Belgili qoǵam qaıratkeri, qalamy qarymdy qalamger Qazybek Isa aǵamyzdyń «Syrtolǵaý» jyr-marjanyn birese súısinip, birese jylap otyryp oqyp shyqtym. «Poezııa – moınymdaǵy tumar" dep sóz ónerin qasıetti tumarǵa teńegen aqynnyń «qaperli oqyrmany» deńgeıine kóterilý, aqyn shyǵarmashylyǵy jaıly oı-pikirińmen bólisý de – bir baqyt shyǵar degen oımen kóńilge ne túıgenimdi jazbaqpyn. Kitaptyń adamzatqa bereri kóp. Mundaı paıdaly nárse izgilikpen teńesedi, óıtkeni izgilik adamdardy jaqsylyqqa shaqyrady. Jadyǵa jańa samal bop tıetin ádemi jyr oqyǵanda, oıyńa oı qosyp óziń de danalyqqa birtaban jaqyndaı túsesiń. Al danalyq – eń bıik murat.
"Syrtolǵaý" jyr jınaǵyn Suraǵan aqyn " ... óte tereńdigi laǵyl jyrlardyń ushqyny" dep baǵalap, "sezimi alysty ańsaıtyn aqyn" dep , endi birde "aqyl soty" jaıly óleńderindegi oıdy jarqyratyp asha túsedi. "Dalanyń betine túsken jaraqatty óziniń júregine jabysqan kinárattaı sezine alatyndar ǵana osyndaı ǵazız jyrlardy jańbyrlata alady" dep naqtylap daralaı túsedi. Negizi, qubylystyń sulýlyǵyna túısiný estetıka ǵylymynyń basty mindeti. Alaıdy sulýlyq bolǵan jerde zulymdyq qatar júredi. Jaqsylyq istelgen jerde jamandyq, izgilik bar jerde nadandyq qatar júredi. Bul – tabıǵı proess. Ómir damýynyń gnoseologııalyq zańdylyǵy osy. Tirshiliktiń bal-dámin "Mennen" izdeıtinder kóp. Al aqıqat bolmystyń tórine umtylyp, ádilettilik, arlylyq, mahabbbat izdegen jan ǵana Qazybek aǵa sekildi eliniń, "qazaq jer-sýynyń joqshysy" bola almaq ... Júsip Balasaǵunnyń «Adamdardan adam mıras izdegen, Onysy – sóz, paıda ákeler júzdegen» degen sózi bar-dy. Árbir detaldi aqparat tegin berilmeıdi, árbir sózinde ónege bar. Iá, «Qalanǵansha tósinde qabir tasym, Uly dala ulyńdy saǵyntasyń...» dep jyrlaǵan aqyn keýdesindegi Uly saǵynysh - ónege bop órilmese nesi aqyn!? Qumda, japanda qalǵan úı janyn syzdatpasa, aqyn jyr jaza alar ma!? «Aýyl-anam, kóp kinámdi óteıin, Ózińe basymdy bir sıpatyp keteıin» dep tebirenbese, sharshaǵanda aýyl-anasyn izdep shaǵynbasa, aqyn aqyn bolar ma!? Solaı! «Ómir osy - saǵynyshtan turady!» Qazybek aqyn «Qarashada qara úıde qara bala, Qara óleńin tyńdaıdy dala ǵana...» dep jazady. Daýyssyz «Q» dybysyn ústemelete basyp allıteraııa jasap turǵan «qara» , «qarasha» sózderiniń qyzmeti de erekshe. Qaraıǵan saǵanaǵa qaraılap, qarashaǵa qara óleńin tyńdatqan qara balanyń rýhy men órligine qyzyǵasyń. Qatal tabıǵatpen úılese qalǵan ór minez men sóz óneri ǵana emes, qazaqtyń qasıetti qarashańyraǵynyń kıesi saqtalǵan saǵanasyna degen saǵynyshyn baıqaýǵa bolady. Saǵana – saqtaý, qulpytastar men kóne eskelikter, eskertkishter degen maǵyna beredi. Burynǵylar, bizdiń bala kezimizde alańsyz armansyz adamdy «saǵanasy saryq, qaǵanasy qaryq» kóńili shat, ýaıym-muńsyz degen oıdy jetkizý úshin aýyz eki sóıleý tilinde qoldanatyn. Aqyn osyndaı qaıshylyqty sózderdi qoldaný arqyly ómirde kezdesetin keleńsiz jaıttardy sıpattap jetkizýge tyrysqan. Adamnyń rýhanı sezimderin osy sózderdi qoldaný arqyly sezdirgen. Aqyn óziniń lırıkasynda qara sózin birneshe ret qoldaný arqyly óleńiniń estetıkalyq-emoııalyq mánerin, ekspessıvtik boıaýyn árlendiredi. Mundaı qaıtalaý óleńniń emoııalyq qýatyn kúsheıtedi, tyńdaýshysyn negizgi maqsatqa jeteleıdi. Ómir qas-qaǵym sát. Osy sát qaıta oralmaıdy. Ár janǵa ólshep berilgen ómir bar, sol ómirdiń qaı jerden bastalyp, qaı jerden aıaqtalatynyn eshkim bilmeıdi. Sondyqtan aqyn ómirdiń ár sátin baǵalaýǵa shaqyrady. Biz úshin negizgi maqsat – ómirdiń máni men maǵynasynda! Qyzyl-jasyl jarqyl men áppaq álem – qara bolmasa qadiri bolmas edi. Dalanyń qara óleńine degen saǵynyshty aıtý arqyly aqyn óziniń jaısań da sezimtal, shymyr da shynaıy bolmysyn óleńge túr izdemeı-aq jetkize alady. Qarapaıym tilde uǵysý qazirgi kórkemónerdiń ózgeshe bir belesine aınaldy. Ol kórkemóner júgi jeńildedi degen sóz emes, kersinshe, kórkemdeý quraly náziktene tústi degen sóz.
