Zamanaýı qazaq ádebı tiliniń tujyrymdamasy

24.08.2023

2589

«Til-Alıans» klýby jumysynyń aıasynda ázirlegen – Qanaǵat Júkeshev, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdaty

KIRISPE

Qazaq tilin ındýstrııaly qoǵamda qyzmet etetin memlekettik til sapasynda damytý tujyrymdamasy (budan ary - Tujyrymdama) Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýııasyna, “Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tilder týraly” Zańǵa sáıkestendirilip ázirlendi.

Tujyrymdama Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy til saıasatyn júzege asyrý joldaryn kórsetetin ǵylymı qujat bolyp tabylady. Onda Qazaqstan keńistigine kirikken jáne tulǵa men qoǵam talabyn qanaǵattandyratyn, normalanǵan ádebı tildiń modelin jasaýǵa múmkindik beretin memlekettik tildi damytýdyń strategııalyq basymdyqtary aıqyndalady.

Tujyrymdama «Komıtet-50» qoǵamdyq uıymynyń janynda áreket etetin yntaly top júrgizgen áleýmettik-lıngvıstıkalyq zertteýlerdiń nátıjelerine súıenip jasaldy.

* * *

TUJYRYMDAMANYŃ QURYLYMY

Kirispe

I Qazirgi qazaq tili:

aǵymdaǵy jaǵdaıy; tarıhı damý úrdisindegi qazaq tili; basty qaıshylyqtary; til daǵdarysy jáne onyń sebepteri; til kontentine suranys; til bilý degen ne? qazaq tilin úırenýge qajettilik týdyrý; til fılosofııasy.

II Tujyrymdamanyń maqsaty.

III Qazaq tilin memlekettik mártebesine saı,

perspektıvaly damytý paradıgmasy

Qazaq tilin damytýdyń aıaqalysyna sıpattama. Qazaq tilin damytýdyń jańa paradıgmasy.

IV Qazaq tiliniń jáne tildi qoldanýshylardyń mártebelik jaǵdaıy

V Jalpyhalyqtyq til jáne Ádebı til: krıterııler men talaptar

Jalpyhalyqtyq til jáne ádebı til. Ádebı tildiń defınıııasy

Tildi óziniń ishki zańdylyqtaryna saı jetildirý jáne ındýstrııaly qoǵamǵa beıimdeý (til ontologııasy)

VI Ádebı normalanǵan tildi syrtqy ómirmen kiriktire damytý

(til fılosofııasy)

Til úırenýshilerdiń kórkem mádenıetke suranysy.Bilim mazmunyn ózektilendirý.Qazaq tilindegi buqaralyq aqparat. Tildi damytýdaǵy sýbektıvti faktordyń róli.

7 Til úırenýdiń keıbir ádisnamalyq máseleleri

Tildiń ontologııalyq máselelerin sheshý.Til standarty. Korpýstyq saralaý ádistemesi

8. Tujyrymdamanyń iske asyrylý jaǵdaılary

I QAZIRGI QAZAQ TILI:

1.1 Qazaq tiliniń aǵymdaǵy jaǵdaıy

Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik táýelsizdigin jarııalaǵan kezden bastap qoǵamnyń rýhanı damýynyń basym baǵyttarynyń biri retinde óziniń til saıasatyn júrgizip keledi. 1989 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń tilder týraly» zańy qabyldandy, qazaq tili «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili» mártebesin ıelendi. 1995 jyly qabyldanǵan konstıtýııanyń 7-babynda «memleket Qazaqstan halqynyń tilderin úırený men damytý úshin jaǵdaı týǵyzýǵa qamqorlyq jasaıtyny» jáne «Memlekettik uıymdarda jáne ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylatyny» zańdastyryldy (1).

Memlekettik tildi damytý men qoldanýdyń keshendi sharalary belgilendi. Uzaq merzimdi baǵdarlamalar jasalyp, ol kezeńderde qazaq tilin meńgergen turǵyndar úlesi kórsetilgen josparlar qabyldanyp jatty. Alaıda, mejelengen nátıjelerdiń eshqaısysyna qol jetkizý múmkindigi bolmady.

Qazir Qazaqstan Respýblıkasy til saıasatyn ómir júzine asyrýdyń jańa belesine – tolyǵymen memlekettik tilde is júrgizýge kóshýge aıaq artýda. Alaıda bul jumystardyń nátıjeleri memlekettik tildi damytý talabyn qanaǵattandyra almaı otyr. Qazaq tili zańdy túrde Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili bola tura, is júzinde qazaq ulty ókilderiniń ózderiniń mańyz alarlyq bóligi meńgermegen, al avtohtondy emes ulttar ókilderi derlikteı sóılemeıtin til kúıinde qalyp otyr. Tildi memlekettik mártebesine múmkin bolar deńgeıde sáıkestendire damytýdy kózdegen saıası-ıdeologııalyq, ákimshilik sharalardyń júrgizilip jatqanyna qaramastan, bul baǵytta áli tushymdy jetistikterge qol jetkizýdiń oraıy kelmedi.

* * *

1.2 Tarıhı damý úderisindegi tildiń jaǵdaıy

Qazaq tili XIX ǵasyrdyń ortasyna deıin qazaq qoǵamymen birtutastyqta, onyń agrarlyq ýkladty sharýashylyǵyna sáıkestikte boldy. Tildiń jaǵdaıynyń nasharlaýy Qazaqstanǵa ındýstrııaly qoǵamnyń tili – orys tiliniń taralýymen baılanysty kórinis berdi. Táýeldilik jaǵdaıynda orys tiliniń qyzmet etýine tolyq jol ashylýy qazaq tiliniń ómir súrý arealyn taryltýmen qatar jáne pármendi júrgizildi. Burynǵy Keńester Odaǵynda XX ǵasyrdyń úshinshi onjyldyǵynda halyq sharýashylyǵyn ındýstrııalandyrý naýqany bastalǵanda qazaq tili órkenıettiń joǵarǵy baspaldaǵyna attaǵan tól qoǵamynan qara úzip qaldy. Indýstrııaly qoǵamda is júrgizýden shettetilgen tildiń áreket aıasy taryldy: ónerkásipte, ǵylym men tehnıkada múldem qoldanylmaıtyn, saıasat, mádenıet, bilim salalarynda ishinara ǵana qoldanylatyn tilge aınaldy.

Birinshi tarıhı ekskýrs. Keńestik kezeń:

1961 jyly Keńes bıleýshileri ult saıasatyndaǵy jańa baǵytyn aıqyndady. Kompartııanyń XXII sezinde «Adamdardyń jańa qaýymdastyǵy – keńes halqy» qalyptasqany jarııalandy. «Keńes adamdary bir tilde sóıleýi kerek» (2) degen baǵdar ustalatyn boldy. Qazaq tiliniń «perspektıvasy joq» dep tanyldy. Ony ult zııalysy moıyndady. Osyǵan oraı, qazaq fılologtary kompartııanyń tilderdi joıý saıasatyn júzege asyrýǵa belsene aralasty.

Qazaq tiliniń damýyna tolyp jatqan tosqaýyl sharalary uıymdastyryldy: sózdikter orys tilin úırenýdi ońaılatatyn, qazaq tilin úırenýdi qıyndatatyn ádistememen qurastyryldy. Abbrevıatýralar tek orys tilindegi nusqadan alynatyn boldy. Termınderdi aýdarýǵa ruqsat etilmedi. Ǵylym Akademııasynda qazaq tiliniń sózdik qoryn jınaýǵa tıym salyndy. Tildi memlekettik is basqarýda, ekonomıkalyq aınalysta, óndiriste qoldanýǵa tosqaýyl qoıyldy. Qazaq tilinde ǵylymı-zertteý jumystary júrgizilmeıtin boldy. Taza qazaqtar qonystanǵan mal sharýashylyqty aýdandarda is orys tilinde júrdi. Tildiń damýy stıhııaly aǵysqa jiberildi. Osylardyń bárin keńes qazaq fılologtary tereń ǵylymı zerteýler júrgize otyryp, óz qoldarymen júzege asyrdy.

