KASPII SÝY JUTQAN – BIZDIŃ ÚIDIŃ TRAGEDIIaSY

7668

Oqyǵan jýrnalıst, ne bolmasa myqty jazýshy, Alla bergen talatty aqyn da emespin. Bul oqıǵany, jıyrma alty jylǵa taqaǵanda, qaǵaz betine túsirip kórýge bel býdym. Árıne, “nege uzaq ýaqyt ótkesin, nelikten jazdy, burynyraq nege jazbaǵan?” degen de ishterińizde bir suraq turǵan shyǵar... Eseıgen saıyn ótkenińe qaraılaı beredi ekensiń. Sol ómirden eshnárseni kórip te úlgermeı erte ketken bes baýyrymdy, ardaqty ájemizdi eske alýdy jón sanadym. Múmkin buny oqyǵanda ertegideı kórinetin shyǵar. Al men úshin, bul, tragedııa bolyp jadymda máńgige saqtaldy. Myń toǵyz júz toqsanynshy jyldyń kóktemi – bizdiń januıany kókteı úzgen edi. Atyraý oblysy (burynǵy Gýrev), Inder aýdany, Eltaı selosy, Amangeldi qoı sovhozy bolatyn. Sovhoz malshylary qystaıtyn Gogolsk degen jerden malshylar jaılaýǵa kóshkende, bizdiń áke-sheshemiz qystaǵyn qaraýyldap, qysqa daıyndaıtyn, ózderiniń azyn-aýlaq maldarymen qaraýyldap qalatyn. Turǵan jerleri úsh-tórt shaqyrym jerde kórshi sovhozdyń qaraýyldary da januıalarymen qalatyn. Áke-sheshemiz olarmen kórshi bolyp aralasyp turatyn. Turǵan jerleri teńizge óte jaqyn edi. Al, men aýyl ortalyǵynda turatyn naǵashy ata-ájemniń qolynda M.Sıranov (burynǵy V.I.Lenın) mektebinde oqıtynmyn. Jazǵy demalysta baryp ketkenim bolmasa, kóp ýaqyt ata-ájemniń qolynda boldym. Kóktem kezinde sý tasýdan barlyq eldi meken saqtanatyny belgili, sol saqtyqtan bizdiń januıa qur qalsa kerek. Sovhoz basshylary da beıqam qalǵan ǵoı... Kórshi sovhozdyń januıalary der kezinde kóshirilip, aman qaldy. Al, sol – laǵnet atqan mamyrdyń 4-kúni bolǵan tasqyn sý, bizdiń úıdiń bes birdeı balasy men 80-ge jetken anasyn jutty. Sodan eki kún buryn ákemiz jaǵalaýdy baryp qarap kelip, ózinshe jobalap - myna sý tasyǵansha bizdi de kóshirip áketetin shyǵar,- dep kóńilderin kónshitip qoıǵan eken. Sol kezdegi basshylardyń uqypsyzdyǵynan ba dep qynjylasyń, bir Allanyń salǵany dep te ózińdi jubatasyń keıde... Bizdiń januıanyń habary búkil aýyl, eldiń tóbe shashyn shymyrlatyp, qabyrǵalaryn qaıystyryp, “Oıpyrmaı” degizgen-di. Sol kezde men esh nárse túsinbegen, on jastaǵy oıyn balasy edim, biraq, bárinen aırylǵanymdy ishim sezse de bala qylyqpen bildirmegendeı bop júre berdim. Jurttyń maǵan aıanyshpen qaraǵandaryn kórip, sanamdy sansyz oılar mazalady: nege olaı qaraıdy, nege bári meni qushaqtap jylaıdy.... Eki kún boıy naǵashy ata-ájemniń úıiniń ishi-syrty jylaǵan adamǵa toldy. Bári sýǵa ketipti, endi izdep jatyr,- degen áńgimeni qulaǵyma álsin-álsin shalyp qaldy. Júregim jalǵyzdyqty sezdi. Tyǵylyp jylaıtyndy shyǵardym. Áli esimde, úshinshi kún degende úıge tabyt kótergen bir top adamdar kirdi, úıdiń ishi aıqaı zarly jylaýlar – denemnen bir muzdaı nárse ótkendeı