Qazybek Isanyń negizgi temirqazyǵy – shyndyq, sezim, oı, senim. Osylar aqynnyń búkil shyǵarmashylyǵynyń ózegi bolýymen birge aqyn poezııasyndaǵy fılosofııalyq oıdyń tereńdigin, aqynnyń asqaq talantyn, ulaǵatty parasattylyǵyn bıik turǵydan ańǵartatyn erekshe belgileri bolyp tabylady. Sondyqtan da, aqıqatty aıtqan - «Ákimin emes, jaqynyn emes, Aqynyn izder El búgin!» Jyryn uǵyp, kóńilge toqyp árkez joqshysy, qoldaýshysy bolatyn aqynyn jaqsy kórer. Izder!.. Olaı degenim, bir qudaıǵa den qoıyp, kúndi shańyraqqa balap, týǵan jeri tula boıyna nur quıylyp, jalańaıaq tabanyna topyraǵy altyn bop juqqan aqyndy Eli qalaı Izdemesin!
«Syrtolǵaýdy» oqyp otyryp kóz aldyma talaı tarıh, túrli taǵdyrlar keldi. «Ómirim – Elimdiki» degen aqyn búginniń ózekti máselelerin árqashan da jyryna qosyp qana qoımaı, joǵaryǵa jetkizip ótkir aıtyp ta júr. Qazybek Isa «Qazaq tili bosaǵadan kire almaı jylap tursa, biz qalaı jetisip tórde otyramyz», qazaq tilininiń 7-babyn ózgertý kerek. Babalar amanatyn oryndaý men úshin – kıeli paryz» degen sózi kóptiń kókeıindegi sóz bolatyn. Qara halyqtyń búginde kúıi qandaı degen saýaldy aıtqan, el ishindegi túrli jaǵdaıǵa - «seniń tabanyńa kirgen shóńke – meniń mańdaıyma batsyn» degen qamqorlyqty ańǵartqan aqynnyń azamattyq pozıııasy anyq kóringen jyrlary qanshama! «Qazaq tili - Azat til bolǵansha, bul maıdan bitpeıdi», salǵyrt bop júrý soryń ǵana deıdi. Qazybek Isanyń Azattyq týyn kótergen aqynnyń jyry máńgilik» deýiniń syry da sodan bolar. Paryzy ótelgen iziń - qaı kezde de jarqyrap jatady. Esterińizde bolsa, 2019 jyly 4 aqpanda Astanada aıadaı lashyqta turyp jatqan bir otbasynyń bes qyzy órtten qaza taptyn. Bul aýyr qaıǵy bárimizdiń qabyrǵamyzǵa batty. «Feısbýk» áleýmettik jeli betinde Qazybek aǵa «Jer betinde perishtege joq oryn» dep joqtaý jyryn jazdy. Azaly jyrdy jylamaı oqý múmkin emes. Sol sııaqty, jarylystan zardap shegip jaıaý-jalpy bosaǵasyn, altyn Arysyn tastap, jaıaýlap jan saýǵalaı qashqan jurttyń jaǵdaıyn termeletip tógilte jazǵan «Arys apaty» jyry jatqan bir tarıh. Tarıhty qoıyp, bul dalanyń taý men tasy, qýy men tolqyny, tipti, óriste ıesiz qalǵan maly da adamzatqa ókpeli me..? Iá, ras, arqyrama-sarqyramanyń ózi topan sý bolyp tasyǵanynyń ózinde daladan asa almaǵan. Bul kún de ótti ǵoı talaıdy tolǵantyp, zar jylatyp ... Adam kórer qorlyqtyń qyry men qyby da kóp. Árkimniń baıdyń da, jalańaıaqtyń da