Qazaq halqy – álemdegi eń ǵajap halyq. Bul sózime eshkimniń shúbá keltirmesi anyq. Buǵan qazaq jerinde bolǵan álem tarıhshylary da, zertteýshi, ádebıetshileri de kýá bolǵan. Qaı ǵasyrdy alyp qarasańyzdar da qazaq halqy jaıly oń pikirdi kóremiz. Qazaq halqyn álem halqyna ǵajap halyq ekenin tanytyp turǵan ol bizdiń ulttyq qundylyqtarymyz, salt – dástúr, ádet – ǵuryp pen mádenı muralarymyz, tilimiz jáne ulttyq qolóner men ulttyq kıimder, ulttyq taǵamdar, ulttyq oıyndar. Babadan balaǵa mıras bolyp, zaman kóshimen jalǵasyp búgingi kúnge jetken salt – dástúr, ádep – ǵuryptarymyz baǵa jetpes qundy qazynamyz. «Ata saltyń – halyqtyq qalpyń» degendeı, óz ultymyzdyń qadir – qasıetin, oı – órisin tanytatyn salt – dástúrimizge, qazaqtyń mártebesin kóteretin muralarymyzǵa qurmetpen qarap, olardy qasterleý barsha qazaqtyń mindeti dep bilemin. Óskeleń urpaqtyń boıyna ulttyq tárbıeni sińirýge búginnen bastap at salysýymyz qajet.
Áýelgi sózdi qazaq halqynyń qonaqjaı halyq ekendiginen bastaǵan jón bolar. Jer betinde qazaqtan asqan qonaqjaı halyq joq. Qazaq jerinde bolǵan polıak saıahatshysy, zııalysy A. Ianýshkeevıch: «Dúnıe júzin qazaq jaılasa, jer sharyn tegin aınalyp shyǵar edim», - dep qazaq halqynyń qonaqjaılyǵyna rıza bolyp, baǵasyn berip ketken eken. Álem halyqtaryna baǵa bergende nemister – shynshyl, japondar – ónertapqysh, ıspandar – sheber, qytaılar – eńbekqor dep jatady. Al qazaqtyń boıynan bul qasıetterdiń barlyǵy da tabylady, biraq eń basty qasıeti – qonaqjaılylyǵy ekenine eshkim daý aıta almas. Qonaqjaılylyq – qazaq halqynyń súıegine sútpen sińgen qasıet. Úıine tosynnan qonaq kelip qalsa da «qudaıy qonaq» dep shyraıly júzben qarsy alyp, bar tátti – dámdisin aldyna qoıǵan. Qazaq halqynda qonaqtyń belgili tórt túri arnaıy qonaq, qudaıy qonaq, qydyrma qonaq jáne qylǵyma qonaq bolǵanymen qazaq úshin qonaqtyń aty – qonaq bolyp qala bergen. Bul qasıette qazaqty ózge ulttan erekshelep, mártebesin bıiktetip turady. Sonymen qatar úı ıesi kelgen qonaqtan qolqalap «qonaqkáde» suraǵan. Qonaq adam án, qıssa nemese dombyramen kúı oryndap ne óleń aıtyp bergen. Osylaı án nemese kúı oryndalyp, arty kóńildi otyrysqa aınalyp otyrǵan.