Keńes-qazaq fılologtary tilderdi joıý saıasaty astarynda ana tilin qoǵamnan yǵystyryp tastaýdy dittegen oılar men ıdeıalarǵa toly eńbekter jazdy. «Zertteýleriniń» mazmuny men ıdeıalyq baǵdarlary kompartııanyń tilderdi joıý saıasaty úshin quptarlyq, al qazaq tiliniń perspektıvasy úshin zalaldy boldy. Olarda ana tilin damytýǵa septigi tıetin, raıonal dáni bar eshteńe bolǵan joq, bolýy múmkin emes bolatyn.

Ekinshi tarıhı ekskýrs. Táýelsizdik kezeńi:

Qazaq eline táýelsizdiktiń kelýimen, rýhanı damýdyń barlyq baǵyttary boıynsha jańa serpilisterge jol ashyldy. Keńes kezinde ekonomıkalyq aınalystan shyǵarylyp, turmys aıasyndaǵy stıhııalyq aǵysta, anomalııaǵa malshynyp, shektelip qalǵan tildi memlekettik mártebesine saı, resmı is júrgizýge daıyndaý qajettigi týdy.

Alaıda, osy kezde qarapaıym logıkaǵa syımaıtyn, nonsenstik ahýal ornady: otandyq fılologtar keńes kezinde bastalǵan, qazaq tilin joıý strategııasyn qaıta qaramady, tildi perspektıvaly damytýǵa jibermeýáreketterinen bas tartpady. Olardyń ǵylymmen de, moral maksımalarymen de úılespeıtin, ult múddesine qaıshy áreketteri saıası-quqyqtyq turǵylardan obektıvti baǵalanbady.

Keńestik til saıasatyn júzege asyrysqan aǵa býyn áriptesteriniń «eńbekterin joqqa shyǵarmaıtynyn», ana tilin aınalystan alastap, óz qoldarymen tyǵyryqqa tireý baǵytynan taımaıtyndyqtaryn ashyq jarııalap, ultqa qaýip tóndirý retinde baǵalanatyn áreketterin jalǵastyra berdi. Osylaı, qazaq lıngvıstıka ǵylymynyń ózi birtindep qazaq tilin damytý úderisindegi tejegish faktorǵa aınalyp aldy.

* * *

1.3 Qazaq tiliniń damý úderisindegi basty qaıshylyq

Qazaq tiliniń aýqymdy daǵdarysynyń oryn alýy qoǵam men tildiń órkenıet damýynyń túrli baspaldaqtarynda qalyp qoıýynan týyndaǵan qaıshylyqtarmen túsindiriledi. Qazaqstan qoǵamy damýdyń ındýstrııaly basqyshyna attaǵanda, qazaq tili agrarlyq ýkladty qoǵamnyń tiline tán sıpattarymen qalyp qoıdy. Qazaq tilin sharpyǵan tereń daǵdarystyń sýbstanııalyq sebebi osydan – qoǵam men tildiń damý satysynyń túrli basqyshtarynda qalyp qoıýynan týyndaǵan deıdentıfıkaııadan bastaý alady.

Qazaqtildi (negizinen aýyldyq) jáne orystildi (negizinen qalalyq) turǵyndardyń ıntellekt deńgeıleri birdeı emes, oılaý stılderi de ár túrli bastaýlardan alynǵan semantıkalyq júıeniń mazmunymen aıqyndalady, mádenıetteri de basqa. Orystildi sýbekttiń qazaqtildi kontentti qabyldamaýynyń, tıisinshe, qazaq tiline qyzyǵýshylyq tanytpaýynyń sebebi de osymen túsindiriledi. Belgili bir aýqymdy máseleni sheshýge kelgende eki referenttik toptyń dúnıetanymdaryndaǵy alshaqtyq olardy barrıkadanyń qarama-qarsy jaqtaryna toptasýǵa ıtermeleıdi.

* * *

1.4 Til daǵdarysy jáne onyń sebepteri.

A. Daǵdarystyń obektıvti sebebi: qazirgi qazaq tiliniń leksıkalyq resýrsy, bir jaǵynan, aýyl sharýashylyǵyn, sonyń ishinde mal sharýashylyǵyn, sharýa turmysyn sıpattaıtyn sózderge jeterlik bolǵanymen, ekinshi jaǵynan, resmı aqparatty, ónerkásipti, óndiris tehnologııasyn, qala ómirin beıneleıtin leksıkanyń tapshylyǵymen sıpattalady. Ǵylym, tehnıka, tehnologııa salalaryndaǵy jaǵdaıdy aıtpaǵannyń ózinde, kádimgi qala páterindegi nemese ofıstegi kúndelikti qoldanystaǵy zattardyń qazaqsha ataýlary ornyqqan joq. Indýstrııaly qoǵam shynaıylyǵyn sıpattaýǵa, resmı aıalarda qoldanylatyn aqparattardy jetkizýge qazaq tiliniń reprezentatıvtik áleýeti men qoldaný praktıkasy jetpeıdi.

«Qazaq tiliniń leksıkasy baı» degen konstataııa naǵyzdyqqa saı kelmeıdi. Jalpyhalyqtyq til leksıkasy meıilinshe tolyq qamtylǵan 15 tomdyq «Qazaq ádebı tiliniń sózdigindegi» (3) kólemge obektıvti sapalyq sıpattama jasaý arqyly qazirgi qazaq tiliniń baılyǵy týraly syndarly pikir aıtýǵa bolady.

Ǵylymı anyqtama:

15 tomnan turatyn «Qazaq ádebı tiliniń sózdigi» «92300-den astam ataý sózderden, 57800-ge jýyq turaqty tirkesten turatyn korpýsty qamtıdy» (4: 819).

Qazirgi qazaq tiliniń esepke alynǵan leksıka kólemi osy. Bul qamtýdyń ⅓ bóligi ekvıvalentsiz leksıkadan turady. Úshke bólgendegi kelesi bóligi birmaǵynaly, kóptulǵaly sózderden turady. Olardy engizý arqyly absolıýttik mólsher jasandy kóbeıtilgen. Turaqty tulǵada turyp, naqty bir maǵyna beretin, taza qazaq sózderi atalǵan kólemniń mólshermen qalǵan ⅓-n ǵana quraıdy.

* * *

Á. Til daǵdarysynyń sýbektıvti sebepteri: Dúnıejúzilik tendenııalardan jyraq qalý. Qazaqtildi fılologııada ǵylymı zertteý baǵytynyń únemi teris aǵysqa túsip ketýi oryn aldy. Salada til, ýaqyt, qoǵamnyń damýy arasyndaǵy determınaııalyq qatynastardyń baıybyna bara alatyn zertteýshi bolmady. Ádebı tildiń paıda bolý múmkindigi men tarıhı alǵysharttary eskerilmedi, pánaralyq fılıaııalar shetke ysyrylyp qaldy, tildiń damýyna kesirin tıgizetin qorytyndylar ornyqty. «Ádebı til degenimiz kórkem ádebıettiń tili» degen qate túsinik qazirge deıin ústemdik qurýda.

Dúnıejúzilik tendenııalardan jyraq qalǵan qazaq fılologtary zertteýlerinde ozyq lıngvıstıkalarda qoldanylatyn ǵylymı apparatty qoldanýdy bilmedi, «ádebı til», «jalpyhalyqtyq til» uǵymdarynyń maǵynasyn túsinbeı qoldanýdy ádetke aınaldyrdy. Til standarty, ádebı norma, ádebı til korpýsy, til ornyqtylyǵy (stabılnost ıazyka), tulǵalyq ornyqtylyq (plan vyrajenııa), maǵynalyq ornyqtylyq (plan soderjanııa), sıntaksıstik sáıkestilik, semantıkalyq sáıkestilik, tildiń reprezentatıvtik qabileti, denotat, sıgnıfıkat,.. t.b. fılologııadaǵy ortalyq uǵymdardy eshkim estip kórmegeni aıqyndaldy. Atalǵan ǵylymı apparattardyń maǵynalarynyń tápsiri esh jerde ushyraspaıdy.

Stılıstıka uǵymy keńes dáýiriniń oqýlyqtarynda qate túsindirilip kelgen bolatyn. Qazir oqýshylar men stýdentterge arnalǵan oqýlyqtarda da bul kategorııanyń aıqyndamasy shala, qoldanylý úlgileri, praktıkalyq jattyǵýlary joq. Orta mektepke jáne JOO-larǵa arnalǵan oqýlyqtardyń, oqý jáne ádistemelik quraldardyń basym kópshiliginiń mátinderi oqýshy túsine alatyndaı emes.