boldy. Biraq, kimdi alyp kirgenderin bilmegen edim. Áıteýir, bosaǵada otyra ketkenim esimde. Anam tiri bolsa eken, dep tiledim ishimnen. Tabyt kótergen adamdardyń qaıta shyǵyp bara jatqan sońǵy er kisiden “aǵa meniń mamam tiri me?” dep suradym. Ol kisi de menen bul suraqty qoıady dep kútpese kerek, - ıá, ıá tiri, mamań da papań da. Olar qalada aýrýhanada, esterin jıǵasyn keledi úıge, - dep basymnan sıpap shyǵyp ketti. Ata-anamnyń tiri qalǵanyn estip “ýh” dep qaıta sol jerge otyra kettim. Tilsiz jaý bes baýyrym men seksendi alqymdaǵan zaǵıyp ájemizdi máńgilikke aketti. Aýyl jurty, bar aǵaıyn-týma bolyp izdep, bir-birlep tabylǵan múrdeni qara jer qoıyna jerlep jatty. Bir ókinishtisi kenje baýyrymyz tórt aılyq bolatyn, ol sol kúıi tabylmady. Biraq sý óz arnasyna qaıtqannan keıin sol jerge baýyrymyzǵa arnap eskertkish belgi qoıyldy. Keıin esimizdi jınap, ákemizdiń kózi tirisinde, ara-arasynda áńgime qozǵap qalǵan kezde qulaǵym shalyp qalatyn. Sol sý tasqyny bolatyn kúni tańda anam kishkentaı baýyrymdy ájethanaǵa aparýǵa dalaǵa shyqqan kezde, qoradaǵy maldardyń osqyrynǵan daýystary shyǵyp, esik aldyndaǵy ıttiń ózi anamnyń aıaǵyna oralyp qyńsylap jatypty. Anam lezde bárin oıatyp, tezdetip úıdiń janyndaǵy bıikteý mal kóbiriniń úıindisine shyǵyp alýǵa tyrysqan. Átteń, biraq ol oılary iske aspady. Tasqyn sýdyń qattylyǵy sonsha, bir-birin tas qyp ustaǵanyna qaramastan julyp ákete bergen. Sol kezde ákemniń anasy "Shyraǵym, aq sútimdi keshtim, sen bárimizdi aman alyp qalýǵa shamań kelmes, áıelińdi qutqar..." -depti... Qaıran ana sol sátte janynyń qıylyp máńgilik mekenge búldirshindeı nemerelerimen attanyp ketetinin sezgendeı ulyna qımastyqpen aıtqany shyǵar. Ákem anam ekeýi zorǵa degende álgi bıik qabaqqa shyǵypty. Bárinen aıyrylyp jigerleri sal bolyp, álderi ketip, eseńgirep jatqan jerlerinen, Allanyń olda syıy, vahtalyq kezekshi tikushaq kórip, sý ortasynda japyraqtaı qurǵaq jerde jatqan jerlerinen, qona almasa da joǵarydan baspaldaqpen kóterip, qalalyq aýrýhanaǵa jetkizipti. Áıteýir, áke -sheshem sol sý apatynan aman qaldy. Bir jyldan keıin Kural degen inim ómirge keldi. Shańyraǵymyz qaıta quralsyn dep atyn ákem ózi Qural dep qoıdy. Ákem sodan keıin úsh jyl ótkesin bes balasy men anasynyn artynan ketti. Mine, bizdiń úıdiń tragedııasy osyndaı. Bul ákemniń tiri kezinde aıtyp, qulaǵymda qalǵan áńgimesi. Qazir, shúkir, densaýlyǵy bolmasa da anam tiri, biraq osy bolǵan oqıǵany qansha suraǵym kelse de bata almadym. Júregin aýyrtyp alam ba dep qorqam... Meniń anam “Qaısar ana” degen atqa laıyq. Óıtkeni, ol bar qaıǵyny jeńip, ortamyzda júr. Allaǵa sansyz shúkirlik aıtamyz. Qaıta quralǵan otbasymyz din-aman. Mundaı qaıǵyny dushpannyń da basyna bermesin dep tileımiz...

 

Janat ONGAR

Pikirler