Qazaq halqy baǵzydan búginge deıin amandyq, esen – saýlyq bilýge erekshe mán berip, jónimen sálemdese bilgen. Mysaly, kóshke jolyǵyp, amandasqanda «Kósh baısaldy bolsyn!», «Kósh kólikti bolsyn!», - dep tilek bildire til qatqan. Buǵan jaýap retinde «Aıtsyn», «Aıtqanyn kelsin» dep, ári qaraı jón surasyp ketken. Sol ispettes, mal baǵyp júrgen malshyǵa jolyqsa «Óris keń bolsyn!», «Jaıar kóbeısin!», jolaýshyǵa kezdesse «Jol bolsyn!», «Sapar oń bolsyn!», soǵym soıyp jatsa, «Soǵym shúıgin bolsyn!», qaza ústine kezikse «Qazanyń arty qaıyrly bolsyn!», keshtetip úıge kirse «Kesh jaryq!», burynǵy zamanda aýyl jańa qonyp jatsa, búginde bireý úı alsa «Qonys qutty bolsyn!», bala týǵan úıge kirse «Naresteniń baýy berik bolsyn!» t.b tilekter aıtý arqyly amandasý rásimi qazaq halqynda jaqsy qalyptasqan. Osylaı amandasý jaqsy yrymǵa da balanǵan. Budan bólek tanymaıtyn adamyna da «Kimsiń?» dep emes «tanymadyq qoı» dep sypaıy jón surasqan. Bunyn barlyǵy adal, aq nıetti bildirip, bir – birine tilekshi ekendikterin tanytady.
Qazaq halqynyń salt – dástúrleri bala dúnıege kelgen sátten bastap, er jetýi, tárbıesi, kelin túsirip, qyz uzatýy, ólim – jitimge deıingi aralyqty sonymen qatar qaýymdyq – áleýmettik máselelerdi de qamtıdy. Eshbir zańda, kodekste jazylmasa da halyq dástúrdi buljytpaı oryndap otyrǵan. Bala ómirge kelgende eki kózi tórt bolyp kútip otyrǵan aǵaıynǵa shapshańdaý biri «súıinshi» surap, qyz bolsa «keste tiger», ul bolsa «qamshy ustar» eken dep óz súıinshisin qolma – qol alyp jatqan. Aman – esen bosanǵannan keıin jańa bosanǵan áıelge qurmet jáne densaýlyǵyn qalpyna keltirý úshin «qalja» beredi. Buny jaqyn adamdary, týǵan – týysqandary, dos – joldastary qoı soıyp, et pen sorpa ázirleıdi. «Jarysqazannyń» artynan ile – shala «shildehana» oryn alady. Buǵan kóbinese jastar jaǵy jınalyp, dýmandy toı qylyp jiberedi. Sol keshte qalja etinen «on eki omyrtqa» tazalanyp, mujylady da ábden bolǵan soń tobylǵy ǵa tizip, úıdiń joǵarǵy jaǵyna ilip qoıady. Qaljanyń omyrtqasynan aýyz tııýge áıel zatynyń bári at salysyp osy áıel sııaqty tezirek bosanarmyz dep yrymdap, úmittenedi. Jas bosanǵan kelindi enesi únemi qadaǵalap, «shilde qaǵyp ketpesin» dep salqynnan saqtaıdy. Qolyn sýǵa salǵyzbaı, «qyryq kúnge deıin dene sýdan shoshıdy» dep shomyldyrmaıdy. Bala dúnıege kelgende daýysy shyǵý úshin quıryǵyn shart etkizip urady da, kindigin kesedi. Kindigin kesken áıel «kindik sheshe» atanady. Osylaı eki úı arasynda jaqsy qarym – qatynas jıilep, jarastyq ornaıdy.
Sodan keıin qazaqta asa saltanatty jaǵdaı sanalatyn «balaǵa at qoıý» dástúri» oryndalady. Sol sııaqty bolsyn dep yrymdap parasatty, qurmetti adamdardyń esimderin de qoıyp jatady. Esimdi syıly, qurmetti adam qoıyp, sábıge batasyn beredi. Azan shaqyrylady. Qyryq kún ótkennen keıin áıelder balany sýǵa túsirip, shashyn, tyrnaǵyn alyp «qyrqynan shyǵarady». Sýǵa túsirgen áıelderge syı – qurmet kórsetilip, rahmet aıtylady. Kishigirim toı bolyp, dastarhan jaıylady. Jańa týǵan sábıdi aýyldyń ónegeli, urpaǵy ósip – óngen, el qurmetteıtin báıbishesi «besikke salady». «Keń jaılaý jalǵyz besik jas balaǵa» demekshi, besik – balanyń uıyqtaýyna, taza bolýyna óte yńǵaıly bolyp jasalǵan.
