«Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi ulttyq damý josparynda» alǵa qoıylǵan mindetterdi sheshýde bilim berý júıesine erekshe ról berilip, basty basymdyqtardyń biri retinde atap ótilgen. Al onyń negizgi tulǵasy men «qozǵaýshy kúshine» qatysty: «Pedagog kadrlardyń tapshylyǵynan muǵalim ornyna básekelestikke deıin» degen uran alǵa qoıyldy. Bul óz kezeginde memleket pen qoǵamnyń osy kásiptiń bedelin jáne onyń qazaqstandyqtar aldyndaǵy tartymdylyǵyn arttyrý boıynsha odan ári kúsh salýyn boljaıdy.
Muǵalimniń mıssııasy árqashan jáne barlyq jerde erekshe mańyzdy jáne qurmetti dep sanaldy. Óıtkeni, kez kelgen mamandyq, meıli ol ǵarysh pen joǵary tehnologııalarǵa, adamdardy emdeýge, qurylysqa nemese tamaq óndirisin uıymdastyrýǵa qatysty bolsyn, mektep muǵalimderi, sodan keıin orta arnaýly jáne joǵary oqý oryndarynyń oqytýshylary bekitetin qajetti bilim qoryn qajet etedi. mekemeler.
1990 jyldary belgili sebeptermen Qazaqstanda muǵalim mamandyǵynyń bedeli tómendeı bastady. Oǵan suranys azaıyp, nátıjesinde urpaqtar arasyndaǵy alshaqtyq paıda boldy. Alaıda, ekonomıka ósken saıyn, onyń sharyqtaý shegi «nóldik» jyldary bolǵan kezde, el aldyna ındýstrııalyq-ınnovaııalyq damý men sapaly jańa tehnologııalyq qurylymǵa kóshýmen baılanysty órshil maqsattar qoıyldy. Al bul qazaqstandyqtardyń bilimi men quzyrettilik deńgeıin arttyrýdy, tıisinshe, osy mindetti júzege asyrýdy qamtamasyz ete alatyn pedagogıkalyq korpýsty qalyptastyrýdy talap etti.
Bul baǵytta memleket tarapynan jasalyp jatqan sharalardy jan-jaqty jáne jan-jaqty dep aıtýǵa bolady. Áńgime kásipke erekshe mártebe berý (tipti arnaıy zań da qabyldanǵan) jáne tólem júıesin jetildirý, belgili bir áleýmettik preferenııalar berý týraly bolyp otyr. Bul sharalar burynnan bar oqytýshylarǵa da, oqytýshylarǵa da, pedagogıkalyq fakýltetterdegi ǵylymnyń granıtin áli kemirip júrgenderge de, tipti mektep partasynda otyrǵan ul-qyzdarǵa da qatysty, biraq qazirdiń ózinde qaıda baramyn, óz ómirin ne úshin arnaımyn dep oılanady.
Sońǵy birneshe jylda memleket bolashaq muǵalimderdi daıarlaýǵa bólinetin memlekettik bilim granttarynyń sanyn aıtarlyqtaı arttyrdy. Eger 2014 jyly ol 5,8 myńdy qurasa, ótken jyly ol 8 myńnan asyp, bir jarym esege jýyq ósti. Bul, ásirese, tabysy az otbasylardan shyqqan úmitkerler úshin jaqsy yntalandyrý.
Biraq muǵalimdik mamandyqqa túsetin jastardyń kóbeıýi óz aldyna kóp nársege qol jetkize almaıdy – bul stýdentter sanynyń da sapaly bolýy óte mańyzdy. Sondyqtan Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi tıisti fakýltetterge túsý úshin eń tómengi ótý balyn kezeń-kezeńimen kóterý týraly sheshim qabyldady: 2018 jyly ol 50 bolsa, bir jyldan keıin 60-qa, al ótken jyly 70-ke kóterildi.
Árıne, kez kelgen kásiptiń mártebesi men tartymdylyǵyn arttyrý turǵysynan alǵanda eńbekaqy deńgeıi óte mańyzdy. Ókinishke oraı, muǵalimderdiń jalaqysy áli de orta eseppen tómen. Sondyqtan el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev qyzmetke kirisken soń kóp uzamaı úkimetke aldaǵy tórt jylda memlekettik bilim berý uıymdarynda jumys isteıtin muǵalimderdiń jalaqysyn eki esege arttyrýdy tapsyrdy. Al bul buıryq qazirdiń ózinde oryndalyp jatyr: jalaqy 25 paıyzǵa deıin ósti.
Oqytýshylar men oqytýshylardyń jumysyn materıaldyq yntalandyrý, olarǵa qajetti áleýmettik kepildikter berý, olardyń ar-namysy men qadir-qasıetin eshkimniń qol suǵýshylyqtarynan qorǵaý, olardyń eshnársege alańdamaı, kásibı qyzmetimen aınalysýy jáne óz isine senimdi bolýy úshin jaǵdaı jasaý. keleshek kún – munyń bári mamandyqtyń bedelin arttyrýǵa, oǵan óziniń shaqyrýyn sezinetin saýatty jastardyń kelýine yqpal etýi tıis.