Kez kelgen qoǵamdyq qubylys ózinen ózi paıda bola salmaıdy. Ǵylymı zertteýlerde keń qoldanylatyn sebep-saldarlyq baılanys otandyq fılologııada ámbebap ádisnama retinde qaperge alynbaǵan. Sonyń saldarynan, qubylysty týdyratyn alǵysharttar eskerilmeı, ádebı tildiń paıda bolý ýaqyty qate kórsetilip, sala túgeldeı ahronııalyq adasýǵa tap bolyp oyr.

Ádebı normalanǵan tilge suranys qoǵam ekonomıkalyq-formaııalyq damýdyń ındýstrııaly basqyshyna kóterilgende ǵana paıda bolady. Naqtylaı aıtqanda, ádebı tildiń qalyptasýy taýar óndirisi jolǵa qoıylyp, naryqtyq qatynastar ornyǵyp, quqyqtyq memleket paıda bolýynan bastaý alady. Reseıde bul úderis XIX ǵasyrdyń 30 jyldarynan, ónerkásip tóńkerisiniń júzege asyrylýynan bastaldy (5: 532).

Qazaqstanda ádebı normalanǵan tilge qajettilik týdyrǵan alǵysharttar – taýar óndirisin jolǵa qoıý men quqyqtyq memleket ornatý kerektigi el táýelsizdigin alǵannan keıin ǵana paıda boldy. Bul trend 90-jyldary ǵana kún tártibine ene bastady. Alaıda, ındýstrııaly qoǵamda qyzmet etetin ádebı tildi damytýdyń kerektigin otandyq fılologtardyń túsine almaǵandyǵynan, is áli durys jolǵa qoıylmaı keledi.

* * *

Keńes qazaq fılologtary shyǵarmashylyqpen eńbek etip, ana tiliniń perspektıvaly damýyna jol bermeıtin, pármendi ádisnamalar oılap taýyp, bılikke usynyp otyrdy. Kompartııanyń tilderdi joıý saıasaty astarynda, qazaq tilin alǵa bastyrmaý úshin qoldanylǵan ǵylymı dáıekti ádisnama retinde olar tildi ekonomıkalyq aınalystan aýlaq ustap, óziniń tar ómirlik arealynda, stıhııaly aǵysqa jiberýdiusyndy. Saýatsyz sharýanyń baqylaýdan tys, qate qoldanystaryn túzettirmeı, beıpil aǵysqa jibergende, til birtindep anomalııaǵa malshynyp, bir kezde múldem aqparat almasýǵa jaramaı, ózinen ózi aınalystan shyǵyp qalady. Keńes qazaq fılologtarynyń kásipqoılyqtyń joǵary deńgeıin kórsete otyryp, óziniń ana tilin tunshyqtyrý úshin, oılap tapqan pármendi áreketteriniń biri jáne biregeıi osy boldy.

Aýyl tili anomalııasynyń turpatty formalary

Pýnktırlik formada kórinis beretin sıntaksıstik qateler: mátin quraýda bastaýysh-baıandaýysh júıesi buzylýy: aqparat berýshiniń sóıleminde turlaýly-turlaýsyz múshelerdiń tolyqtyǵy eskerilmeýi; tirkesterdi tizý, toqtap qalý, sonan keıin, aldyńǵy tirkesine baılanyssyz ózge tirkeske aýysa salý; gıperbatızm; tutyǵý; yńqyldaý;..

Semantıkalyq qurylymnyń buzylýy: uǵymdardy, tirkesterdi shatastyrý; oıdy burmalaý: túsiniksiz, alogııalyq birlikter; agrammatızm; amfıbolııa; parazıttik sózder; býdandar; tavtologııalar; affıksterdiń sózderge durys qosylmaýy; kúrdeli redýplıkaııalyq qurylymdar; gıbrıdtik túzilimder; konflıktogender; zoonımıkalyq qaratýlar; kollokvıalızmder;..

Stılıstıkalyq qoıyrtpaqtyń mólsheri teledıdar arqyly sóılep júrgenderdiń, jýrnalıster men fılologtardyń berip otyrǵan aqparat kóleminiń mańyzdy bóligin qamtıdy. Orta mektepke jáne JOO-larǵa arnalǵan oqýlyqtardyń, oqý jáne ádistemelik quraldardyń basym kópshiliginiń mátinderi oqýshy túsine almaıtyndaı, jalpaq til stılinde qurylǵan sóılemderden turady. Anomalııaǵa malshynǵan aýyl tilimen resmı aqparatty jetkizý múmkin bolmaıtyn kúıge ushyrap otyrmyz.

* * *

1.5 Qazaq tiliniń kontentine suranys kemshindigi

Negizgi arnalar arqyly buqaraǵa taralatyn qazaq tili kontentiniń sapalyq deńgeıi tómendegideı:

1.5.a qazaq tilinde jasalyp jatqan kórkem mádenıet, til leksıkasynyń agrarly sıpatynyń saldary bolyp tabylatyn, agrotropty mazmunymen erekshelenedi. Qazaq jazýshylarynyń qolynan shyqqan kórkem týyndylardyń taqyryby shekteýli, ózektiligi kemshin, kórkemdik oryndalý deńgeıi tómen, básekege qabiletsiz. Aýyl ómirin, ult tarıhynyń qaıǵyly oqıǵalaryn sıpattaǵan týyndylar, olarda somdalǵan «unamdy» qaharmandardyń beıneleri zamanaýı oqyrmandardy qyzyqtyrmaıdy. Qazaq jazýshylarynyń aýylǵa shaqyrýshy urandary men aýyldy áspettegen ıdeıalaryn ındýstrııaly qoǵam ókili túsinbeıdi, olardy oqýǵa múddelilik tanytpaıdy;

1.5.á qazaq tilinde sabaq oqytylatyn joǵary jáne orta mekteptegi bilim mazmunynda kórkem ónerdegi negizgi taqyryp pen ıdeıa qaıtalanady. Qoǵamdyq-gýmanıtarlyq pánder boıynsha bilim alýshyǵa otarda bolǵan halyqtyń basynan ótken náýbetterdi – jeńilisti, shetke qashýdy, repressııalardy, asharshylyqtan qyrylýdy, áleýmettik aýrýlardyń taralýyn, saýatsyzdyqtyń meńdeýin, mádenıetten jyraq qalýdy,.. sıpattaıtyn materıaldar talǵamsyz, ustanymsyz jáne molynan usynylady. Bilim mazmunyndaǵy negatıvızm oqýshyny otanǵa degen súıispenshilikke tárbıelemeıdi, kerisinshe, ony ózinikinen, qazaqtikinen, qazaqshamen assoıaııalanatynnyń bárinen aýlaqtatyp otyr;

1.5.b Qazirgi ýaqytqa deıin, qazaq tilindegi buqaralyq aqparat quraldary qatań enzýra jaǵdaıynda shekteýli aqparat qana berip engizildi; ózekti ıdeıalarymen jáne ustanymdy turǵylarymen oqyrmannyń qyzyǵýshylyǵyn týdyra almady; taptaýryndar men úrdistilikten shyǵa almady, yntasyzdyq kórsetti. Táýelsiz basylymdar qoǵamda bolyp jatqan mańyzdy oqıǵalar men qubylystarǵa qatysty ózindik kózqarasyn bildire alǵanymen, ıdeıalyq baǵyttyq qatelerge jáne mazmundyq jaǵynan paıdasyz materıaldarǵa kóp oryn beredi. Qazaq telejýrnalısteriniń tyndyryp júrgenderi naǵyz nonsens deýge turarlyq: qazaq tilinde aqparat taratýǵa berilgen ýaqytty rýhanı qundylyq bola alatyn, rentabeldi baǵdarlamalarmen qamtamasyz ete almaı, aýyldan kelgen oryndaýshylardyń sapasyz konertterin, eski fılmderdi, sheteldik sapasyz serıaldardy tún boıy qaıtalap berýmen toltyryp júr.

* * *

1.6. Qazaq tilin kim biledi?

Qubylystyń mánin túsiný úshin aldymen til bilý degenniń ne ekenin túsinip alý kerek.