«Besik toıy» qazaq ómirinde úlken oryn alady. Balaǵa «besik jyryn» aıta otyryp terbetedi. Al bala besikke kóbinese omyraýdan shyqqansha jatady. Eńbekteı bastaǵannan keıin balanyń ózi de besikke jatqysy kelmeıdi. Besikten shyqqan bala eńbekteýden ótip qaz – qaz basa bastaǵan kezde, bolashaǵyna aq jol tilep, «tusaý keser» toıyn jasaıdy. Tusaýynda elge syıly, abyroıly adamǵa saǵan uqsasyn degen nıetpen kestirgen. Eki aıaǵyna tusamyssha ala jip baılap, sodan soń ortasynan kesedi. Ala jippen kesýdiń máni «bireýdiń ala jibin attama», urlyqqa, zorlyqqa, jyndylyqqa bar ma dep baýlýynda. Tusaýy kesiler balanyń aldyna kitap, qamshy, quryq qoıyp, bala qaı zatty ustasa bolashaǵy sonymen baılanysty bolady dep joryǵan.
Bala úsh, bes jasqa tolǵanda ul balaǵa tán taǵy bir toı – «súndet toıy» bolyp tabylady. Bul dástúr qazaq halqy ıslam dinin qabyldaǵannan bastap saltymyzǵa sińip, keıin dástúrimizdiń myzǵymas bir bóligine aınalǵan. Balany súndetke taq jasynda otyrǵyzǵan. Bul adam denesiniń tazalyǵyna arnalǵan sharalardyń biri bolyp ta sanalady. Dýmandy toıdyń biri sanalatyn bul toıda balany «súndet at» dep atalatyn atqa mingizip, sándep kıindirgen. Balasy súndetke otyrǵan ata – analar «balam musylman sanatyna qosyldy» dep qýanady. Otbasyndaǵy er bala jetige deıin jerden taıaq jep bolǵannan keıin, qýraı nemese shybyqty at qyp oınaı bastaıdy. Esil derti túzge, tórttúlikke aýa bastaıdy. Al bul kezde qyz balalar qýyrshaqqa qyzyǵyp, kóbelek qýǵanymen úıden uzamaýǵa tyrysady. Osy kezde ata – anasy er balasyn «ashamaıǵa mingizgen».
«Ashamaı» degenimiz aǵashtan jasalǵan erdiń qarapaıym túri. Keńdigi balanyń aýyna laıyq jasalǵan. Aldy – artynda erdiń qasy sekildi súıenishi bolady. Úzeńgisi joq. Ústinde jumsaq kópshigi bolady. Osyny jýas atqa erttep, ústine balany mingizedi. Attan aýyp qalmasyn dep eki aıaǵyn baılap qoıady. Sodan soń tizgindi balaǵa ustatady da, bireý atty aldymen arqan boıy jerge, onan soń odan da alysqa jetekteıdi. Solaı balanyń ózi de júrip ketedi. Bir – eki kún ótkende aıaqty baılamaıdy. Bala óz betimen júrip, bir jetiniń ishinde atqa ashamaıdy emes, er toqymdy salyp ózi minetin bolyp ketedi. Úzeńgige aıaǵy jetpeı jatsa, taralǵy ǵa salyp alady. Ashamaıdan keıin bala ile – shala «básiresine» minip, tuńǵysh ret úıinen alysqa jolaýshylaǵan kezde áke – sheshesi bir malyn soıyp, «toqym qaǵaryn» ótkizedi. Bul «toqym qaǵar» aq nıetten, adal kóńilden atqarylatyn ana – analyq paryz. Básireni aıyl – turman, er – toqym, júgen – noqta, shider men kisen, arqanyn daıyndap, jabdyqtaıdy. Mektep joq, medrese az kezde osy jastan bastap balany oqýǵa, eńbekke baýlyǵan. Bul aınalasy on jasqa deıingi balalyq shaqtaǵy ul balaǵa isteletin dástúr.
