Dmıtrıı Verhotýrov deıtin tarıhshyny estigenderińiz bar ma? Áı, qaıdam. Ekiniń biri biletindeı áıdik adam emes. Sondyqtan bolar, biz de bilmeppiz. Sóıtsek, osyndaı bir adam bar eken. Soıy bizden emes – orystan. "Bul kim, neǵylǵan adam, ózi qaıda turady?" dedik. Dedik te ınternetten izdedik. Sóıtsek, 1981 jyly Reseıdiń Krasnoıar aımaǵynda týǵan eken. Qazir de Reseıde turatyn kórinedi. Ózi jazýshy, ózi tarıhshy, ózi shyǵystanýshy, óziekonomıst, ózi Reseıdiń qoǵam qaıratkeri, ózi jýrnalıst, ózi bloger, nesin suraısyz, sumdyq ataqty adam-mys.
2001 jyly jazýshylyqqa qyzyǵýshylyǵy oıanyp, qolyna qalam ustaǵan kórinedi. Sodan beri onshaqty kitap jazyp tastapty. Verhotýrovtyń ınternet dúkende satylymda turǵan «Stalınıana», «Stalın jáne evreı», «Stalın jáne áıelder» sekildi kitaptarynyń arasynan kózimizge «Asharshylyq» atty eńbegi ottaı basyldy. 1932-33 jyldardaǵy qazaqqa qasaqana jasalǵan ashtyq týraly jazypty. Ol árıne, qazaqtyń 3/1-in jalmaǵan sol bir zulmatqa orystyń kózimen qaraıtyny túsinikti. Jalpy bul adam 2005 jyldan beri OA elderi týraly, sonyń ishinde Qazaqstan týraly jaza bastapty.
Sol Verhotýrov ótkende «Karavanǵa» pikir berip, sóz alypty. «Qazaqstandyqtar 31 mamyrdyń qandaı kún ekenin nege bilmeıdi» depti. «Jalpy bılik moıyndaǵan bul kúnge erekshe mańyz berý kerek pe ózi?» dep kósilip sóılepti. Jalpy Stalındik repressııa men qoldan jasalǵan ashtyqta qansha qazaqtyń sheıit ketkeni, qansha qazaqtyń bosyp ketkeni týraly tarıhshylar talaı márte jazdy. Ony bizdi qoıyp, álem halyqtary moıyndady. Sóıte tura Verhotýrov 31 mamyrdaǵy qazaqtyń aza tutý kúnine kekesinmen qaraıtynyn ashyq málimdegen. Osy qýǵyn-súrginge Reseı emes, qazaqtyń ózi kináli degendi aıtady. Biz artyq sóz shyǵyndap jatpaıyq. "Sózimdi burmalady" dep kólgirsitpeý úshin bul joly sol Verhotýrovtyń aıtqandaryn sózbe-sóz aýdaryp bergendi jón kórdik.
«Aldymen bizge máseleniń mán-jaıyna tereń úńilmeı jatyp aza tutýdy usynǵanyna nazar aýdaraıyq. Ne úshin? Sol jyldary qazaq ıntellıgenııasyn naqty ne úshin aıyptaǵany, naqty qandaı baptarmen sottaǵany, jalpy olardyń tergeý is qaǵazdarynda ne jazylǵany qyzyq qoı... Biz aqyry bul isti qolǵa alǵan ekenbiz, onda barlyǵyn búge-shúgesine deıin zertteýimiz, bul proesstiń barlyq astaryna úńilýimiz kerek. Onyń ústine, máseleni qazir osy mazmunda kóterýdiń ózinde azdaǵan ótirik bar.
Qazir bizge quddy qazaq ıntellıgenııasynyń basym kóbi repressııa qurbany bolǵandaı kórsetip, sol pikirmen sanastyryp otyr. Iaǵnı, Qazaqstan ıntellıgentterinen aıyrylyp qap, sondyqtan eldiń mádenı saýaty tómendegen. Alaıda bul ótirik. Sol jyldary Qazaqstanda bilim, ǵylym men mádenıet qaryshtap damydy. 1934 jyly Qazaqstannyń Sovettik jazýshylar odaǵy quryldy. Ol odaq 1939 jyly ekinshi ret, 1954 jyly úshinshi ret sezd ótkizdi. Repressııa jyldarynda odaqty Sábıt Muqanov basqardy. Muqanovty qazir qazaq ádebıetiniń klassıgi dep tanıdy. Sovet jyldaryndaǵy Qazaqstannyń mádenı damýynyń dáleli retinde barlyq faktilerdi tizip otyrmaı, osy jerden toqtaıyn.