Qazaq tilinde kópshilikke arnalyp aqparat berilip jatyr, kórkem shyǵarmalar basylyp, monografııalar jazylyp, dıssertaııalar qorǵalyp jatyr. Mektep qazaq tilinde bilim berip jatyr,.. Osylardyń bári qazaq tiliniń óz qyzmetin atqaryp jatqanyn jáne bul tildi biletin adamdardyń bar ekenin kórsetpeı me?

Kórsetpeıdi.

Óıtkeni, birinshiden, bular – qazaq tiliniń agrarly qoǵam tili sapasyndaǵy qyzmetin kórsetip tur. Onyń ózi ındýstrııaly qoǵamda ınerııamen jalǵas taýyp otyr. Kontentiniń mazmuny áleýmettik-saıası ómirdiń keıbir elementterin, ishinara tarıhı oqıǵalardy, ónerde, aýyl turmysynda, otbasynda bolyp jatqan kórinister men úderisterdi sıpattaýlardan turady. Adamdar túsinikti mátindi, turmystyq stılde kópirtip aıtýdy qazaq tilinde sóıleýdiń úlgisi retinde qabyldaıdy, «qazaq tili bar, osylaı sóıleý kerek» dep túsinedi. Shynaıylyǵynda, keltirilgen prezentaııa qoǵamdyq ómir panoramasynyń shaǵyn ǵana, turmysqa jaqyn bóligin qamtıdy. Máseleniń úlkeni – qazaq tiliniń memlekettik is júrgizýde, halyqaralyq qatynastarda, qarjyda, ǵylymda, tehnıkada, tehnologııada, árker isinde,.. qoldanýǵa daıyndyǵynyń olqylyǵynda bolyp otyr.

Ekinshiden, qazaqtildi kontent tek jalpaq til stılinde (6), anomalııaǵa tunshyqqan formada beriledi.

Kópshilik áleýmettik-turmystyq mátindi jalpaq til stılinde kópirtýdi til bilý retinde qabyldap alǵan. Endi osy kórinisti jalpymemlekettik deńgeıge shyǵarýdy talap etýde. Tek aýyl turmysynda, anomalııaǵa malshynǵan kúıde, qoldanylyp kelgen tildi birden memlekettik is júrgizýde, ǵylym men tehnologııada transgressııa ádisnamasymen, kúrt kóterip jiberý múmkin emes.

Turmystyq mátindi jalpaq til stılimen sýdyratý til bilgendikke jatpaıdy. «Tek aýyzeki tilde jazý til bilmegendikti aıǵaqtaıdy» (7: 439).

Til bilý degenimiz ádebı til korpýsyndaǵy (ol korpýs áli jasaqtalǵan joq) ár leksıkalyq belgini semıologııalyq birmándilikte túsine jáne qoldana otyryp, resmı aqparatty adekvatty jetkize bilýdegen sóz. Bul talap ádebı normalary qalyptasqan, memlekettik is júrgizilip júrgen tilderge qatysty alǵanda ǵana oryndalady. Al til normalary tolyq birizdilikke túsirilmegen, sózdikterde mindettiligi nusqalmaǵan, orta jáne JOO-larda oqytylmaǵan (qate oqytylǵan), til praktıkasynda durys sóıleý talap etilmeıtin jaǵdaıda, adamdardyń tildi jatyq sóıleı almaýyn qalypty jaǵdaı retinde qabyldaý kerek.

Ekinshi qyrynan alǵanda, til bilý dep adamnyń ózi qyzmet istep júrgen kásiporynda, óziniń qyzmettesteri men áriptesteriniń sanasyna óndiris úderisine qatysty aıtar oıy men ıdeıasyn jetkize bilýin aıtamyz.

* * *

1.7 Qazaq tilin úırenýge qajettilik

Qazaqtildi fılologııada til úırenýge qajettilik týdyrý máselesi de únemi teris túsindirilip keledi. Istiń baıbyna bara almaǵan ult zııalysy Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýııasynyń 7-babynyń 2-tarmaǵyn alyp tastaýdy únemi talap etip keledi. Bular – ǵylymı turǵydan da, quqyqtyq turǵydan da saýatty talap bola almaıdy. Ahýal qazaq tiliniń is júzindegi mártebesimen túsindiriledi (qar.: IV taraý.).

Qazaq tiliniń is júzindegi mártebesi – «agrarly qoǵamnyń turmys aıasynda qoldanylatyn til» ekendigi. Bul konstataııa qazirgi tańda qazaq tilinde turmystyq mazmundaǵy materıaldy jalpaq til stılinde, anomalııaǵa shomyldyra jetkizetin adamdar ǵana bar ekenin aıǵaqtaıdy. Demek, tildiń ózi, turmys aıasynda ǵana qoldanylsa – onyń sýbektileri de tek turmys aıasynda ǵana kópiretin adamdar bolyp shyǵady. Olardyń arasynda resmı aqparatty jetkize alatyn adam joq degen sóz. Eger Konstıtýııanyń orys tili týraly tarmaǵy alynyp tastalsa, «til bilmegendigi» úshin jumystan gıpotetıkalyq aıyrylatyn adamdardyń oryndaryna qoıatyn, «tildi ádebı normalanǵan deńgeıde biletin» eshkim tabylmaıdy.

Til mártebesi men til sýbektisiniń mártebesi parallel júredi. Normalanǵan ádebı tilde sóıleı alatyn adam, tildiń ózi sol mártebege kóterilgende ǵana paıda bolady.

Aqparattyq tehnologııanyń jetilgen zamanynda Orystildi baǵdarlamalardyń jolyn kesý arqyly qazaq tilin bilýge qajettilik týdyrý múmkin emes.

Ulttyń atrıbýty retindegi tilge qajettilik buryn da bolǵan, qazir de bar. Tek orystildi azamattar tarapynan qazaq tiliniń kontentine muqtajdyq joq. Qazaq tilinde oryndalǵannyń bári orystildi turǵyndardyń júregine jol taba almaıdy. Máseleniń shıelenistiligi osydan kórinis beredi. «Franýz tilin úırenýge adamdar ol tilde oqýǵa tatıtyn ádebıet bolǵandyqtan qumar» (8: 248). Qazaq tilin úırenýge qajettilik týdyratyn, zamanaýı azamattyń talǵamyna tatıtyn kontent joq.

* * *

1.8 Til fılosofııasy

Tutas zertteý qabaty – til fılosofııasy qazirge deıin qazaq lıngvıstıka ǵylymynyń qaperinen tys, zertteýshilerdiń aıaǵy jetpegen, aqtańdaq kúıinde qalyp otyr. Til kontentiniń sapalyq sıpattamalary da – taqyrybynyń ózektiligi, ıdeologııalyq baǵdary, ǵylymı dáıektiligi jáne kórkemdik oryndalý deńgeıi saralanbady. Qazaq ǵalymdary úshin olar mańyzdy emes, tildiń taǵdyryna qatyssyz bolyp kórindi. Tildiń qazirgi zamanǵy joǵary ıntellektili, janjaqty mádenıetti adamǵa eter yqpalyna da nazar aýdarylmady. Azamattardyń qazaq tilinde taralyp jatqan materıaldardyń sapasyna reakııasyna, onyń kórinisi bolyp tabylatyn ambıvalenttik psıhologııalyq kúıine sıpattama berilmedi. Jastardyń ulttyq ónerden syrttap ketý aıǵaǵyna kóńil bólinbedi, bul qubylystyń sebepteri ashylmady, bári olardaǵy patrıotızmniń kemshindigi dep túsindirildi.

Onyń esesine, til máselelerin sheshýge qatysty, qazaq lıngvısteri túrli avantıýrıstik, volıýntarıstik, kóbinese ǵylymı-dáıeksiz, eklektıkalyq usynystardy alǵa tartty. Til mártebesiniń formaly jarııalanýynyń eshqandaı keleli nátıjege ákele qoımaıtynyn ańǵarmady. Tildi barshaǵa meńgertý tek bıliktiń quzyrynda degen turǵyny ustandy. Bılikten ana tilin bilmegenderdi memlekettik qyzmetten qýalaýdy, buqaranyń til úırenýge múddeliligin ákimshilik kúshteý jolymen, jasandy júzege asyrýdy talap etti. Máseleniń bulaı qoıylýynyń quqyqtyq, áleýmettik, demografııalyq saldarlary eskerilmedi.