Al qazaq qoǵamyndaǵy qyz balanyń orny, tárbıesi óte erekshe. «Qyz balaǵa qyryq úıden tyıym» dep tárbıesine asa qatty mán bergen. Qyz bala eki – úsh jasqa kelgende qýyrshaq jasap, úı jasap oınaýǵaáýestenedi. Osy sátte qyz bala úshin qýanyshty sát, ol – «qulaǵyn testirý» bolyp tabylady. Bul qýanyshqa qazaq halqy toı jasap, qyz balanyń ómirindegi ózine tán dara qýanyshyn atap ótetin bolǵan. Osyndaı jasta ata – anasy uldarynyń tóbe shashyn uzarta ósirip, monshaq aralastyra órip «aıdar qoıǵan». Bul kóz tımesin degen yrymǵa balanǵan. Tarıhqa kóz júgirter bolsaq Kenesarynyń jan serigi bolǵan Naýryzbaı batyrdyń uzyn aıdary bolǵan. Balanyń shashyn ádemilep alyp, mańdaı tusyna shash qaldyryp «kekil» qoıǵan. Kekil ul balaǵa jarasyp turǵan. «Aıdar» men «kekil» sııaqty ádemilep alyp, eki jaǵynan birdeı jelkesine qaraı azyraq shash qaldyryp «tulym» qoıǵan. Tulym negizinen qyz balalarǵa tán bolǵanymen keıde ul balalarǵa da qoıylady. Bala kúninde ata – anasy balasynyń bolashaǵy jarqyn bolǵanyn qalaıdy. Sol sebepti batyr, aqyn, ánshi, jyrshylaryn óte joǵary baǵalaıtyn qazaq halqy abyroıly azamatyna óz balasyn solarǵa uqsasyn dep «aýzyna túkirtetin» bolǵan. Buny da qazaq jaqsyǵa balap, balasynyń boıynan sol adamdardyń erekshe bir qasıetin kórgisi kelgen. Halyq arasynda ejelde jas mólsherin qozy jasy, qoı jasy, jylqy jasy, patsha jasy dep sanaǵan. Qazaq onnan asqan ulyn «qozy jasyna» keldi dese, on bes pen jıyrma bestiń arasyn «qozy jasy» dep ataǵan. Beldiń bekip, qabyrǵanyń qatqan kemel kezi jıyrma bes pen qyryqtyń arasyn «jylqy jasy» dese, qynaptan shyqqan qylyshtaı qyryq jasty «patsha jasy» dep ataǵan. Qyryq tolmaǵandy aqyly áli tolyspaǵan dep qoldarynan kelgen jaǵdaıda patsha etip qoıǵyzbaǵan. Dúnıege kelgen náresteden bastap bir – birimen baılanysyp jatqan salt – dástúrler ulttyq qundylyqtarymyz. Qazaqtyń ejelden kele jatqan ozyq salt – dástúri búgingi tańda túrlenip, damý ústinde.