Máseleni egjeı-tegjeıli zerttep almaı jatyp, aza tutý degennen men qandaı da bir astar izdeımin. Anaý ashtyqqa qatysty da solaı bolǵan. Aýyl belsendileriniń, ujymdastyrý qaharmandary men mal-janyn tartyp alǵandardyń urpaqtary da istiń mán-jaıyna úńilmeı jatyp, kim-kimnen tartyp alǵanyn bilmeı jatyp aza tutýda. Menińshe, bul másele de osy sekildi.
Eger tergeý materıaldaryn jiti zertteıtin bolsaq, menińshe búgingi qazaq ıntellıgenııasynyń keshegi atalary týraly kóptegen jańa málimetterge qol jetkizer edik. Sol kezdegi bılikke jaǵympazdaný jolyndaǵy sumdyq tartystyń tań qalarlyq kórinisterine kóz jetkizer edik. KSRO kezinde ıntellıgent dep – tek kompartııa tarapynan moıyndalǵan adamdy ǵana ataıtyn. Ol adam aýyr jumystan bosatylatyn. Jaqsy jalaqysy men páteri t.b. kóptegen ıgilikteri men artyqshylyqtary boldy. Mine, sol jaǵdaıǵa jetý úshin, partııanyń jeńildikterin alý úshin jurt barlyq nársege daıyn boldy. Tipti, jolyndaǵy básekelesteriniń kózin joıýǵa bardy. Sol úshin jala jaýyp, aryz jazýǵa maqul boldy.
Sondyqtan, aqyry osyndaı arnaıy kúndi belgilegen eken, onda bul «jala jabý men aryz jazý arqyly áleýmettik jaǵdaıǵa jetýdiń uıat» ekenin túsindirý maǵynasynda ǵana bolýy kerek jáne naqty úlgilerin kórsetý kerek.
Árıne, másele naqty derekkózderden jetpegen, anyq zerttelmegen bolsa, onda sizdi op-ońaı aldaýy múmkin. Mıyn bos sózben ýlamaı, arhıvke baryp zerttep otyratyn adamdar tabyla qoıýy ekitalaı. Sondyqtan da maqsatty túrde «máseleniń mánine úńilmeı jatyp aza tutý» propogandasy jasalyp jatyr.
Sol sebepti de, ulttyq jadyny jańartý úshin qujattardy zertteý óte mańyzdy. Iá, bul keıbireýler úshin keleńsiz jumys bolýy múmkin. Óz atalary týraly bolǵandyqtan, keıbireýler úshin bul usynys unamaýy da múmkin. Alaıda bul týraly bilý kerek. Eń quryǵanda sol kezdegi jala jabý men aryzdaný aılasyn búgingi qoǵamda qoldanbaýdyń qamy úshin, qoǵamnyń mundaı jaǵdaılarǵa qarsy ımmýnıtet qalyptastyrýy úshin bilý qajet».
Bul jańaǵy Dmıtrıı Verhotýrov degen bilgishtiń jazǵany eken. Salystyryp oqımyn degender úshin, orys tilindegi siltemesi mine:
Túıin. Dmıtrıı Verhotýrov deıtin orys tarıhshysynyń pikiri osy. Stalındik repressııanyń bolǵanyn, ashtyqtyń qoldan jasalǵanyn joqqa shyǵara almaı amaly taýsylǵan orys tarıhshysy, endi «qazaq zııalylary turmys jaǵdaıyn jaqsartý úshin bir-birine aryz jazdy» dep qýǵyn-súrgindi qazaqtyń ózi jasaǵan etip jiberipti. Buǵan jaýapty jýrnalıst emes, qazaq tarıhshylary berý kerek... Sondyqtan da Verhotýrovtyń pikirin sózbe sóz aýdaryp berdik. Ary qaraı, oı qozǵap, pikir túıindeý, toıtarys berýdi Sizdiń erkińizge qoıdyq, oqyrman.
Nurgeldi Ábdiǵanıuly
Abai.kz
