Búgin – qyrǵyz jazýshysy Shyńǵys Aıtmatovtyń (1928-2008) týǵanyna - 95 jyl.
Shyńǵys Aıtmatovtyń shyǵarmashylyǵy men ómiri qazaq halqymen tyǵyz baılanysty. Jazýshynyń ózi qazaq aýylymen irgeles, qonystas jerde týyp-ósken. Ákesi, 1938 jyly «halyq jaýy» retinde atylyp ketken Tórequl Aıtmatov T. Rysqulovtyń tikeleı tárbıesin kórgen shákirti bolǵan.
Jazýshyny alǵash álemge tanytqan tańdaýly týyndysy áıgili «Jámıla» povesi (1958). Muhtar Áýezov pen franýz jazýshysy, Lýı Aragon osy shyǵarma arqyly Aıtmatov darynyn joǵary baǵalap, júrek jardy pikir aıtqan. Ol qyrǵyz áıelderiniń jańa býynynyń ókili retinde qabyldandy. Osydan keıin-aq Aıtmatov shyǵarmashylyǵy erekshe qubylys bolyp sanalyp, onyń qalamynan týǵan árbir týyndysy álemdegi myń-san oqyrman asyǵa kútip oqıtyn qurmetke ıe boldy.
Sh.Aıtmatovtyń 20 astam shyǵarmasy ekrandalyp, basqa da kóptegen shyǵarmalary sahnada oınaldy.
Birsypyra shyǵarmalarynyń jelisimen jasalǵan dramalyq týyndylary «Shynarym meniń, shyraılym meniń», «Borandy beket», qazaq dramatýrgi Qaltaı Muhamedjanovpen birigip jazǵan «Kóktóbedegi kezdesý» pesasy Qazaqstannyń respýblıkalyq, oblystyq teatrlary sahnasynan berik oryn aldy. 1997 jaryq kórgen «Quz basyndaǵy ańshynyń zary» kitaby — eki bólek álemniń, ıaǵnı qazaqtyń qaısar aqyny — Muhtar Shahanov pen qyrǵyz aǵaıynnyń ardaqtysy, búkil álem bas ıgen Shyńǵys Aıtmatovtyń dıalogynan turady. Ekeýi birigip jazǵan «Sokratty eske alý túni nemese mıǵula terisi ústindegi sot» atty pesasy Qazaqstannyń Ǵabıt Músirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatrynda qoıyldy (1998).
2008 jyly maýsymnyń 10 kúni «Adamzattyń Aıtmatovy» atanǵan Aıtmatov 79 jasynda Almanııanyń Núrnberg qalasyndaǵy aýrýhanada búırek aýrýynan qaıtys boldy. Jazýshynyń múrdesi maýsymnyń 14 Bishkek 10 km mańyndaǵy Chon-Tash (Shyn-tas) aýylyndaǵy «Ata-Beıit» memorıaldy-murajaı keshenine qoıyldy. Sol kún Qyrǵyzstanda ulttyq qaıǵylyq dep jarııalandy.
«Adyrna» ulttyq portaly