Qazaq halqynyń ulttyq qundylyqtary tek salt – dástúrmen ǵana shektelip qalmaıdy. Taǵy bir túri ol – qazaq halqynyń «ulttyq óneri». Ejelden án men kúıge qumar halyq, ónerge dese ishken asyr jerge qoıary anyq. Ul men qyzynyń ónerleri ekendigi ata – anasyna abyroı da bola bilgen. «Ózen jaǵalaǵan men óner jaǵalaǵannyń ózegi talmaıdy» dep qazaq beker aıtpasa kerek. Qazaq «ónerli bala súıkimdi» dep sanaǵan. Ánshilik, kúıshilik, aqyndyq, aıtyskerlik, jyrshylyq, termeshilik bul kúnge deıin jalǵasyp kele jatyr. «Aıtys» – qazaqtyń shoqtyǵy bıik óneri. Aıtystyń abyzy Júrsin Erman aıtqandaı «Aıtys aǵylshyn tilinde ótse búkil álemdi jaýlap alar edi». Sebebi, sýyrypsalyp ony belgili bir maqammen halyqtyń aldyna shyǵyp óz oıyn, halyq sózin jetkize bilý qıynnyń – qıyny ekeni barshaǵa málim. Halyq aýyz ádebıetiniń erekshe bir túri ótken zamannan búginge deıin damyp, túrlenip kele jatyr. Aıtystyń barlyq túri de el kóńilinen shyǵyp otyrǵan. Túrki tildes halyqtardyń zor murasy bolyp tabylatyn bul óner búginde elimizde qaryshtap damyp, respýblıkalyq, halyqaralyq túri sonymen qatar «Altyn dombyra» aıtysy da jyl saıyn uıymdastyrylyp otyrady. Aqynnyń talantyn shyndaıtyn úlken óner jarysy ultymyz úshin joǵary baǵa ǵa ıe. Halyqtyń delebesin qozdyratyn bul óner túrin «án» men «kúıde» tolyqtyrady. Ultymyzdyń ejelden kele jatqan óshpes máńgilik dástúri men poetıkasy. Án qudiretimen kóńil serpilip, keıde kóńildiń sheri tarqatylady. Sal – seriler ándi naqyshyna keltire oryndap, halyqtyń ystyq yqylasyna ıe bolyp otyrǵan. Aıtýly ánshilerine tórinen oryn berip, tóbesine kótergen. Ánshilikti aıryqsha daryn dep eseptep, bıik ónerge balaǵan.
Qazaqtyń án óneri bes mektepke bólinedi. Birinshi mektep, Qazaqstannyń ortalyq jáne soltústik óńirine tán ánshilik mektebi. Ekinshi, Qazaqstannyń ońtústik jáne Jetisý óńirin qamtıtyn ánshilik mektebi bolsa úshinshi mektep, Qazaqstannyń batys óńirin qamtıtyn ánshilik mektebi. Tórtinshi, Syr boıynyń ánshilik – termeshilik mektebi, besinshi mektep dep Qazaqstannyń shyǵys óńirin aıta alamyz. Abaı, Birjan, Aqan, Jaıaýmusa, Ybyraı, Áset, Mádı, Balýansholaq syndy birtýar daryndar qaldyryp ketken án mektepteri bul kúnderi aıasy keńeıgen ánshilik, jyrshy – termeshilik mektepteri atanyp otyr. Án óneri arqyly qazaqty álem tanydy, moıyndady. Oǵan dálel keshegi Ámire Qashaýbaev. Parıj tórin tamsandyrǵan daryndyǵy tulǵany sol sátte barlyq álem moıyndady. Al búginde Dımash Qudaıbergenov mıllıardtardy tamsandyryp, tańdaı qaqtyrýda. Dımashtyń daýysyna ǵashyq bolmaǵan adam joq. Sonymen qatar Dımash dombyra únin de álemge tanytyp, qazaqtaı halyqtyń murasyn tanytyp júr. Zor daýysymen álemdi tańqaldyratyn osyndaı talantty tulǵalar qazaq topyraǵynan toqtaýsyz shyǵar bereri sózsiz.
