Ǵylym tehnıkanyń ushqan qustaı damyǵan osynaý dáýirde Qazaqqa tán ereksheligimiz, ulttyq qundylyǵymyz salt, sanamyz barǵan saıyn alystap umyt bolyp bara jatqandaı seziledi. Ózgeler Qazaqty kıiz týyrlyqty kóshpeli Qazaq dep atap kelgen, olaı bolsa sol umyt qalyp bara jatqan ulttyq qundylyǵymyzǵa qysqasha toqtalyp keteıin.Tipti mynaý qaptaǵan qara túnek qoǵamnyń yzyńymen, shýynan ábden mezi bolǵanymyz sonsha, sol kóne dáýirge kóz jumyp ketip qalǵyń keledi.
Sebebi, kóptegen artyqshylyǵymen qundylyǵy bar, atap aıtsaq: At jalyn tartyp mingen Ulyna, tipti keı bir aýqatty baı manaptar qyzyna da, otaý tigip, enshi bólip bergen, qazirgi tilmen aıtsaq, basyńa kvartıra, astyńa mashına, qaltańa aqsha salyp bergen. Qazirgideı úı soǵatyn jer izdep, kredıt almaısyń raqat shirkin! Ejelden kóshpeli ómir súrip, mal sharýashylyǵymen aınalysqan, solaıda kóship qonýǵa ońtaıly úıi, sol dáýirge beıimdelgen tynys tirshiligi bolǵan. Ol kezde kázirgideı elektr qýaty, jáne úzdik tehnologııa bolmaǵanyn jaqsy bilemiz, alaıda sol dáýirdiń ózindik beıimdelgen qural saımany, tehnologııasy bolǵan!
Álıhssa manaǵy sóz etkendeı sol kıiz úıdiń jasalýy týraly qysqasha sóz etip kóreıik. Eń áýeli Úıdiń kerege, jáne ýyǵy, esigi , Shańyraǵy týraly.
1) Ýyq Keregeni Taldan múmkindik bolsa Qaıyńnan, jáne Samyrsynnan jasaǵan. Negizi kóbi taldan jasaǵan. Shańyraq qaıyńnan jasalǵan. Tumsa tabıǵattyń ný ormandy It tumsyǵy ótpeıtin jynystan Ýyq pen Keregeni, barynsha tańdap, symdaı túzý sapalysyn jáne Esik jasaıtyn aǵashty, Shańyraq jasaý úshin aq qaıyńdy kesip, túıege teńdep aýylǵa akelgen.
2) Jasaý barysy. Maldyń ásirese Qoı, Eshkiniń qara kóńin úıip Mor jasaıdy, ásili (kók mor degen sóz sodan qalsa kerek) kóń dymqyl tez janyp kepes úshin sý sebý kerek. Shamamen uzyndyǵy 25 qarys ýyq tolyq kómiletin bolýy shart. Sebebi, Mor bý peshtiń rólin atqarady. Manaǵy jas taldy ystyq morǵa shamamen 10-20 mınýt kómip qoıyp qaıta alǵan boıda Tezge salamyz. Tez degenimiz uzyndyǵy 4-5 metir bolatyn bórene aǵash. Jýandyǵy 25 sm kem bolmaý kerek. Onyń bir basyna teris aıaq jasap, kelesi basyn jerge myqtap kómý kerek. Al, bóreneniń qyr arqasyn tolyq bir ýyq sııatyn etip yryp, oıyp alyp tastap, eki jaǵyna temir qashaý qaǵyp qoıǵan, sonymen manaǵy ystyq morda balqyp, jibip jatqan jas taldy tezge salyp, belmen, myqynmen basqan kezde temirdeı ılip ıkemge kelmek. Ásili, (Tezge salyp degen sóz dál osydan qalǵan ) symdaı túzý bolǵan Ýyq, Keregeniń sol jerde qabyǵyn ótkir oraq tárizdes quralmen qabyǵyn arshyp, Ýyqtyń artyn ıip tesken . Al keregeni de úskimen tesip , (kázirgi Drel ) arasyn túıeniń terisinen (taspa ) tilip kóktegen. Jonyńnan taspa tilip degen sóz sodan qalsa kerek! Shańyraqtyda dál osylaı eki basyn ıip, qosyndysyn túıeniń dymqyl taspasymen myqtap orap, múmkindik bolsa temirmen shegelep, kózin istik temirmen tesip, jańa otaý úıge 80 basty, Úlken Úılerge 100 basty odan úlken qylyp jasaǵan. Basqa jabdyqtardyń jasalý barysy, atap aıtsaq, kıizden jasalǵan týyrlyq, úzik, túńildik, jáne shı. Qoı men qozynyń júnin qyrqyp, ony arnaıy keptirip jasaǵan Iri Qara Maldyń terisi (týlaq)-qa (týlaq súıretkendeı) salyp, aýyldyń qyz kelinderi qatqan tal sabaýmen sabaǵan. Sabaý barysynda manaǵy jún mamyqtaı úlbirep jumsarady ony shıge tartyp, jyly shymshym sýdy seýip, múmkin bolsa 5-10 qyz kelinder bilegimen, qolymen aýdaryp basqan. Tipti keı jerlerde aýyldyń yspar jigitteri atpen arqanmen yspalap basyp jatady, muny kıiz basý dep aıtamyz.
Serik Jańqabaıuly
