymen jaýap qaıtaratyn bolǵan. Bul oıyn jastardyń eptiligin, batyldyǵyn kórsetip, olardyń arasyndaǵy qarym-qatynasty nyǵaıtatyn qural bolǵan. Búginde bul dástúr merekelik is-sharalarda ǵana uıymdastyrylsa da, onyń kúndelikti ómirde qoldanylýy sırek.
4. Shejire taratý
Shejire – qazaq halqynyń tarıhı jadynda erekshe oryn alǵan qundy dástúrlerdiń biri. Qazaqtar ózderiniń shyqqan tegin, ata-babalaryn birneshe urpaqqa deıin bilip otyrǵan. Bul dástúr arqyly árbir otbasy men rý óz shejiresin saqtap, ony urpaqtan-urpaqqa jetkizip otyrǵan. Shejire taratý qazaq halqynyń bir-birine týysqandyq qatynastaryn aıqyndap, olardyń birligi men yntymaǵyn kúsheıtýge baǵyttalǵan. Búginde bul dástúr umytyla bastaǵanymen, ony qaıta jańǵyrtý mańyzdy.
5. Sarqyt
Sarqyt – qazaq dastarqanynyń erekshe belgisi. Qonaqqa kelgen adamǵa taǵamnyń dáminen aýyz tıgizý jáne sarqyt qaldyrý úlken qurmet pen syılastyqty bildirgen. Qonaq kisi úıine qaıtqanda úı ıesi dastarqannan artyq qalǵan dámdi orap berip, sarqyt retinde úıine aparýǵa jol-joralǵy jasaǵan. Bul dástúr qonaqjaılylyq pen meıirimdilikti kórsetken. Qazirgi tańda sarqyt berý sırek kezdesedi, biraq ol qazaq halqynyń qonaqqa qurmet kórsetý dástúriniń kórinisi bolyp qala beredi.
6. Bastańǵy
Bastańǵy – úlkender jol júrgende nemese qonaqqa ketkende, aýylda qalǵan jastardyń bas qosyp, ózara oıyn-saýyq qurý dástúri. Jastar bul jıyndarda án salyp, bı bılep, túrli oıyndar oınaǵan. Bul dástúr jastardyń bir-birimen aralasýyna, kóńil kóterýine, ózara tanysýyna múmkindik beretin meıram retinde uıymdastyrylǵan. Búgingi kúnde bastańǵy ótkizý dástúri umytylyp barady, alaıda ol qazaq jastarynyń erkin ári qýanyshqa toly sátterin kórsetetin erekshe dástúr.
7. Toqymqaǵar
Toqymqaǵar – jas jigit alǵash ret alys jolǵa shyqqanda uıymdastyrylatyn dástúrli shara. Bul – jigittiń erjetip, úlken ómirge qadam basqanynyń belgisi retinde ótkiziletin meıram. Jolǵa shyǵar aldynda onyń jaqyndary men týystary jınalyp, arnaıy dastarhan jaıyp, batalaryn bergen. Bul dástúr jastardy qoldaý jáne olardyń bolashaǵyna senim bildirý úshin mańyzdy bolǵan. Búginde toqymqaǵar dástúri sırek kezdesedi, biraq ony qaıta jańǵyrtý jastardyń rýhanı damýyna yqpal etedi.
8. Aýnatý
Aýnatý – qazaq halqynyń erekshe dástúrleriniń biri, jańa túsken kelinniń aýyldaǵy barlyq úılerge kirip shyǵýyn jáne ózderiniń shańyraqtaryna sáttilik tileýin bildiretin ádet-ǵuryp. Bul dástúr jańa túsken kelindi aýyl ómirimen tanystyrý maqsatynda júrgizilgen. Aýnatý qazirgi kezde sırek kezdesedi, biraq ol qazaq halqynyń bir-birine degen qurmeti men qarym-qatynasyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan.
Qazaq halqynyń umytylyp bara jatqan dástúrleri – bizdiń rýhanı baılyǵymyz ben mádenıetimizdiń ajyramas bóligi. Bul dástúrler ulttyq biregeılikti saqtaýǵa, urpaqtan-urpaqqa jalǵasqan qundylyqtardy jańǵyrtýǵa jol ashady. Osy dástúrlerdi qaıta jandandyrý arqyly biz halqymyzdyń mádenı murasyn saqtap, bolashaq urpaqqa jetkize alamyz.