* * *

II TUJYRYMDAMANYŃ MAQSATY

Tujyrymdama qazaq tilin memlekettik til retinde dınamıkaly, nysanaly jáne perspektıvaly damytý joldaryn qarastyrady.

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń memlekettik tildiń qoldanylý aıasyn keńeıtý strategııasyna saı, osy Tujyrymdama aldyna qazaq tilin ındýstrııaly qoǵam jaǵdaıynda, memlekettik mártebesine saı qyzmetin tolyq atqara alatyn, normalanǵan ádebı til retinde damytýdyń ǵylymı-teorııalyq jáne ádisnamalyq negizderin jasaý maqsatyn qoıady.

* * *

III QAZAQ TILIN MEMLEKETTIK MÁRTEBESINE SAI, PERSPEKTIVALY DAMYTÝ PARADIGMASY

3.1 Qazaq tilin damytýdyń barysyna sıpattama

Otandyq fılologııa ǵylymynda buǵan deıin beleń alyp kelgen túrtkiler qazaq tilin memlekettik mártebesine saı qyzmetin atqara alatyn deńgeıge kótere almady. Óıtkeni, tildi damytýdyń ǵylymı negizdelgen paradıgmasy bolmady.

Lıngvıstıka ǵylymynyń mıssııasy tildiń kúıin tereńinen zertteı otyryp, ony perspektıvaly damytýdyń teorııalyq negizderi men praktıkada qoldaný ádisnamasyn túzip berý bolyp tabylady. Alaıda, qazaqtildi fılologııada ol bastan tildi damytý teorııasy men ádisnamasy durys tańdalmady. Kompartııanyń tilderdi joıý saıasatynyń astarynda ana tiliniń perspektıvaly damýyn boldyrmaýmen aınalysqan otandyq fılologtar qazir de burynǵy baǵytynan aınyǵan joq. Salada kezinde keńestik til saıasatyna qyzmet etken, kertartpa mamandardyń yqpaly basym. Akademııalyq mekemelerde laýazymdy oryndarda otyrǵandar ana tilin joıýǵa qatysqandardyń kesirli ıdeıalaryn «joqqa shyǵarmaıtyndyqtaryn» qazirge deıin ashyq málimdep, bıýdjet qarajatyn paıdalanyp, ǵylymı mekemeniń shańyraǵynyń astynda, óz tilin ózi kóktetpeýdiń sharalaryn jalǵastyryp keledi. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtiń til máselesin «ǵylymı jolmen», «reformalaý jáne modernızaııalaý» arqyly sheshý ıdeıalaryn qoldamaı, sabotaj jarııalap otyr.

El táýelsizdigin alǵannan keıingi otyz eki jyl ishinde, otandyq fılologtardyń shyn peıilderimen, tildik úderisterdi basqarýda, qabyldap alǵan ustanymdary osyndaı.

* * *

3.2 Qazaq tilin damytýdyń jańa paradıgmasy

Qazaqstan – demokratııalyq damý jolyn qalap alǵan, dúnıejúzilik órkenıettiń teń quqyqty múshesi, zaıyrly memleket. El ekonomıkasyn, áleýmettik-saıası jáne mádenı damýyn joǵary damyǵan Batys elderiniń ǵylymy men tájirıbelerin eskere otyryp uıymdastyrady.

Qazaq tilin damytý Tujyrymdamasynyń mazmuny Prezıdent Q.-J. Toqaevtiń til máselesine «ǵylymı turǵydan kelý,.. qazaq tiline reforma jasaý,.. tilimizdi modernızaııalaý kerektigi», ol úshin «eýropa elderiniń tájirıbelerine kóńil aýdarý qajettigi» (9) jóninde «Qoǵamdyq senim keńesinde» jáne odan ózge jerlerde aıtyp júrgen ıdeıalarymen úndes.

Qazaq tilin damytýdyń jańa paradıgmasy:

DÚNIE JÚZINDEGI ALDYŃǴY QATARLY, DAMYǴAN ELDERDIŃ LINGVISTIKALARYNDA QORYTYLYP ShYǴARYLǴAN, TARIHI AQTALǴAN, ÁMBEBAP TEORIIaLAR MEN PRAKTIKALAR NEGIZINDE, QAZAQ TILIN INDÝSTRIIaLY QOǴAM JAǴDAIYNDA, MEMLEKETTIK MÁRTEBESINE SAI QYZMETIN TOLYQ ATQARA ALATYN, NORMALANǴAN ÁDEBI TIL RETINDE DAMYTÝDYŃ ǴYLYMI-TEORIIaLYQ JÁNE ÁDISNAMALYQ NEGIZDERIN JASAÝDY KÓZDEIDI.

Qazaq tilin memlekettik mártebesine saı, perspektıvaly damytý paradıgmasy boıynsha jobalanǵan jumystar tómendegi baǵyttardy qamtıdy:

a) qazaq tiliniń jáne tildi qoldanýshylardyń mártebelik jaǵdaıyn aıqyndaý;

á) normalanǵan ádebı til teorııasyn jasaý, onyń krıterıılerin aıqyndaý jáne oǵan qoıylatyn talaptardy saralaý;

b) til grammatıkasyn onyń óziniń ishki zańdylyqtaryna saı jetildirý jáne ony ındýstrııaly qoǵamǵa beıimdeý;

v) tildi syrtqy dúnıemen kiriktirý;

g) ádebı til krıterıılerine saı damý jolyna túsken qazaq tilin buqaraǵa meńgertý ádisnamasyn jasaý.

* * *

IV QAZAQ TILINIŃ JÁNE TILDI QOLDANÝShYLARDYŃ MÁRTEBELIK JAǴDAIY

Qazaq tiliniń

1. jarııalanǵan mártebesi: qazaq tili – Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili;

2. kózdegen mártebesi: qazaq tili – ındýstrııaly qoǵamnyń normalanǵan ádebı tili.

3. is júzindegi mártebesi: qazaq tili – agrarly qoǵamnyń turmys aıasynda qoldanylatyn tili;

Birinshi kezekte qazaq tiliniń is júzindegi mártebesin (3) kóterip, ony ekinshi sapalyq deńgeıge – ındýstrııaly qoǵamnyń normalanǵan ádebı tili mártebesinde (2) qyzmet ete alatyn deńgeıge jetkizý kerek.

Qazaq tilin jarııalanǵan mártebesine (1) sáıkestendirý úshin ol, is júzinde, ındýstrııaly qoǵamnyń normalanǵan ádebı tili (2) qyzmetin atqaryp turýy kerek. Ekinshi sapalyq deńgeıge – ádebı norma krıterıılerine saı keletin mejege jetip almaı, til birinshi sapalyq deńgeıdiń (memlekettik til retindegi) fýnkııasyn atqara almaıdy.

Qazirgi qazaq tiliniń praktıkasy osy ahýaldy tolyq aıǵaqtaıdy. Indýstrııaly qoǵamnyń normalanǵan ádebı tili sapasyna kóterile almaǵandyqtan, til zamanaýı ómir shynaıylyǵyn jetkize almaı otyr.

Til qoldanýshylardyń mártebesi tildiń mártebesimen aıqyndalady. Ádebı til teorııasynyń bolmaýynan ádebı normalanǵan til jasalmady. Normanyń bolmaýy qazaq tiliniń praktıkasynda sóıleý qalyptarynyń baqylaýdan shyǵyp ketýine uryndyrdy. Tıisinshe, qazaq tilin qoldanýshynyń sóıleý úderisinde baqylaýdan shyǵyp ketýi olardyń áli agrarly qoǵamnyń jalpaq tilinde kópirip júrgenderin pash etedi.

* * *

V JALPYHALYQTYQ TIL JÁNE ÁDEBI TIL:

KRITERIILER MEN TALAPTAR

5.1 Jalpyhalyqtyq til jáne ádebı til

Uǵymdardyń qazaqtildi fılologııada qorytylyp shyǵarylǵan, aıqyn defınıııasy joq. Olardyń maǵynalaryn shatastyryp qoldaný, qazaq fılologııasynda ǵylymı teris baǵyttardyń ornyǵýyna jol ashyp berdi.

