Tasqyn sýdan zardap shekken Qulsary halqynyń baspanasynyń ár sharshy metrine 400 myń teńge talap etýi oryndy ma?
Atyraý oblysynyń Qulsary qalasynda tasqynnan zardap shekken úı ótemaqysy boıynsha narazylyq ekijaqty kelisimge qol jetkizýdiń arqasynda aıaqtaldy. Bul týraly búgin, 22 mamyrda Ishki ister vıe-mınıstri Marat Qojaev málimdedi.
Narazylyqqa shyǵýshylar shatyrlardy jınap alyp, ortalyq joldy ashty. Qazir turǵyndar búlingen baspanany baǵalaý týraly kelisimge kelgen.
«Qulsary tóńireginde búgin jurt alańnan ketti. Meniń túsinýimshe, konstrýktıvti konsensýsqa qol jetkizildi. Qulsaryda da, Oralda da eshkim qamaýǵa alynǵan joq. Ótemaqy tóleýdi talap etken adamdar qamaýǵa alynbady», - dedi Qojaev sársenbi kúni Májilis syrtynda.
Áleýmettik jelidegi azamattardyń basym bóligi «Halyqtyń talaby oryndy» dese, endi bir top bul qarjyny el bıýdjeti kótermeıtinin aıtady. Al Májilis depýtattary ne deıdi?
«EKI JAQ QANAǴATTANATYN ÁDIL ShEShIM BOLÝ KEREK»
Májilis depýtaty Amanjol Áltaev bul máselede arnaıy komıssııa belgilegen mólsherleme bar ekenin aıtady.
- Meniń oıymsha, eki jaqty da qanaǵattandyratyn ádil sheshim bolý kerek. Bul jerde durys nemese durys emes degen sekildi kesip boljam aıtý durys emes. Qazirgi naryqtyń suranysy boıynsha belgilengen komıssııanyń mólsherin qanaǵattandyratyndaı deńgeı bolýy kerek. Shyny kerek, Úkimet usynyp otyrǵan 240 myń teńge jete me, jetpeı me degen suraqqa naqty jaýap bere almaımyn. Eń bastysy – Qulsary halqy qanaǵattanatyndaı bolýy kerek. Biraq talap etýdiń óziniń mólsheri bar ǵoı. Sondyqtan da túptep kelgendegi nátıjesi eldi qanaǵattandyratyndaı durys sheshim bolýy kerek, - deıdi áldeneden saqtana, qorǵana sóılegen halyq qalaýlysy.
- Uzyn sózdiń qysqasy, ádiletti ózindik bir baǵasy belgilenýi kerek. Mysaly úshin qazirgi tańda bir sharshy metrine 239 myń teńge kóleminde qarjy belgilendi. Aldaǵy ýaqytta olardyń barlyǵy baspanasyz qalmaıdy. Belgilengen mólsherde kómek kórsetiledi dep úmit artamyn, - dep qosty aqyn depýtat Amanjol Áltaev aldyńǵy pikirin nyǵarlaǵandaı.
«HALYQTY DA TÚSINÝGE BOLADY»
Májilis depýtaty Maksım Rojın de áriptesi Amanjol Áltaev sekildi oraǵytqan pikir bildire almady.
- Meniń oıymsha, Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý barysynda halyqtyń zardap shekken múlkin qalpyna keltirý kerek. Osy tapsyrmanyń negizinde Úkimet esepterdi júrgizý kerek. Bálkim jergilikti jerde qurylys materıalynyń qunyna baılanysty, ne bolmasa, shyǵynǵa ushyraǵan halyqtyń esebi boıynsha osyndaı sýmma shyǵyp jatqan shyǵar. Biraq meniń túsinigimshe bizde esepteýdiń belgili bir standarttary bar. Qazir sońǵy málimetter boıynsha shyǵyn eseptelip jatyr. Sol shyǵynǵa baılanysty aqsha qaıtarylyp jáne úı salynatyn bolady, - deıdi maıdan qyl sýyrǵandaı sóılegen Maksım Rojın.
- Bul jerde halyqty da túsinýge bolady, ekinshi jaǵynan erejelerdi de esten shyǵarmaǵan jón. Osy máselede eki jaqty pikir bar, - dedi depýtat barlyǵyna belgili jaıǵa siltep.
«SÁL KÓBEITÝGE» HÁM «SÁL TÚSIRÝGE» DEGEN NIET
Amanjol Áltaev pen Maksım Rojınmen salystyrǵanda Abzal Quspan suraqqa naqty jaýap berdi. Májilis depýtaty Qulsary halqynyń surap otyrǵan qarjy kóp dep málimdedi.
- Mysaly, aýyldy jerde 200 sharshy metr úı bolatyn bolsa, oǵan 80 mln teńge berýge týra keledi. Onyń ishine keıbir azamattar jazyp jatqandaı búlingen dúnıe-múlik kirmeıdi, bul – tek qurylystyń aqshasy. Biz Qazaqstandaǵy bıýdjettiń jalpy jaǵdaıyn bilemiz ǵoı. Ári - beriden soń memlekettiń bıýdjeti bárimizdiń qaltamyzdan shyǵatyn dúnıe. Meniń oıymsha, 400 myń degen kishkene kóbirek, - degen depýtat onyń tórkinin de túsindire ketti.
- 400 myń teńge degen ıfr qaıdan shyqqanyn bilesiz be? Eger qurylys kompanııalary úıdi salatyn bolsa, ár sharshy metrine 400 myń teńge aınalady. Onyń qunyna PSD, ıaǵnı, jobalyq-smetalyq qujattama daıyndalady. Eger siz jeke úı salsańyz, jobalyq-smetalyq qujattama jasamaısyz. Atalǵan qujatty arnaıy lıenzııasy bar kompanııalar daıyndaıdy. Oǵan bólek aqsha ketedi. Bul – bir. Ekinshiden, onyń ishine kompanııanyń óziniń tabysy kiredi. Qurylys kompanııasy qaramaǵyndaǵy qurylysshylarǵa jalaqy tóleıdi jáne ózi tabys tabý kerek. Biz eshbir kásipkerge tegin iste nemese patrıottyq sezimmen arzanǵa iste dep talap ete almaımyz. Daýdyń basy osy ıfrdan shyqqan. Sondyqtan osydan sál tómendeý kerek dep esepteımin. 240 myńnan sál kóbeıtýge bolatyn shyǵar, biraq 400 myń teńgeden sál túsirýge bolady dep esepteımin, - dedi ol.
Shynar Aqjanqyzy
