4 maýsym kúni belgili jazýshy Ábdildabek Salyqbaıdyń «Atamura mektep» kitaphanasynan shyqqan «Narkesken» tarıhı kitabynyń tusaýy kesildi. Bul týraly “Atamura” korporaııasynyń prezıdenti Raqymǵalı Qul-Muhammed baıandama jasady.
Baıandamanyń tolyq nusqasyn tómende usynamyz:
Qaıyrly kún, qurmetti kitap súıer qaýym!
Búgin sizdermen birge taǵy bir tarıhı kitaptyń tusaý keser rásimine kýá bolyp otyrmyz, dálirek aıtsaq belgili jazýshy Ábdildabek Salyqbaıdyń «Atamura mektep» kitaphanasynan shyqqan «Narkesken» degen atyna zaty saı tarıhı kitabynyń tusaý
keser rásimine kýá bolyp otyrmyz. Bir qaraǵanda syrty juqa kitap bolǵanymen túsingen adamǵa tarıhtan syr shertip turǵan salmaǵy aýyr kitap.
Jumabek Ahmetuly Táshenov aǵamyz týraly buryn da talaı ret oqyp edim, al myna kitapty oqyp kóptegen tyń derektermen
tanystym. Jumabek aǵa aıtqanynan qaıtpaıtyn qaısar, harızmasy myqty, naǵyz patrıot adam ekenin ózderińiz jaqsy bilesizder.
Jumabek Táshenov 1952 -1955 jyldary Aqtóbe oblysyn basqarǵan. Týra sol tusta Qazaqstandy Leonıd Ilıch Brejnev basqaryp turǵan edi. Sol kezderde Sovet odaǵynyń basshysy Nıkıta Sergeevıch Hrýevty kútip alǵan kezde Jumabek aǵa qoı soıyp basyn úıtip qoıyńdar deıdi, sonda Brejnev bastyń qajeti bolmas
degendeı mensinbegen syńaı tanytady.
«Jumabek Ahmetuly, syıly qonaqqa bas tartý – qazaqtyń dástúri ekenin bárimiz bilemiz. Biraq Nıkıta Sergeevıch muny durys qabyldaı qoıar ma» degen eken.
-Leonıd Ilıch! Myna Siz de, biz de, Nıkıta Sergeıch te, osy otyrǵan barlyǵymyz halyqtyń dástúrinen úlken emespiz ǵoı!
Endeshe halyqtyń dástúrin syılaıyq, óıtpesek, nesine basshymyz?!– dep aıtýy búkil qazaqtyń ádet ǵurpyn ózge ulttyń jáne Sovet odaǵynyń basshysyna moıyndata bilý dep sanaımyn.
1959 jylǵy 1 qazandaǵy Qytaıdaǵy sapary tipti keremet eken. Qytaı basshysy Mao zedýn: «Keńes odaǵy sóz joq uly el, al biz
Uly Qytaımyz, biraq Qytaıda kommýnıster Sovet odaǵyna ıaǵnı (KSRO-ǵa) qaraǵanda kóp qoı» degende Nıkıta Sergeevıch Hrýev
sózden tosylyp qalady. Sonda Jumabek aǵamyz: «Revolıýııany Sovet odaǵynyń kommýnısteri jasady emes pe? Sizderge komsomoldy qurysyp jasaqtap bergen de Sovet odaǵy emes pe (SOKP)» dep tyǵyryqtan jol taýyp ketýi ol kisiniń
tapqyrlyǵyn kórsetedi dep oılaımyn.
1948 jyly Magadan ormanyndaǵy Sýsman aýdanynan Baýyrjan Momyshulynyń 59 brıgada komandıri bolyp júrip Maǵjan
Jumabaevty kórýi, biraq ýaqytynda bara almaı joǵaltyp alýy oqyrmanǵa oı salary sózsiz. Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq komıtetine Brejnev óz ornyna Iakovlevti, ekinshi hatshylyqqa N. Jýrındi usynǵanda Jumabek aǵanyń shydaı almaı «qazaq azamattary da bar ǵoı» dep Fazyl Káribjanovty, Dımash Ahmetuly Qonaevty ataýy úlken batyldyq dep sanaımyn.
Kozlovpen sózge kelisip jut kezindegi qıyndyqtarda qazaqtyń múddesin aıtyp qorǵap shyǵýy, úlken erlik. Jumabek Ahmetulynyń eń úlken erligi Qazaqstannyń bes oblysyn, dálirek aıtqanda Aqmola, Kókshetaý, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan, Pavlodar oblystaryn Reseıdiń quramyna enip ketpeýine atsalysqany úlken qaharmandyq dep sanaımyn.
Qyzmetin, tipti basyn da báıgege tigip qorǵap qalýy – qazaq halqynyń bolashaq urpaqtyń aldyndaǵy úlken erligi dep sanaımyn. Buryn jyly shyraımen qarsy alatyn Hrýev sol kúni qabaǵyn qars jaýyp alyp, óziniń joǵary laýazymyn paıdalanyp, tipti qorqytqanyna qaramastan Ardaqty aǵamyzdy qazaqtyń jer
máselesi týraly osy qujatqa qol qoıdyrtýǵa kóndire almady.
Mundaı pikirińizben «birde-bir qazaq kelispeıdi», degende mysqyldap «Qalaısha birde-bir qazaq kelispeıdi deısiz, qasyńdaǵy
Qonaev kelisip otyr ǵoı» degende: «Onyń jóni bólek, bul máseleniń sheshilýi bylaı tursyn, tipti muny kún tártibine qoıylýynyń ózine qarsymyn. Ol úshin Sovet odaǵynyń quramynan shyǵyp ketsek te Gaagadaǵy halyqaralyq sotqa shaǵymdansaq ta, bes oblysyn berýge kelisim bermeımin, oǵan qol qolmaımyn» degen eken.
Jumabek Ahmetuly Táshenovtiń osy erligin búkil qazaq halqy jáne jańa býyn ókilderi - jastarymyz eshqashan umytpaýy kerek jáne
umytylmaıdy dep sanaımyn.
Sovet odaǵy basshylary 5 oblysty Reseıge qosý máselesin kún tártibinen alyp tastaýy jónindegi habardy aıtyp habarlasqan Saǵyndyq Kenjebaevqa: «Iapyraı, mynaý keremet jańalyq eken. Saryarqany saqtap qalsaq, onyń qasynda tóraǵanyń oryntaǵy sózbe eken. Súıinshińe ne surasań da berem» deýi aǵamyzdyń naǵyz almas qylysh, naǵyz Narkesken ekenin dáleldeıdi dep oılaımyn!
Raqymǵalı Qul-Muhammed
“Atamura” korporaııasynyń prezıdenti