JALPYHALYQTYQ (ULTTYQ) TIL – ULTTYŃ ÓZI ÓMIR SÚRGEN DÁÝIRINDEGI TILDIŃ ÓMIR SÚRÝ FORMASY, ÁDEBI TILDI, DIALEKTILERDI, JARGONDARDY, QARAPAIYM SÓZDERDI, ARGOLARDY QAMTYǴAN, KÚRDELI JÁNE JÚIELI BIRLIK (10).

Jalpyhalyqtyq (ulttyq) til qoldanystaǵy sózdik qordyń absolıýtty mólsherin túgel qamtıdy.

Jalpyhalyqtyq tildiń meıilinshe damıtyn, jetiletin kezeńi – agrarly qoǵam. Barlyq halyqtarda mádenıettiń, sonyń ishinde, kórkem ádebıettiń, ónerdiń ult maqtanyshyna aınalǵan týyndylarynyń deni agrarly qoǵamda dúnıege kelgen.

* * *

5.2 Ádebı til

Tujyrymdama mazmunyndaǵy ortalyq uǵym. Tildi damytýdyń zamanaýı teorııasynyń kvıntessenııasy.

Jańa paradıgma boıynsha qorytylyp shyǵarylǵan ádebı tildiń defınıııasy:

ÁDEBI TIL – ÓŃDELGEN, NORMALARY BIRIZDILIKKE TÚSKEN, FORMALYQ JÁNE MAǴYNALYQ ORNYQTY, STILDERI AJYRATYLǴAN, ÁMBEBAP QOLDANYLATYN, QOǴAM MÚShELERINIŃ BÁRINE BIRDEI MINDETTI, AÝYZShA JÁNE JAZBAShA ÚLGILERI BAR ULT TILINIŃ ÓMIR SÚRÝ FORMASY.

Damyǵan lıngvıstıkalarda ádebı tilge berilgen aıqyndamalar kóp. Pishindelýi túrlishe bolǵanymen, olardyń ıdeologııasy birizdi jáne kelisilgen. Solardyń biri túsinikti foromada «Ádebı til – jalpyhalyqtyq tildiń óńdelgen, normaǵa túsirilgen bóligi» dep berilgen (11).

Tildiń keltirilgen defınıııasynan týyndaıtyn ádebıligin anyqtaýshy krıterıılerge mynalar jatady:

1 tildiń leksıkalyq resýrsynyń jınaqtalýy, esepke alynýy, óńdelýi;

2 til grammatıkasy erejeleriniń birizdilikke túsýi;

3 tildiń standarttalýy (pishindik jáne maǵynalyq jaǵynan);

4 til stılderiniń ajyratylýy;

5 til ámbebaptyǵy;

6 tildiń qoǵam músheleriniń bárine birdeı mindettiligi.

Memlekettik mártebe alyp otyrǵan qazaq tili dúnıe júzine keń taralǵan, uly tilderdiń qyzmet etý praktıkasy eskerilip jasalǵan ádebı normalardan tys damı almaıdy. Qazaq tiline qoıylatyn talaptar keltirilgen krıterıılerge tolyq sáıkestendirilýi kerek.

* * *

5.3 Tildi óziniń ishki zańdylyqtaryna saı jetildirý jáne ındýstrııaly qoǵamǵa beıimdeý (til ontologııasy)

Tildi ishki zańdylyqtarǵa saı damytý onyń ontologııalyq máselelerin – ındýstrııaly qoǵamnyń normalanǵan ádebı tili retinde, ómir aıalarynyń bárinde ámbebap qoldanýǵa daıyndaýdy qamtıdy.

Bul baǵyt tómendegi mindetterdi sheshýdi qajet etedi:

- tildi óńdeý: til leksıkasyn jınaqtaý, esepke alý jáne ony memlekettik is júrgizýde, ekonomıkalyq aınalysta, ónerkásip úderisterin basqarýda, ıýrısprýdenııada, ǵylymda, bilim berýde, buqaralyq aqparatta, áskerı jáne basqa ómirlik qyzmet aıalarynda qoldanýǵa daıyndaý, qajetti ataýlarmen, uǵymdarmen, termındermen, klıshelermen, erikti tirkestermen tolyqtyrý;

- til grammatıkasyn ındýstrııaly qoǵamnyń ádebı tiline qoıylatyn talaptarǵa saı jetildirý, oryndalýy qıyn nemese oryndalmaıtyn erejelerdi qaıta qaraý, olardy zamanaýı talaptarǵa saı qorytylyp shyǵarylǵan jańa erejelermen almastyrý;

- tildi standarttaý: jeke sózderdiń, erikti tirkesterdiń, ataýlardyń, termınderdiń, uǵymdardyń pishindik jáne maǵynalyq ornyqtylyǵyn qamtamasyz etýden, bir leksıkalyq birliktiń kóp maǵynada nemese birneshe leksıkalyq birliktiń bir maǵynada qoldanylýynan bas tartý;

- tildi normaǵa túsirý – belgili bir tilde úlgili dep qabyldanatyn leksıkalyq grammatıkalyq jáne orfoepııalyq, normalardy qalyptastyrý jáne standarttaý úderisi (12).

- til stılderin ajyratý qoǵamdyq ómir aıalarynda qoldanylý praktıkasyna súıene otyryp, onyń resmı jáne beıresmı stılderiniń arajigin ashyp kórsetý; resmı stılderdiń ǵylymı jáne is júrgizý turpattaryn ornyqtyrý, saıası-pýblııstıkalyq stıldi jetildirý, resmı aıalarda beıresmı stıldegi sóz qoldanysqa tosqaýyl qoıý baǵyttaryn qarastyrady;

- ádebı til korpýsy – jalpyhalyqtyq tildiń resmı aıada qoldaný úshin, jıilik ustanymymen iriktelip alynǵan, óńdelgen, standarttalǵan bóligi. Standarttaý – tildi normaǵa túsirýdiń negizi retinde, tildik birlikterdiń erkin nusqalarynan bireýin tańdap alýdy (13) bildiredi.

Eýropalyq ozyq lıngvıstıkalardyń zertteýleriniń qorytyndylary boıynsha, bul korpýstyń absolıýttik mólsheri on eki myń (12000) tildik birlikten turady (5: 90). Qoǵamdyq qyzmet babyn reprezentaııalaıtyn mátindi, osy kólemde meńgergen jáne ony resmı stılde jetkize alatyn azamatty «til biledi» kategorııasyna jatqyzýǵa bolady.

* * *

VI ÁDEBI NORMALANǴAN TILDI SYRTQY ÓMIRMEN KIRIKTIRE DAMYTÝ (TIL FILOSOFIIaSY)

Tildiń ishki qurylymymen qosa, onyń syrtqy ómirmen baılanysy til fılosofııasy qaǵıdalaryna súıene otyryp, qatar zerttelýi kerek.

Til men ony tutynýshy arasyndaǵy rýhanı-aqparattyq baılanysty nyǵaıtý úshin til sýbektisiniń til úırenýge múddeliligin týǵyzý kerek.

Til úırenýge múddelilik týǵyzý úshin til sýbektisiniń rýhanı talaby qanaǵattandyrylýy qajet.

Zamanaýı azamattyń rýhanı talaby qazaq tili kontentiniń – ındýstrııaly qoǵam aıalaryn shynaıylyqpen sıpattaıtyn postmoderndik ádebıettiń, kórkem ónerdiń, mektepte beriletin bilimniń, BAQ materıaldarynyń sapasyn kóterý arqyly júzege asyrylady.

Til úırenýge múddelilik týǵyzý quqyqtyq amaldarmen – zańdy ózgertip qoıýmen, kúshteýmen, qysymmen, úgitpen júzege asyrylmaıdy.

* * *

6.1 Til úırenýshilerdiń kórkem mádenıetke suranysy qazaq tilindegi kórkem óner shyǵarmalarynyń taqyrybyn ózektilendirý jáne oryndalý sapasyn jetildirý arqyly qanaǵattandyrylady. Mádenıetti damytýdy jobalaǵanda kórkem shyǵarmalardyń ıdeologııalyq baǵytyn zerdelep, taqyryptyq saıasatty ózgertýdiń, naqtylaı aıtqanda, aýyldyń surǵylt turmysy men tarıhtaǵy muńly oqıǵalardy shıyrlaı berýden bas tartý kerektigin esten shyǵarmaǵan abzal. Kórkem óner qaıratkerlerin qoǵamdaǵy demokratııalyq qaıta qurýlarǵa baılanysty bolyp jatqan iri oqıǵalar men qublystardy kórkemdikpen ıgerýge baǵyttaý kerek.

