«Almaty ındýstrıaldy aımaǵy» JShS («Almaty» ÁKK» AQ enshiles uıymy) rezıdentteri 1,913 mlrd teńgege ónim óndirdi, onyń ishinde 2023 jyly 801,3 mlrd teńgesi.
«Almaty ındýstrıaldy aımaǵy» (AIA) – iri ónerkásiptik jáne óndiristik bıznes-jobalarǵa arnalǵan aýmaq 2015 jyly jeke kásipkerlikke memlekettik qoldaý kórsetý jáne Almatyda ónerkásiptiń basym salalaryn damytý úshin qurylǵan. Qosylǵan quny joǵary jáne eksporttyq áleýeti bar tehnologııalyq, ınnovaııalyq ónimderdi shyǵarýǵa, sondaı-aq jańa sapaly jumys oryndaryn qurýǵa baǵyttalǵan ınvestıııalyq jobalarǵa artyqshylyq beriledi.
Qazirgi ýaqytta AIA qatysýshylary mashına jasaý, óndiris, qurylys, logıstıka, tamaq, hımııa jáne agrarlyq ónerkásip jáne t.b. salalardan 102 kompanııa bolyp tabylady. AIA rezıdentteri ınvestıııalarynyń jalpy kólemi 14 246 jumys ornyn qurýmen 556,2 mlrd teńgeni quraıdy. 2015 jyldan bastap AIA qatysýshylary 53,7 mlrd teńge somasyna salyq tóledi.
AIA aýdany 490 ga quraıdy, onyń ishinde jobalarǵa 326 ga, ınfraqurylymǵa – 164 ga bólingen.
Shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý maqsatynda «Almaty bıznes - 2025» baǵdarlamasy sheńberinde AIA-da shaǵyn ónerkásip parkterin damytý baǵdarlamasy iske asyrylýda, onda kásipkerler daıyn óndiristik úı-jaılardy jeńildetilgen sharttarmen jalǵa ala alady (keıinnen satyp alý múmkindigimen) - m² úshin 1350 teńge. Keıingi satyp alý quny - m² úshin 180 000 teńge.
Ónerkásip parkterin salý úshin «Almaty» ÁKK, Almaty Finance jáne Almaty MQU enshiles kompanııalary arqyly 7 jylǵa deıingi jyldyq 6% mólsherleme boıynsha jeńildikti kredıtter beriledi. Ónerkásip parkteriniń rezıdentteri óz bıznesin damytý jáne aınalym qarajatyn tolyqtyrý úshin jyldyq 2% mólsherleme boıynsha 70 mln teńgege deıin nesıe ala alady.
Qazirgi ýaqytta Almatyda jalpy aýdany 46 myń m² bolatyn 11 ónerkásip parki (qala aýmaǵynda 5, AIA aýmaǵynda 6) iske qosyldy. Ónerkásip parkterinde 76 rezıdent ornalastyrylyp, 1074 jumys orny quryldy -toltyrý 100% quraıdy. Jalpy aýdany 100 myń m² asatyn taǵy 26 ónerkásip parkin iske qosý josparlanýda. Onyń 5-i 2024 jyly, 21-i 2025 jyly, bul qosymsha 3 400-den astam jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi.
«AIA-ny damytýǵa salynǵan 1 bıýdjettik teńgege jeke ınvestorlardyń 5,5 teńgesi tıesili. Bul rette bıýdjettik ınvestıııalar tólengen salyqtar esebinen tolyq kólemde qaıtaryldy.
Bıznestiń úlken suranysyna baılanysty AIA-nyń paıdaly alańy 95%-ǵa ıgerildi jáne áleýetti ınvestorlardyń bolýyn eskere otyryp, qala ákimdigi aýmaqty 194 gektarǵa (AIA keńeıtýdiń ekinshi kezeńi) keńeıtý boıynsha jumys júrgizdi.
Qazirgi ýaqytta AIA keńeıtýdiń ekinshi kezeńiniń ınjenerlik-kólik ınfraqurylymyn salýǵa tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme jáne jobalaý qujattamasy ázirlendi. Memlekettik saraptamanyń jobalyq qujattamasynan ótkennen keıin 2024-2026 jyldary qurylys-montajdaý jumystaryn júrgizý úshin qarjylandyrý máselesi sheshiletin bolady. AIA-nyń keńeıtiletin aýmaǵynda iri ınvestıııalyq jobalardy iske asyrý 235 mlrd teńgeden astam ınvestıııa tartýǵa, qala ekonomıkasyna jalpy mýltıplıkatıvtik áser kórsetýge jáne qosymsha 9 myńnan astam jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi, - dep atap ótti «Almaty ındýstrıaldy aımaǵy» JShS Bas dırektory
Álisher Satybaldıev.
