Qazaq beıneleý óneriniń negizin qalaǵan

1675
Adyrna.kz Telegram
Foto: triptonkosti
Foto: triptonkosti

Búgin - sýretshi, qazaq beıneleý óneriniń negizin qalaǵan Ábilhan Qasteevtiń týǵan kúni. Jarkent óńirinde ómirge kelgen tulǵanyń týǵanyna bıyl 120 jyl tolyp otyr.

Qarapaıym sharýa otbasynan shyqqan Ábilhan Qasteev 8 jasynan baıdyń qoıyn baǵyp, otbasynyń arqasúıerine aınalǵan. Kishkentaıynan túrli áshekeı buıymdar jasap, sýret salýmen áýestenedi. Keıinnen adam músinin jasaýǵa kóshken kishkentaı sýretshini aýyldastary aıyptap, onyń "kúná" ekenin aıtady. Bozbala kúninde oǵan Qyzylordadan mektepke túsý týraly usynys kelse de, artyq qarajaty bolmaǵan Ábilhan aýylda qalyp qoıady.

Ábilhan Qasteev jas kezinde Túrkistan-Sibir temirjolynyń qurylysynda úsh jyl jumys istegen. Bos ýaqytty paıdalanyp, bala áýestigin shyńdap, sazdan túrli músinderdi keltirip, jumysshylardyń portretin salýmen aınalysqan. Qasteevtiń talanty kóptiń sózine túsip, ony oqýǵa jiberý týraly sheshim qabyldanady. Temirjol qurylysynda júrgen adamdar oǵan azyn-aýlaq qarjy jınap, Almatyǵa attandyrady.

Qazaq beıneleý óneriniń negizin qalaǵan Ábilhan Qasteevti sýret ónerine baýraǵan - Nıkolaı Hlýdov. Óz esteliginde Ábilhan Qasteev:

“Meni kórip, maqsatymdy bilgen Hlýdov qatty tańǵaldy ári qýandy. Aıtýynsha, men ol kórgen alǵashqy qazaq sýretshi ekenmin. Ol týǵandarym jaıly, sýretti qashan sala bastaǵanym jaıly kóp surady, sýretterimdi maqtady. Sosyn sýretti akvarelmen salýǵa keńes berdi. Keterimde maǵan akvarel, qylqalam men qaǵaz usynyp, aptasyna eki ret sabaqqa qatysýymdy surady”, - deıdi.

Belgili sýretshiden tálim alǵan Qasteev 1969 jyly Qazaqstannyń eń tanymal sýretshisi atanǵan. Ol Túrksib týraly esteligin kenep betine túsirip, qazaq dalasyn birinshi ret basyp ótken poıyz ben ony tamashalaýǵa shyqqan adamdar beınelegen. Sýretshiniń bul esteligi úzdik ári tanymal kartınalarynyń qatarynan oryn aldy.

Sýretshi Qasteev 1916 jylǵy halyq kóterilisiniń 20 jyldyǵyna oraı kórmege oraı revolıýııa taqyrybynda birneshe kartınalar jazǵan. Biraq óziniń eń tanymal týyndylarynyń biri - Amangeldi Imanovtyń portretin salý úshin sýretshi uzaq daıyndalǵanyn aıtady. Birde-bir sýreti saqtalmaǵan batyrdyń beınesin barynsha uqsatý maqsatynda ol Torǵaı oblysyna baryp, Amangeldiniń týystarymen áńgimelesken. Osylaısha Ábilhan Qasteev batyr Amangeldi Imanovtyń beınesin kórgen-bilgen jandardyń sýretteýi boıynsha salǵan. Imanovqa arnalǵan kólemdi portret tek 1950 jyly jaryq kórgen.

Ábilhan Qasteev 1944 jyly Qazaqstannyń halyq sýretshisi ataǵyn alyp, 1945-1956 jyldary Qazaqstan Sýretshiler odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy qyzmetin atqarady.

Beıneleý óneriniń maıtalmany 2018 jyldyń sońyndaǵy Forbes Kazakhstan jasaǵan reıtıngte, qazaqstandyq “qymbat” avtorlardyń qataryna engen eken. Onyń qarapaıym akvarelmen salynǵan týyndylary 10 000 dollardan bastap, 25 000 dollarǵa deıin baǵalansa, kenepteri 40 000 - 80 000 dollarǵa satylady.

Sýretshiniń eń tanymal týyndylary Almaty qalasyndaǵy Memlekettik Ábilhan Qasteev atyndaǵy óner mýzeıinde saqtalǵan.

Pikirler