Shyǵarmashy zııalynyń qýaty óndiristik, tehnologııalyq, ǵylymı-tehnıkalyq, halyqaralyq, áskerı taqyryptardy meńgerýge, qazirgi zaman adamdarynyń – qoǵamdyq qaıratkerlerdiń, ǵalymdardyń, ınjenerlerdiń, dıplomattardyń este qalar beınelerin jasaýǵa baǵyttalady. Naryq jaǵdaıyndaǵy adamnyń ómiri men qyzmeti qazaq ádebıetiniń kórkemdeý kemerinen tys qalmaýy únemi qadaǵalaýdy qajet etedi. Kórkem mádenıettiń deńgeıin kóterý úshin qalanyń áýletti zııalylary arasynan shyqqan daryndy jastarmen baǵytty sharalar júrgiziledi.

* * *

6.2 Bilim mazmunyn ózektilendirý

Qazaq tilinde beriletin orta jáne joǵary bilim mazmunyna engen kórkem ádebı jáne ǵylymı shyǵarmalarda, mýzyka, beıneleý, sáýlet óneri týyndylarynda (olardyń úzindileri men fragmentterinde) qoǵam ómiriniń pozıtıvti jaqtary sıpattalady. Oqýshy bilim alý úderisinde óziniń tanymdyq qajettigin qanaǵattandyryp qana qoımaıdy, soǵysta – jeńisti, sharýashylyqta – tabysty, mádenıette – jetistikti, áleýmettik salada - órleýdi, saıasatta – demokratııalyq ınstıtýttardyń ornyǵýyn oqyp, olardy Otanyna degen jaǵymdy emoııalyq qatynaspen astastyryp otyrýy kerek. Oqýshyny ambıvalenttik kúıge túsiretin, jaǵymsyz stress týǵyzatyn shyǵarmalar, tujyrymdar, paıymdaýlar bilim mazmunyna enbeıdi.

* * *

6.3 Qazaq tilindegi buqaralyq aqparat quraldaryn oqýǵa azamattardyń yntyǵýy olarda jarııalanatyn materıaldardyń taqyrybynyń ózektiligimen, ashyqtyǵymen, áleýmettik ómirde bolyp jatqan qubylystarǵa beriletin saıası baǵasynyń ádildigimen, keleńsizdikterdi ótkir áshkereleýimen,.. qamtamasyz etiledi. Zamanaýı oqyrmannyń júregine jol taýyp, onyń qurmetine bólený úshin qazaq tili kontentiniń qoǵamda bolyp jatqan eleýli oqıǵalarǵa ózindik ustanymy bolýy, naǵyzdyqty shynaıy túsindire bilýi, ádildik pen progresti jaqtaýy, óziniń turaqty oqyrmandaryn qalyptasyra bilýi, sonysymen qazaq tiliniń aýdıtorııasyn keńeıtýge selbesýi kerek jáne oǵan mindetti. Naryq zańdaryna sáıkes, qazaq tildi BAQ salyq tóleýshilerdiń qarajatymen kún kórýden, ózin qarjylandyratyn qurylymdardyń úgitshisi bolýdan, ákimshilik ádispen tıraj jınaýdan bas tartýy, únemi kómek suraýdan arylýy, buqaraǵa aqparat taratatyn naǵyz quralǵa aınalýy, ashyq básekelesik kúreste qazaq tilimen birge shynyǵyp, ózinshe ómir súre alatyn deńgeıge jetýi kerek.

* * *

6.4 Tildi damytýdaǵy sýbektıvti faktordyń róli

Ulttyq memlekettiń táýelsiz ómir súrý tájirıbesi qazaq tili men mádenıetiniń máseleleri tek qazaqtildi qaýymnyń kúshimen sheshilmeıtinin kórsetti. Otan taǵdyryna tikeleı qatysy bar iske endi ózin osy eldiń azamatymyn dep, Qazaqstandy Otanym dep esepteıtinderdiń bárin qosý qajet.

Til taǵdyry ony úırenýshi sýbekt – eldiń orystildi azamattarynyń qatysýynsyz sheshilmeıdi. Tildiń memlekettik bolýy nemese bola almaýy oǵan qatysty orystildi azamattardyń ustanatyn turǵysy men áreketiniń baǵytyna da táýeldi. Orystildiler máseleniń mánine belsendi aralasýy, qubylystyń tereńde jatqan sebepterin izdeýge, tabýǵa, tabylǵan dáıekti baǵyttardy qoldaýǵa jáne túıinniń túpkilikti sheshilýine selbesýi kerek. Orystildi azamattar til úırenýshi sýbekt rólinde bolýymen qazaq tilin sozylǵan tyǵyryqtan shyǵaryp ala alatyn mańyzdy kúsh retinde kórinedi. Olar mol ıntellektýaldyq qýatymen, rýhy men mentalıteti jaǵynan ındýstrııaly qoǵamǵa kóbirek kirigýimen, damýdyń bul basqyshyndaǵy ulttyq ádebı tildiń qandaı bolýy kerek ekenin tereńirek baıyptaı alady. Turǵyndardyń qazaq tildi emes bóligin jáne azamattyq qoǵamnyń qurylymdaryn birtutas qazaqtildi keńistik qurýǵa jumyldyra alý qazaq ultynyń taǵdyryna qatysty máseleniń túpkilikti sheshilýine bastap aparady.

* * *

7 TIL ÚIRENÝDIŃ KEIBIR ÁDISNAMALYQ MÁSELELERI

7.1 Tildiń ontologııalyq máselelerin sheshý qazaq tiliniń leksıkalyq qoryn ındýstrııaly qoǵamda qoldaný úderisinde qajetti ataýlarmen, uǵymdarmen, termındermen, erikti tirkestermen tolyqtyrý aldymen qazaq tiliniń óziniń ishki resýrsymen (protoqazaq tilindegi mátinder, babalar sózi, uly mádenıet qaıratkerleriniń shyǵarmalary,..) júzege asyrylady. Ondaı múmkindik bolmaǵan jaǵdaıda retimen – aldymen túrki tektes, kelesi kezekte arab-parsy, sońǵy kezekte ózge halyqtardyń tilderinen alynǵan sózder men halaqaralyq termınder paıdalanylýy múmkin.

* * *

7.2 Til standarty ádebı til korpýsyna enetin leksıkadaǵy ekvıvalentsiz keńistikti «ár denotattyq obektige – jeke sıgnıfıkat» ustanymy boıynsha, ataýlarmen, termındermen, uǵymdarmen, klıshelermen toltyrýdan bastalady.

Iriktelip alynǵan korpýsty standarttaý eki aspektide júrgiziledi:

- ár leksıkalyq birliktiń aıtylýy men jazylýyn turaqty pishinge keltirý;

- ár leksıkalyq birliktiń ózine tán maǵynalyq júktemesin aıqyndaý.

Til standarty trendi boıynsha qazaq tilindegi resmı qoldanysqa enetin, til bilý krıterııin aıǵaqtaıtyn denotattyq obekt kólemi turaqty pishinge keltirilip, maǵynalyq júktemeleri anyqtalyp, qoldanysqa engizilýi kerek.

Qazaq tilin barshaǵa meńgertýdiń kelesi sharty boıynsha tildiń resmı stılderi (is júrgizý, ǵylymı jáne saıası-pýblııstıkalyq) ajyratylady jáne qoldanylýy qadaǵalanady. Resmı stıl saqtap sóıleýdiń úlgileri men jattyǵýlarynyń kólemi meıilinshe artady (mektepte qazaq tili páni arqyly, qoǵamda til úıretý kýrstary arqyly).

Resmı aıalarda jalpaq til stılinde sóıleýge tıym salynady.

