Erjuman Óteshulynyń shyǵarmashylyǵy

287
Adyrna.kz Telegram

Jalyndy jýrnalıst bola tura, ǵumyrynyń kóp bóligin redaktorlyqqa arnaǵan Erjuman Smaıyldyń basqa jýrnalıster tárizdi júzdegen, myńdaǵan maqalalary joq. Gazet úshin ǵalymdyǵyn qurban etken talantty redaktor jzaǵany qutty kúndi qurǵatpaı baspasóz betinen kórinip jatqan soń, kitap shyǵaraıyn dep qulshyna qoıǵan joq. Ózi shyqqan taý bıik bolsyn dep, boıdaǵy baryn, oıdaǵy nárin ózi pushpaǵyn ılep júrgen basylymǵa berip, júıkeniń sólin, júrektiń jalynyn soǵan tókti. Ardan attamaı, qoǵamǵa, zamanǵa saı qaltqysyz qyzmet etip, azamattyń boryshyn adal atqardy. Qyzmet babynda zaman aǵymyna saı talaby qatal bolsa da, tiri pendege qyldaı qııanat jasamady. Dosqa adal, jastarǵa qamqor boldy.

Alaıda oqty sózdi bir atqanda dál tıgizetin qabileti onyń bir maqalasyn tom-tom bolyp jazylǵan kitaptardan da baǵaly etedi. Asqan jýrnalıstik sheberliktiń nátıjesinde jaryq kórgen biren-saran maqalalary, kitaptary jýrnalıst bolý úshin mindetti túrde jazý kerektigin alǵa tartatyn qaǵıdany joqqa shyǵarady.

Zeınetke shyqqanǵa deıin jazǵan jalǵyz ǵana «Ómir degen – jol ústi» prozalyq kitabynyń ózi pýblııstiń qalamy shyńdalǵanynyń kýási. Bul kitapty sheberlik saǵattarynyń jıyny dep ataýǵa da bolady. Búginde eskirgen baspa betterinde el tarıhy men ómiriniń jańa paraqtarynda qoǵamymyzǵa qajetti júırik oı men jastarǵa kerek ónegeli sóz qaldyrǵan, shyndyqtyń artyndaǵy kúreskerlerdiń biri bolǵan Erjuman Óteshuly eńbeginiń izi qaldy.

Bekzat TÝLEPBERGENOV

Pikirler