Qazaqstanda AI-92 benzınine táýligine 100 lıtrge deıin shekteý engizilmek. Sheteldikter úshin otynnyń bul túri aıtarlyqtaı qymbattaıdy, al dızel, kerisinshe, arzandaıdy, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly koleca kz-ke siltep.
Otandyq janarmaı beketterindegi satylatyn benzın men dızeldiń shekti baǵasy týraly buıryqqa túzetýlerdi Energetıka mınıstrligi daıyndady. Qujatqa sáıkes, tómendegi baǵamen satpaqshy:
Aı-80 lıtri — 89 teńge;
Aı-92 jáne Aı-93 lıtri — 245 teńge, al Qazaqstanda berilgen júrgizýshi kýáligin kórsetkende, táýligine 100 lıtrge deıin lıtrin 205 teńgege alýǵa bolady.
Arnaıy kólik, júk kóligi jáne avtobýs júrgizýshileri Qazaqstannyń júrgizýshi kýáligin jáne tehpasportyn kórsetken jaǵdaıda táýligine 300 lıtrge deıin quıýǵa ruqsat berip, benzınniń bir lıtrin 205 teńgeden satpaqshy.
Osyndaı shekteýler dızeldi kólikterge de qatysty. Sheteldikterge jazǵy jáne maýsymaralyq dızeldi 315 teńgeden, al jergilikti halyqqa 295 teńgeden, biraq jeńil kólik úshin kúnine 100 lıtr lımıt, arnaıy kólik, júk kóligi men avtobýs úshin kúnine 300 lıtr satý usynylady.
El azamattary úshin AI-92 markaly benzın men dızel otynynyń baǵasy bir jyl buryn úkimet bekitkendeı ózgerissiz qalady, biraq shetelden keletin tasymaldaýshylar úshin benzın qymbattaıdy. Dızel kerisinshe arzandaıdy: 450 teńgeden 315 teńgege.
Aıta keteıik, buǵan deıin Reseıdiń keıbir munaı óńdeý zaýyttaryna drondar shabýyl jasap, Reseıde benzın men dızel tapshy bolý qaýpi tóngen soń, Qazaqstannan 100 myń tonna benzın suraǵany jaıly málimet taraǵanyn habarlaǵan edik.
Reseı ádette janarmaıdyń netto – eksporteri (ıaǵnı, eksport kólemi ımportynan artyq) jáne halyqaralyq naryqtarǵa jetkizýshi bolyp tabylady. Biraq munaı óńdeý zaýytarynyń drondar shabýylyna ushyraýy Reseı munaı kompanııalaryn ımport jasaýǵa májbúr etken sııaqty.
Derekkózdiń aıtýynsha, Máskeý Qazaqstannan Reseıge jetkizýge ázir turatyn 100 myń tonna benzınniń tótenshe rezervin qurýdy suraǵan.
Sondaı-aq, Máskeý 1 naýryzdan bastap janarmaı tapshylyǵynyń aldyn alý úshin alty aıǵa benzın eksportyna tyıym salǵan. Degenmen bul Máskeý basqaratyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa, onyń ishinde Qazaqstanǵa, sondaı-aq Mońǵolııa sııaqty keıbir elderge qatysy joq.
Al treıderler Reseıdegi jaǵdaı ýshyǵyp ketse, tyıymdy keńeıtý múmkin ekenin aıtady