* * *

7.3 Korpýstyq saralaý ádistemesi – til úıretý úderisinde mańyzdy ról atqarady. Ol ádisteme boıynsha til úırený praktıkasynda tildik birlikter korpýsy sózderdiń qoldanylý jıiligine qarap qurylady. Korpýs quraý ustanymy boıynsha tildegi sózder men tirkester úırenýshiniń tanymdyq baǵytyna, ómir súrý arealynyń ereksheligine jáne qoǵamdyq qyzmetiniń sıpatyna qaraı iriktelýi kerek.

«Til biledi» talabyn qanaǵattandyratyn ádebı normalanǵan korpýsty (12 000 tb) iriktep alǵannan keıin, olardy taǵy, sol jıilik ustanymy boıynsha, aldymen tórtke, odan ary, múmkindiginshe, usaq bólikterge bólip, oqytý baǵdarlamasyn qurý nátıjeli bolady. Tórt bólik til úırenýdiń tórt deńgeıine sáıkes keledi. Qazaq tiline korpýstyq saralaý jasaý kezinde leksıkany ındýstrıalızmdermen, ýrbanızmdermen tolyqtyrýǵa basymdyq berý eskeriledi.

A) beıresmı aıada qaýyshýǵa baǵyttalǵan (kommýnıkatıvno-orıentırovannaıa) mınımým-korpýs ómirlik praktıkada jıi qoldanylatyn 3000 tildik birlikti qamtıdy. Birinshi deńgeıdegi tildik birlikter korpýsy sheńberinde úırenýshi tanys taqyryptar boıynsha (jumys, mektep, demalys, saıahat t.b.) túsken aqparatty qabyldaıdy. Tildi turmys aıasynda, qoǵamdyq oryndarda qoldanýǵa, merzimdi baspasózde, telehabarlar men kınofılmderdi kórip, túsine alatyn deńgeıde qoldanýǵa múmkindik beredi.

Á) Qazaq tilin meńgerýdiń ekinshi deńgeıine shyqqan adam 7,5-8 myń (3000+5000) leksıkalyq birlikti qoldanýy kerek. Ony meńgergen adam túrli taqyryptardaǵy mátinderdiń maǵynasyn túsine alady. Oıyn jetkize alady. Áleýmettik-rýhanı aıalarda túsinise alady. Kórkem fılmdi tolyq túsinedi. Ortasha qıyndyqtaǵy sóılemdermen, túsinik beretin, baılanysqan mátin qurastyrady.

B) Qazaq tilin meńgerýdiń úshinshi deńgeıine shyqqan adamnyń sózdik qor mólsheri 9,5-10 myń (8000+2000) leksıkalyq birlikten turady. Bul kólem til úırenýshige kúrdeli, uzaq mátinder qurastyrýǵa múmkindik beredi. Oıyn tolyq jetkize alady. Áleýmettik-rýhanı aıalarda tildi erkin qoldanady. Kúrdeli taqyryptarǵa durys qurylǵan sóılemdermen, egjeıli túsinik beretin, baılanysqan mátin qurastyrady.

V) Qazaq tilin meńgerýdiń tórtinshi deńgeıine shyqqan adam ózi qyzmet etetin sharýashylyq salasynyń resmı is júrgizgende qoldanylatyn arnaıy leksıkasyn bilýi kerek. Onyń mólsheri 12000 (10+1,5-2myń) leksıkalyq birlikten turady. Bul kólem til úırenýshige óndiristik jınalysta sóıleýge, baıandama daıyndaýǵa, esep berýge, májilishat jazýǵa taǵy basqa resmı qujattardy daıyndaýǵa múmkindik beredi. Kúrdeli, uzaq mátinder qurastyra alady. Oıyn tolyq jetkizedi. Áleýmettik-rýhanı aıalarda tildi erkin qoldanady. Óndiristik taqyryptarǵa durys qurylǵan sóılemdermen, egjeıli túsinik beretin, baılanysqan mátin qurastyrady.

Joǵarǵy mektepte tildi meńgerýdiń tórtinshi deńgeıine shyqqan adamdy til biletinder sanatyna qosýǵa bolady.

* * *

8. TUJYRYMDAMANYŃ ISKE ASYRYLÝ JAǴDAILARY

Mamandar men ǵalymdar arasynda talqylanǵannan keıin, Qazaq ádebı tilin damytý tujyrymdamasy Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetinde bekitiledi.

Tujyrymdama Qazaqstan respýblıkasynda tildi damytýǵa qatysty aıalarda – tildiń ádebı normalaryn jetildirýde, qazaq tilinde taralatyn kontenttiń sapasyn anyqtaýda, jalpy orta jáne joǵary bilim berý standarttaryn, baǵdarlamalaryn, oqýlyqtary men oqý-ádistemelik keshenderin jasaýda jáne olardy saraptaý úderisinde sanasatyn nomatıvtik qujat retinde qoldanylady.

* * *

ǴYLYMI APPARATTYŃ QURAMY

Agrotropızm – agrarlyq qoǵam ómiri mazmundalǵan tildik materıal.

Ádebı til – jalpyhalyqtyq tildiń óńdelgen, normaǵa túsirilgen bóligi. Qoldaný úderisinde aıtý, jazý normalary qatań saqtalatyn, ındýstrııaly qoǵamnyń tili.

Denotat – tildik belgimen ataýdy talap etetin nárse, qubylys, úderis.

Denotattyq-sıgnıfıkatıvtik ádis – ár denotattyq obektige – jeke tildik birlik ustanymyna súıenip, tildi standarttaý ádisi.

Jalpaq til – barshaǵa túsinikti, qarapaıym til. Aýyl sharýasynyń turmystyq stıli.

Jalpyhalyqtyq (ulttyq) til – etnostyń ult retinde damýy kezeńinde qoldanǵan leksıkasynyń jıyntyǵy.

Kontent – til materıalynyń jıyntyǵy.

Semantıkalyq júıe – sózder, tirkester jáne sóılemderdiń jıyntyǵy jáne olardyń maǵynalyq jaǵy.

Standarttaý – tildi normaǵa túsirýdiń negizi retinde, tildik birlikterdiń erkin nusqalarynan bireýin tańdap alý.

Til korpýsy – úırený úshin iriktelgen sózderdiń, sóz tirkesteriniń quramy.

Til mártebesi – tildiń qoǵamda alatyn ornymen, atqaratyn qyzmetiniń sapasymen aıqyndalatyn kúıi.

Til fılosofııasy – tildiń syrtqy ómirmen baılanysy: formaııalar aýysýy kezindegi tildik túıtkilder, qoǵam men tildiń araqatynasy (til úırenýge qajettilik, t.b.) máseleleri, til kontentiniń sapasy, taqyryptyq saıasat, kontent mazmunynyń ózektiligi, ıdeıalyq baǵyttylyǵy, ǵylymı dáıektiligi, kórkemdik deńgeıi,..

Tilge suranys – til kontentiniń joǵary sapalylyǵymen úırenýge tartymdylyǵy.

Tildi normaǵa túsirý – belgili bir tilde úlgili dep qabyldanatyn leksıkalyq grammatıkalyq jáne orfoepııalyq, normalardy qalyptastyrý jáne standarttaý úderisi.

Tildi transendentti qoldaný – til qoldaný úderisinde norma sheńberinen shyǵyp ketý nemese normalanbaǵan tildi qoldaný.

Tildik tulǵa – til úırenýshi adam.

Tildik tulǵanyń mártebesi – tildiń mártebesimen aıqyndalatyn, tulǵanyń tildi meńgerý deńgeıi

Tildiń deıdentıfıkaııasy – til men qoǵamnyń órkenıet damýynyń túrli baspaldaqtarynda, biri birinen oqshaýlanyp qalýy.

* * *

Ádebıetter tizimi:

1. https://adilet.zan.kz/kaz/docs/K950001000_

2. https://ru.wikipedia.org/wiki/Sovetskıı_narod

3. Qazaq ádebı tiliniń sózdigi. On bes tomdyq.- A.: «Arys» baspasy, «Qazaq enıklopedııasy», 2006-2011).

4. [Ýálı N. Sóz baılyǵyn saralaýdyń negizgi nátıjeleri // Qazaq ádebı tiliniń sózdigi. – A.: 2011. 15-t. 819-b.].

5. Starıchenok V.D. Bolshoı lıngvıstıcheskıı slovar. – Rostov n/D.: 2008. 532-b.

6.https://sozdik.kz/ru/dictionary/translate/kk/ru/jalpaq/