Adam quqyqtarynyń saqtalýy boıynsha zertteýler júrgizip, óz baıandamalaryn jarııalaıtyn halyqaralyq Human Rights Watch uıymyn bárimiz bilemiz ǵoı. Sol uıym jyldaǵy dástúrden attamaı «Álemdik baıandama – 2024» atty adam quqyǵyna qatysty baıandamasyn jarııa etipti. Baıandamada «2024» dep tursa da, 2023 jylǵy álemdegi adam quqyǵy máselesine qatysty qorytyndy jasalǵan. Júzden astam eldegi adam quqyǵy máselesine saraptama jasalǵan, árıne ol elderdiń ishinde Qazaqstan da bar.
Human Rights Watch uıymynyń pikirinshe 2023 jyly Qazaqstanda adam quqyǵyna qatysty máseleler kóp bolǵan. Ony saılaýdan bastap áıelderge kórsetiletin otbasydaǵy zorlyq-zombylyqpen aıaqtapty. Din men sóz bostandyǵy, belsendilerge jasalǵan qysym, saıası partııalardy tirkeý qıyndyǵy, dinı uıymdardy tirkeýdi mindetti etip qoıý jáne dinı ádebıetti taratýdaǵy shekteýlerdiń kóptigi, LGBT ókilderine jasalatyn qysymnan olardy qorǵaý mehanızmderiniń azdyǵy, jýrnalısterdi qýdalaý kórinisteri, partııalardy tirkeý qıyndyǵy degendeı máselermen birge ózge de ondaǵan máseleni aıtqan.
Baıandama 11-qańtarda jarııalandy. Al 12-qańtarda «Aqorda» saıtynda «Qazaqstan adam quqyqtaryn qorǵaý baǵytynda naqty qadam jasap jatyr» degen taqyrypta resmı Qazaqstannyń jasap jatqan jumystaryna qatysty maqala jarııalandy.
Qazaqstan partııalardy tirkeý úshin 20 myń qoldy 5 myń qolǵa azaıtqanyn, al Parlamentke partııalar barý úshin 7 paıyzdy 5 paıyzǵa túsirgenin, áıel jáne bala quqyǵyn qorǵaıtyn zańdy qatańdatý máselesi iske asyp jatqanyn, aýyl ákimderin saılaý bastalǵany, Konstıtýııalyq sot jumysy bastalǵanyn, Balalarǵa ulttyq qordan qarjy aýdarymy júrgizile bastalǵanyn jáne basqa ondaǵan is-shara, zań, quqyqtyq retteýlerge qatysty jazypty.
Árıne, bul bizdiń qoǵamdaǵy «ystyq taqyryptyń» biri ǵoı. Biraq Human Rights Watch-tyń «dinı birlestikterdi tirkeýde májbúrlik pen dinı ádebıetterdi taratýda shekteý bar» degenin eshqashan qabyldaýǵa bolmaıdy. Kerisinshe, ony kúsheıtý kerek dep sanaımyn. Sebebi bul ulttyq jáne memlekettik qaýipsizdik máselesi. Dinı ádebıetterdi kerisinshe súzgiden ótkizýdi kúsheıtip, tirkeýdi mindettep, tekseristi qatańdatý qajet. Múmkin bul «zaıyrly» degenge qarsy deıtinder tabylar, biraq bul qaýipsizdik máselesi. Sońǵy ýaqytta “teris dinı aǵym” taqyryby ótkir tur. Ony osy jazbany oqyp otyrǵan azamattar da moıyndaıdy(-aý). Túrli baıandama, zertteýlerge qarap, olqylyqty túzep, qate-kem tusty rettegen durys-aq. Atqarylyp jatqan jumystardy da kúsheıtý qajet. Biraq osyndaı “dinı birlestikterdi tirkeýdi májbúrleý qate, dinı ádebıetterdi taratýda shekteý bar” degen máselede pozıııa bermeý mańyzdy. Óıtkeni bul dinmen kúres emes, destrýktıvızmmen kúres.
Ashat Qasenǵalı