Qazaq jerindegi dástúrli kúı óneri de bul kúnde óz izin jalǵastyryp kele jatyr. Qazaqtyń dombyrasy men qobyzy arqyly qansha tarıhı oqıǵalar «kúı» bolyp sýretteldi. Qurmanǵazydan qalǵan kúıler áli de óz qudirettiliginde dep aıtýǵa bolady. Bir ǵana «Aqsaq qulan» kúıiniń ózi tunyp turǵan tarıh. Qazirgi tańda kúı ónerin Seken Turysbek, Asylbek Ensenov syndy kúıshiler jalǵastyrýda. Barlyq óńirde dombyra mektebi qarqyndy túrde jumys jasap keledi. Qazaq mýzykasynyń, án – kúı óneriniń atasy dep VII – VIII ǵasyrlarda ómir súrgen Qorqyt ata atalady. Onyń el arasynda saqtalyp, búginge deıin jetken «Qorqyt kúıi», «Qorqyt saryny», «Qorqyt tolǵaýy», «Arystan bab», «Táńirkúı» jágne taǵy da basqa týyndylary bar. Qorqyt atadan keıingi qyl qobyz oınaýdyń sheberi, belgili qobyzshy Yqylas Dúkenuly. Ákesi Dúken osy ónerge baýlyǵan. Yqylas qobyzdyń dybys kólemin baıytyp, yrǵaǵyna utymdy ózgerister engize otyryp, «Yqylas kúıi», «Qońyr kúı», «Kertolǵaý», «Erden kúı», «Jez kıik», «Qambar – Nazym», «Aqqý» jáne taǵy da basqa kúılerdi ómirge alyp keldi. Yqylastyń uly Túsipbek te áke izin jalǵap, sheber qobyzshy atana bildi. Bul kúılerde qazirgi tańda sheber oryndaýshylardyń arqasynda kópshilik qaýymǵa jetip otyr.
Qazaq halqynyń eń basty ulttyq qundylyǵy ol – «ana tili». Bizdiń ana tilimiz – qazaq tili. Qazaq tili álemdegi eń ǵajap til desem artyq aıtqanym bolmas. Ananyń súti, atanyń qanymen boıymyzǵa daryǵan til bizben birge ǵasyrlar boıy jasasyp kele jatyr. Sheksiz baı jáne shuraıly sonymen qatar tegeýrindi til ekenin dáleldegen kórkem til. Ata – babamyzdan mıras bolyp kele jatqan baǵa jetpes baılyǵymyz. 16 mıllıonnan astam sóıleýshisi bar qazaq tili búginde álemdegi iri 40 tildiń qataryna enedi. Qazaq tilinde sóıleýshi ózge ult ókilderi: túrik, ózbek, qaraqalpaq, ázirbaıjan, qyrǵyz, tatar, orys, uıǵyrlar atalǵan kórsetkishtiń 1,8 mıllıonyn quraıdy. Ana tilimiz túrki tilderiniń ishindegi sózdik qory eń baı til jáne álemdegi eń taza tilder qatarynda. Qazaq tiliniń sózdik qorynyń 60% - yn túrkilik túbirli sózder quraıtynyn zertteý nátıjeleri naqtylaǵan bolatyn. 2012 jylǵy statıstıkany alyp qaraıtyn bolsaq qazaq tili IýNESKO – nyń Index Translationum statıstıkasy boıynsha TOP – 50 aýdarýshy til qataryna engen. Bul kórsetkishterdiń barlyǵy bizdiń tildiń bolashaǵy bar ekenin, aýqymy keń ekenin kórsetip tur.
Ulttyq qundylyqtarymyzdyń biri ol – «qazaq qolóneri». Qazaq halqynyń qolóneriniń tarıhy tym tereńde jatyr. Baǵzy zamannan beri kele jatqan qazaq qolóneri únemi jańǵyrý ústinde bolǵan. Qazaq halqynyń dástúrli qolóneri damý bıigine XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysy men XX ǵasyrdyń basynda jetip otyr. Qazaq halqynyń qolóneri týraly Reseı ǵalymdary da súısine áńgimeleıdi. Mysaly, M. Levanevskıı: «Qazaqtyń qandaı kásipke bolmasyn, tabıǵatynan qabilettiligine súısinesiń, qarapaıym quraldarmen tamasha er qaptaldaryn jasap, altyn, kúmisten ádemi buıymdar shyǵaratyndyǵyna tańdanbasqa bolmaıdy. Qazaqtyń tikken aıaq – kıimderi óte berik, kııýge yńǵaıly», - dep jazady. Qazaq ulttyq qolóneriniń tańǵajaıyp týyndysy – kıiz úı orta ǵasyr saıahatshylary Marko Polony (1230), Plano Karpınıdi(1246), Klavıhony(1403), Barborany(1436) qatty tańǵaldyryp, olardyń tarıhı jazbalarynan oryn alǵany da belgili.