ózindik taǵdyr kúni, yrzyq shuǵylasy bar deımiz. Bireýden artyq, bireýden kem - yrzyqsyz jan joq. El bop jabyla kómek qolyn sozyp jatqany esimde, árıne eshkimniń sadaqasy emes, Allanyń jazǵan yrzyǵy bolar. Bireýden artyq, bireýden kem yrzyqsyz jan joq. Osy bir kıeli mekenge arnalǵan sanaýly týyndylar búginde ádebıet pen mádenıettiń kónermes, ózgermes, tiri, biraq qupııa esteligi bop qaldy emes pe!?. 2010 jyldaǵy tarıhı jaǵdaı týraly «Jańaózen» óleńindegi rýh – keýdesinde jany bar erdiń namysyn qaıraıdy, qýattandyrady. «Qul bolmaı, namysty Ul bolsań, seni alańda el kútedi» dep jazady. Ol keshe edi. Al búgin she? Búginniń , alysqa armaı-aq osy kóktemdegi sý tasqyny aqyn júregin qalaı tilgiledi? Aqyn «Jarylyp jatyr jaralar» týyndysynda – el basyna túsken qıynshylyqty sý tasqynynan zardap shekken eldiń jaǵdaıyn, qar sýynyń tez erip eldi-mekender basyp qalǵany, halyqtyń jıǵan-tergen mańdaı teri men tórt túligi, onyń ishinde asha tuıaq usaq maldy qoıyp, sýyqqa tózimdi jylqynyń ózi shyrqyrap aǵyp bara jatqanyn, osynyń bárine kináli salǵyrttyqtyń salqynyn, oǵan jany kúıgen azamattyq bolmysy berilgen. Mysaly, myna bir shýmaq aqyn aıtatyn oıdyń arnasy keńeıte túsedi:
«...Aǵyn sý Aqtóbeni asyp,
Topan sý Torǵaıdy alǵan…
Japyryp darııa bárin,
Tastaýda el jan uıalaryn.
Shoshyǵan bala jylaıdy,
Qamyǵyp qarııalarym…
Joldyń biz kútkende aıqynyn,
Boldyq pa el qut qonbaıtuǵyn…» - dep qamyǵa jazdy. Iá, bıylǵy kóktem minez kórsetip-aq tur. Aqyryn bersin!
Qazybek aǵanyń altyn jaldy jylqy aǵyp bara jatqan vıdeoda jantalasa yshqynyp kisingen daýysyna «Jylqynyń kisinegenin, qany bar túsinedi eriń» dep jazǵan jyryn oqyp súısindim. Júregim aýyrdy. Báriniń suraýy bar. «Qyzyl sózdiń jalǵandyǵyn – qyzylsý áshkereledi.» Aqyn aǵanyń kókiregindegi sherli daýysynan «Júgenin ustap qalǵan el – Júregiń ustap qalardaı!» seskenip te turmyz. «Jarylyp jatyr jaralar» týyndysynyń áserliligin arttyrýda erekshe qyzmet atqaratyn poetıkalyq tildiń elementi – qaıtalaýdyń ózin mátinge yrǵaq, erekshe emoııalyq boıaý darytýda qubylta qoldanǵanyn baıqadym. Mysaly, sınonımdik qatarlar: jylqy, arǵymaq, dúldúl, qazanat dep nemese halyq, el, jurt, qazaǵym dep ınterpretaııalap qatar qoldanyp, qaıtalaýdyń anaǵurym kúrdeli komponent túrinde kórinedi. Bulaı jıi qaıtalap, turaqty túrde kezdesetin sózder shyǵarmanyń negizgi oıyn ashýǵa, keıipkerdiń kóńil-kúıin bildirýge kómektesedi.
