Álıhan BÓKEIHAN: Ótirik shejireler tolyp jatyr

1098
Adyrna.kz Telegram

(Maqalanyń túpnusqadaǵy taqyryby: “Qazaq tarıhy. III”)

Gazetanyń 3-inshi nómirinde Qazaqtyń tarıhy týrasynda jańylystyń ekeýin sanap edik. Jəne úshinshi hate mynaý: «Qazaq» degen sózdiń maǵynasyn tarıh kitaptaryn anyq qyp aıtyp bere almaıdy. «Qazaq» degen sóz qaıdan shyǵypty? Tarıh kitaptarynan qarap muny bilýge bolmaıdy. Orystyń tarıhynda topty qazaq degen sózdi jazbaıdy. «Kırgız» degen bir jańylys sózdi maldanyp, sonyń menen búkil tarıhyn bydyqtyrady.

Arabsha həm túrikshe tarıh kitaptaryna kelsek, onda da anyq sóz joq, hər túrli uıǵaryp aıtady. Keı bireýi: qazaq–qashaq degen degen sózden ózgerilgen deıdi. Jənibek han tusynda hanzadanyń bireýi han bola almaıtyn bolǵan soń, qasyna jas bozbalany eritip elden qashyp, azyp-tozyp júrgen soń saharada qalyp «qashaq» atanypty-mys, júre-júre «qashaq» sózi qalyp, «qazaq» bolypty-mys.

Osyndaı jańylystar ondyq-mundyq usaq kitaptardyń sózi emes, naǵyz shyn, senimdi degen «Mustafadal ahbar» kitabynda da osy sóz bar*. «Mustafadal ahbar» kitabyn jazýshy Qazannyń Shahaba ad-Dın Marjanı haziretleri ilimniń deńizi dep bilgendigimizden qazaqtyń asylyn, qazaq sóziniń maǵynasyn bile almaıdy deýge bolmaıdy. Biraq ol jaryqtyqtyń «Qazan halqyna» mahsýs bolǵan taǵsibıi (fanatızmi) kúshti bolǵandyqtan, noǵaı emes halyqty jek (manfýr) kórgendiginen qalaı bolsa, solaı jańylys jazǵandyǵy jasyryn emes.

Tórtinshi hate – qazaq sózi «haısah-qaısaq» sózinen ózgeripti degen sózderi. «Halısaq» sózi qalmaqshada «granıtsa kúzetshisi» maǵynasynda-mys. Orys tarıhynyń keı bireýi qazaq sózi osy «haısaq» degennen alynǵan dep ótirikti jazady. Osyndaı ótirikti maldanyp, orys jazýshylarynyń kóbi qazaqty «kırgız-kaısak» dep jazyp júr. Munyń ótirik ekendigi sóz retinde keıin aıtylar.

Osy kúnde qalmaq-qytaı qazaqty «haısaq-hasaq» dep sóıleıdi eken – onysy tili kelmegennen. Onyń menen qazaq sózi «haısaq»-tan ózgerilgendigi bilinbeıdi. Osy kúnde «mısher» (mysyr) halqy arabtan alynǵan «salam» sózin «Seıalam» dep sóıleıtini bar. So sekildi, qalmaqta «qazaq» sózin «haısaq» dep buzyp aıtady deýge bolady.

Besinshi hate – túrik qaýymynan biri kisi dalada ań aýlap júrgende bir adasqan qyz taýyp alypty-mys. Qyz asa kórkem sulý bolsa kerek, eline alyp kelgende halqy kórip suqtanyp: - Shirkin-aı, qyz-aq eken! –deıdi-mis. Sol sóz júre-júre «qazaq» qalpyna ózgerilipti-mis. Sol qyzdan úsh bala taýyp, kúlli qazaq halqy sol úsh baladan tarapty-mys. Úlken baladan – Uly júz, ortanshy baladan – Orta júz, kishiden – Kishi júz taraıdy-mys.

Minekı, osyndaı ship-shıki ótirik sózder tarıh kitaptarynda tolyp jatyr. Tarıhtyń shyn-ótirigin aıyrýǵa shamasy kelmegen shala mollalar «kitapta jazǵan sóz» dep osyndaı sózderdi kóptiń ortasynda oqyp, bireýden bireý esitip, osy ótirikterge jurttyń əbden qulaǵy qanbady. Qazaqtyń asyly qaıdan shyqqan? – dep surasań, təp-təýir adam da osy ótirikti aıtyp qoıa beredi.

Munan tórt jyl buryn qazaq shəkirtterimen keńesip qazaqtyń tarıhyn jazbaq bolyp edik. Shəkirtterdiń ərqaısynyń eli(nde) shejirege jetik adamdar bar. Tarıhqa kerekti sózderdi (materıaldy. Túrik balasy) jazyp əkelemiz dep ketisti... Minekı, shəkirtterdiń jazyp əkelgen shejiresi:

«Qyrym jurtynda qyryq san noǵaı bolǵanda, bir hannyń balasy anasynan shala týypty; «tilep alǵan balam shala týyp, jurtymdy shala qylady eken» dep, hanym balany Deshti qapshaqta kóship-qonyp júrgen on san noǵaı ishine tastatypty.
Bala ósip er jetken soń, əıdik ónerpaz bolypty. Bir kúni han ózinen týǵan bala sóıtip ónerpaz bolypty degendi esitip, Úısin batyrdyń qasyna júz jigit qosyp izdeýge jiberipti. Bular balany tapsa da Syr-Darııa menen Arqany qımaı turyp qalypty.
Úsh jyldan soń Bolat myrza júz jigit ben kelip o da turypty. Jəne úsh jyldan soń Alshyn myrza júz jigitti eritip kelip, o da turyp qalypty. Sol úsh júz jigit manaǵy shala týǵan balany alasha tósekte han kóterip «Alash» dep uran qoıypty. Úısin, Bolat, həm Alshyn myrzadan tuqym qalyp, ózge jigitter jaýda ólip, olardan tuqym qalmaıdy».

Qazaqtyń úsh júz bolǵanynyń, Alash atanǵannyń mənisi osy-mys. Minekı, el arasyndaǵy «shejire» osy. Munan basqa jəne estýge qulaq ıba qylatyn ótirik shejireler tolyp jatyr.


Túrik balasy. Qazaq tarıhy. III. «Qazaq», 1913, № 5. // Álıhan Bókeıhan. Shyǵarmalarynyń tolyq jınaǵy. III tom. – “Saryarqa” baspa úıi, Astana, 2009. –  388-390 better.  

Daıyndaǵan: Arman ÁÝBÁKIR, 

“Adyrna” ulttyq portaly 

Pikirler