Sonymen qatar qazaq halqynyń ulttyq qundylyqtarynyń taǵy bir túrine «ulttyq taǵamdardy» da jatqyzsaq bolady. Sebebi, qazaqtar adam qajettilikteri ishinde taǵamdy bárinen joǵary qoıǵan. «Astan úlken emessiń» dep asty qurmettegen, ony ázirleýdiń túrli kózin taba bilgen. Keń dastarhany arqyly jaqsylar men jaısańdardy qurmettep, ózderiniń myrzalyq, márttik qasıetterin tanyta bilgen. Ejelden mal sharýashylyǵymen aınalysqan ata – babalarymyzdyń negizgi asy – et pen sút bolǵan. Etti pisirip, asyp jegen. Al sútten kóptegen taǵamdar ázirlegen. Bulardyń barlyǵy adam densaýlyǵy úshin de oń áserin tıgizip otyrǵan. As daıarlaýdy negizinen qazaq áıelderi o bastan óz moıyndaryna alǵan. Qazaq áıelderi san alýan tamaq ázirlep, olardy jazda da, qysta da buzbaı saqtaýdyń ádis – tásilderin jaqsy bilgen. Al jylqydan alynatyn qymyzdyń emdik qasıeti bar ekeni ejelden belgili. Sonymen qatar, shubat ta densaýlyqqa óte paıdaly. Bul astardyń paıdasyn ata – babamyz medıına paıda bolmaı turyp – aq bilgen. Unnan baýyrsaq, taba nan, salma, maı shelpek, qattama jasasa, daqyldardan talqan, bıdaı kóje, tary kóje, jent, maısek, bókpe ázirlegen. Sútten aıran, qatyq, qoıyrtpaq, shalap, balqaımaq, kilegeı, qoryqtyq (tasqoryqtyq), qaımaq, qurt, sary maı, súzbe, ýyz, qatyran ýyz, pisirilgen ýyz, irkit, irimshik daıyndaǵan. Et taǵamdarynan qazaqsha et, qazy, qarta, jal, jaıa, sorpa, bas, súr, jaýbúırek, borsha, qaryn bórtpe, ásip, jórgem, qımaı, shujyq, shyrtyldaq, sirne, mı palaý, quıryq – baýyr, qýyrdaq, bal qýyrdaq, jońqa qýyrdaq, qara qýyrdaq, soǵym qýyrdaq, úkpe qýyrdaqty árkezde de ázirlep otyrǵan.
Ulttyq qundylyqtar týraly sóz bolǵanda ulttyq kıimder de shet qalmaıdy. Sebebi, ulttyq kıimder de ulttyq qundylyqtardyń bir bólshegi. «Eń ádemi kıim – ultyńnyń kıimi» degen ulaǵatty sóz bar. Qazaq halqynyń ulttyq kıimderi esh halyqtan kem emes ekeni anyq. Ulttyq kıimizdiń kórkem úlgileri álemniń etnografııalyq murajaılary men kórmelerinen oryn alǵan. Qazaq halqy syıly adamdarynyń astyna at, ústine shapan japqan. Bul qurmetteýdiń ozyq úlgisi retinde baǵalanǵan. Ertede halyq sheberleri qazaqtyń salt – dástúrine tán, kıgenge yńǵaıly, turmysqa qolaıly ártúrli kıim úlgilerin jasaǵan bolatyn. Keıbir adamdardy kıimderinen – aq dáýletti bolmasa sultan, begzada ekendikterin tanyp otyrǵan. Er adamdarǵa da, áıel adamdarǵa da arnalyp jasalǵan qazaqtyń ulttyq kıimderi erekshe úlgilerimen kózdiń jaýyn alady. Ulttyq kıimderge taqııa, sáýkele, kımeshek, beshpent, shapan, qamzol, baıpaq, mási taǵy da basqalaryn jatqyzsaq bolady. Ulttyq kıimder ár qazaqtyń ajaryn ashyp, sánin kirgizedi.