Avtordyń negizgi oıyna keleıik. «Kermeni kútken dúldúldiń kúıi – arqama aıazdaı batty» dep jazady. Kermeni kútken Dúldúlderdiń qaı kezde baǵy janyp edi!? Sol kisinegen daýys aryda – Alashtyń Ult Kósemderi men Ustazdarynyń daýysy, beride ... aıta berseń, ókinish ózegińdi órtke oraıdy. Keıde tipti keýdeńdi aıaz qaryǵandaı zildi sóz aıtqyń kep ashý býady. Átteń! Qazybek aǵanyń óleńiniń ıdeıalyq mazmuny, oı astaryndaǵy fılosofııalyq konepııalary myqty. Aqyn osyndaı qaıshylyqty sózderdi qoldaný arqyly ómirde kezdesetin keleńsiz jaıttardy sıtpattap jetkizýge tyrysqan. Adamnyń rýhanı sezimderin osy sózderdi qoldaný arqyly sezdirgen. Jıynda kimbiz, qıynda kimbiz? Tasqynǵa tosqyn bolǵan Qazanattarym kim? Aqyn óziniń lırıkasynda bul metonımııa sózderdi qoldaný arqyly óleńniń estetıkalyq-emoııalyq mánerin, ekpressıvtik boıaýyn árlendiredi. Ol óz retinde óleńniń emoııalyq qýatyn kúsheıtedi, tyńdaýshysyn negizgi maqsatyna jeteleıdi. Aqyn óziniń sol jaısań da sezimtal, shymyr da shynaıy bolmysyn óleńge ózgeshe túr izdemeı-aq jetkize alady. Qarapaıym tilde uǵysý qazirgi kórkemónerdiń ózgeshe bir belesine aınalǵandaı áser beredi. Ol kórkemsóz óneriniń júgi jeńildedi degen sóz emes, kerisinshe, kórkemdeý quraldary náziktene tústi degen sóz. Qazybek Isa aǵanyń bir ereksheligi – qaı týyndysynyń da negizgi temirqazyǵy – shyndyq, sezim, oı, senim. Osylar aqynnyń búkil shyǵarmasynyń ózegi bolýymen birge aqyn poezııasyndaǵy fılosofııalyq oıdyń tereńdigin, aqynnyń asqaq talantyn, ulaǵatty parasattylyǵyn bıik turǵydan aǵartatyn erekshe belgileri bolyp tabylady. Iaǵnı, «Jarylyp jatyr jaralar» óleńi - aqynnyń bolmysyn, «Tulǵa» koneptisiniń mánin ashqan, halyqtyq sıpatqa ıe týyndy deńgeıine aınaldyra túsedi. Olaı deıtinimiz, tulǵa sóziniń máni keń. Qazirgi kezde tulǵa sózi belsendi qoldanylyp, fılosofııalyq salmaqqa ıe boldy. Tulǵa sózi kez kelgen adamǵa kele bermeıdi. «Qaýqary joq qar sýyna da, Qaıda biz bara jatyrmyz?» dep áýeni sherge aınalǵan aqyn «shendige el senýden qalyp, jemqory kóp eldiń ákiminiń Úkimetke bárin qatyrdyq degen jalǵan aqparyn» da ashyq aıtady.
Ómir shyndyǵy kórkem ádebıette kórkem sheshimder arqyly ashylatyny belgili. Sol sebepti de óleńniń sońyn senimmen «Elmiz. Qaıratty qamal qorǵaıtyn – Qazaǵym bárin jeńedi!» dep túıindegen bolar.
Óleńniń kórkemdik ereksheligine keler bolsaq, qandaı shyǵarma bolsyn negizinen belgili kórkemdik beıneleý quraldary men ádis-tásilderiniń nátıjesinde dúnıege keledi. Olar ózinshe júıe quraı kele, shyǵarmanyń basqaǵa uqsamaıtyn erekshe tabıǵatyn quraıdy. Beıneleý quraldary jalpy túrde qubyltý dep atalatyn metafora, metonımııa, astarlaý, teńeý, epıtet jáne qanshama assonons, allıteraııalary dybystyq qaıtalaý maǵynasynda qoldanylady. Avtordyń tili beıneli, qunarly, obrazdy bolýymen qatar, tereń oıǵa qurylǵan. Óleńniń óte áserli bolýyna yqpal etip, kórkem, shynaıy tili óleńniń qadir-qasıetin aıqyndaı túsken. Taǵy bir aıtqym kelgeni, aqynnyń poetıkalyq rakýrsy, ıaǵnı ózin-ózi ustaý dárejesi, ózin-ózi kórsetýi unady. Oqıǵany jaı syrttaı baqylaýshy túrinde emes, oqıǵaǵa qyzýqandylyqpen aralasyp «Otyz jyl jasyryp kelgen jarylyp jatyr jaralar», «Qandaı buǵalyq salsa da, Tizerlep tize qosqanda , Tizerlep qalmaıdy halyq!» dep azamattyq ún qosady.
Qoryta kelgende, óleń – aqyn tulǵasy anyq kóringen, ındıvıd sıpatyndaǵy adam retinde óte sátti shyqqan fılosofııalyq salmaqqa ıe týyndy. Aqyn ındıvıdiniń jeke sana álemi ar-uıat ıntýıııasyn biriktirgen, óz ortasynan erek shyqqan, áreketi kópshilikke arnalǵan jan. Jurttyń basyn biriktirý úshin basyn báıgege tigedi, qıynnan shyǵar joldy taba alady, eldi bir ǵana jyrymen-aq uıytady.
Qurmanǵalıeva Raýshan Rysbekqyzy
Pedagogıka ǵylymdarynyń magıstri