Qazaq halqynyń ulttyq qundylyqtarynyń biri – «ulttyq oıyndar» balany is – áreketke, adamgershilikke, aqyl – oıyn jetildirýge, otansúıgishtikke, salaýatty ómir súrýge tárbıeleýde teńdesi joq qural. «Adam aqylymen symbatty» dep bilgen halqymyz turmys – tirshilikke baılanysty týǵan ulttyq oıyndardy bala tárbıesine, dene turǵysynyń damýyna, sózdik qorynyń molaıýyna laıyqtap, sheber paıdalana bilgen. Balalarǵa arnalǵan oıyndar tárbıe máselesimen astasyp jatyr. Mysaly, jastardyń keshkilik bas qosyp, án aıtyp, dombyra tartyp, qyzdar – jigitter bolyp aıtysyp, bir – birimen ázildesip kóńil kóteretin «altybaqan» oıyny, keı jerde «saqına salý», «saqına tastaý» dep atalatyn «aqshamshyq» oıyny. Ulttyq oıyndarymyzdyń arasynda halyqtyq sıpat alǵan oıyndarymyz da bar. Olardyń qataryna kókpar, báıge, aýdaryspaq, qyz qýý, toǵyzqumalaqty taǵy da basqa oıyndardy jatqyzsaq bolady. Jalpy, qazaqtyń ulttyq oıyndary erlik, órlik, ójettik, batyldyq, shapshańdyq qasıetterimen qatar ádildik pen adamgershilikti joǵary ustaǵan. Kóshpeli qazaq halqynyń ómir – salty densaýlyqqa asa zor mán bergen. Atqa miný óneri jas balany sezimi men denesin jattyqtyrýdyń basty jáne ortaq dástúrine aınalǵan. Jastaıynan attyq qulaǵynda oınaýǵa beıimdelip, soǵan tyrysqan. Toǵyzqumalaq syndy oıyndar adamnyń aqyl – oıyn jetildirýge arnalǵan. Shyǵý tarıhy 4 myń jyldyq kezeńdi qamtıdy. Qazirgi tańda elimizdi bul oıyn túrinen jeke qaýymdastyq ashylyp, ár jerde toǵyzqumalaq úıirmeleri jumys isteýde.
Qazaq halqy óz ulttyq qundylyqtarymen ózge ulttardan ózgeshelenip tur. Baǵa jetpes osyndaı qundylyǵy bar bizdiń el baqytty dep oılaımyn. Óziniń qundylyqtary arqyly ulttyq bolmysyn saqtap osy kúnge jetip otyr. Erteńgi urpaq ultjandy, otanshyl, patrıot bolyp óssin desek, osy bastan ata – dástúrimizdi ardaqtaýdy úıretip, ulttyq qundylyqtardy boıyna sińirte bilýimiz qajet. Jas jetkinshek ulttyq qundylyqtardy boıyna sińire bilse elimizdiń erteńi nurly bolmaq. Qazaq halqynyń bolashaǵy jarqyn bolary sózsiz. Qazaq halqy jel soqqan quraqtaı japyryla bermeı, aldaǵy ýaqytta ózindik daralyǵyn saqtap qalady. Boıyna ulttyq qundylyqtardy sińire bilgen adam bolashaqqa jaýapkershilikpen qarap, elimizdiń eldigi úshin aıanbaı qyzmet etetin azamat bolyp ósedi. Ulttyq qundylyqtar – ult qorǵany. Sondyqtan ultymyzdyń qorǵanyn berik etip qalaý úshin ár adam aıanbaı ter tógip, óz úlesin qosýy tıis. Qorǵany myqty elge sóz de, kóz de ótpeıtini belgili.
Erden Nurahmet
Almaty oblysy Aqsý aýdany Qarashilik aýylynda dúnıege kelgen. Qazirgi tańda Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetinde fılologııa fakýltetiniń qazaq tili men ádebıeti mamandyǵynda 3 – kýrs stýdenti
