Islam álemi nemese musylman dúnıesi HH ǵasyrdan bastap HHI ǵasyrdyń tańynda modernızmniń óte názik kezeńin bastan keshirip otyr. Islam áleminde «bógde» álemge qarsy ishki protest qalyptasyp úlgerdi. Bul ózgerister halyqaralyq ahýaldyń ózgerýimen de baılanysty.
Osynyń barlyǵy túptep kelgende ekonomıkalyq, qoǵamdyq, saıası, fılosofııalyq turǵydan úlken daǵdarystarǵa jol ashty. Atalmysh daǵdarys, úzdiksiz ózgeris pen turaqsyzdyq etek alǵan búgingi tusta, qoǵamdyq qarym-qatynastardy burynǵy qalyptasqan qasań sheńberde qarastyrý múmkin emestigine kóz jetkizdi.
ISLAMI METODOLOGIIa MÁSELESI
Bul daǵdarys úshinshi bir alternatıvi joq, tek eki ushty daǵdarys, ıaǵnı jalǵyz eki ǵana tańdaý usynyp otyr: birinshi tańdaý daǵdarysqa jutylyp ózindik aıdentıkany joǵaltý nemese problemaǵa sanaly túrde taldaý jasaı otyra jańa kózqaras qalyptastyrý arqyly basqa sheshim tabý. Búgingi musylmandardyń basty maqsaty – daǵdarysqa tolyqtaı tásilim bolý emes, odan qalaı da saýatty túrde ótý bolmaq. Alaıda musylmandardyń úmiti daǵdarystan shyǵý bolsa da, odan ótý joldary men ádisteri syn kótermeıdi. Jasalǵan barlyq jumystardyń aýqymy daǵdarysqa tótep beretindeı dárejede emes. Bul eskishil ıakı jańashyl bolsyn barlyq musylman qoǵamyna tán qubylys. Qandaı da bir iste jetistikke jetý úshin saý aqylǵa súıengen kózqaras qalyptastyrý shart. Bizdiń jaǵdaıda bul ótken shaqtyń keıbir muralarynan bas tartý nemese odan qol úzý arqyly múmkin bolmaq. Biraq ótken shaqtan qol úzý odan túbegeıli bas tartý, ony kústanalaý nemese oǵan dushpandyq jasaý degen sóz emes. Kerisinshe eskige súıenbeı jańa kókjıekke bastaıtyn kózqaras, fılosofııalyq tilmen aıtar bolsaq, jańa epıstemologııalyq negiz qalaý bolmaq. Sebebi Islamı dástúrdiń tula boıyndaǵy oılaý stıli áli de bolsa burynǵy súrleýde jalǵasyp keledi.
Sondyqtan oılaý stılin ýtopııalyq emes, kúndelikti realdy qubylysqa saı bolatyndaı etip beıimdeıtin jańa bir «tánýın ǵasyryna» qajettilik týyndap otyr.
Tánýın kezeńi tarıhta eń alǵash ret Abbasıler zamanynda iske asyrylǵan Islam mádenıeti men fılosofııasynyń qalyptasqan dáýirine tuspa-tus keledi. Sebebi dál osy kezeńde Islam aqyl-oıyn bir arnaǵa túsirgen metodologııa jasaqtaldy. Bul metodologııa dinı hám tildik erekshelikterge negizdelgen ıjtıhadtyń jemisi edi. Alaıda bul ıjtıhad tikeleı nemese janama túrde sol kezeńniń saıası, qoǵamdyq, ekonomıkalyq, mádenı sharttary negizinde qalyptasqan bolatyn. Sol zamannan búginge deıin Islam álemindegi oılaý stıli odan asa almady. Iaǵnı odan beri qaraı kóptegen ózgerister bolsa da, ıjıhad máselesi sol kezeńniń aıasynda qalyp qoıdy. Munyń basty sebebi atalmysh ádiske negizdelgen ómir súrý stıliniń ózgermeýi dep baǵamdaýǵa bolady. Ómirdiń barlyq salasy osy soqpaqtyń ishinen shyǵa almady. Ijtıhad prınıpi árqashan qubylystar men jańa jaǵdaılar haqynda bolyp, ómirdiń san alýan salasymen kóp qaqtyǵysqa túse bermedi. Qysqasha aıtar bolsaq, sol tánýın kezeńinde qalyptasqan paradıgma búgingi dástúrli dúnıetanymnyń irgasyn qalady. Bul irgetas shaıqalmastan búgingi kúnge jetti deýge bolady. Bul máseleniń tek Islamı dıskýrspen baılanysty qyry. Endi búgingi tańda budan da bólek máseleler týyndap otyr.
Álemdegi sońǵy bir ǵasyrda bolǵan ózgeristerge Islamı paradıgma tıimdi sheshim tappaı keledi. Sebebi Islamnan bólek jańa kózqarastar men qozǵalystar paıda boldy. Bul jańa qozǵalys zamanaýı Batys mádenıetin tý etken, sol kóshke ilesý qajettigin alǵa tartqan jańa bir «tánýın kezeńi» deýge bolady. Olardyń sózine qulaq túretin bolsaq, «oıaný» uranyn taratý arqyly batystyq stıldegi oılaý júıesin qalyptastyrý nıetinde. Budan eskini jańartyp, jańany jetildiretin modern metodologııanyń ushqynyn baıqaýǵa bolady. Sebebi modern metodologııa Islamǵa múlde uqsamaıdy. Oǵan kóz jetkizý úshin Eýropa tarıhyna qysqasha sholý jasaý jetkilikti bolmaq. Renessans, reforma, sekýlıarızm, aǵartýshylyq, modern, postmodern dep jalǵasatyn Eýropa dástúri bizdegideı bir syzyq boıynda ornalasqanymen, ondaǵy ómir súrý stılderine berilgen jaýaptar ártúrli. Eýropalyq mádenıetke ústemdik etken oılaý formalarynyń arasyndaǵy baılanystar úzilgen nemese jańarǵan. «Oıaný» fenomeni osy jerden bastaý alyp, burynǵy qalyptasqan dúnıetanymnan qol úzý proesi bastalady. Alaıda dál osy batystyq qubylys, ıaǵnı eski men jańanyń dıalektıkasy Islamı dıskýrsta sátsizdikke ushyrady deýge bolady. Bul fenomen óz kezeginde «dástúrshil» jáne «modernıst» qaqtyǵysyn týdyrdy. Dál osydan saıası, ekonomıkalyq, qoǵamdyq sala aýyr daǵdarysqa ushyrady. Bir-birimen kelesimge kele almaǵan eki kózqaras Islam álemin búgingi sharasyz ahýalǵa dýshar etti. Bul aýqymdy daǵdarystan shyǵýdyń eki joly bar: birinshi joly eski ádisti jańadan jasaqtaıtyn, ekinshisi tolyqtaı modern ádiske súıenetin jańa bir «tánýın» ǵasyryn júzege asyrý bolmaq. Jańa bir tánýın kezeńin júzege asyrý úshin, eń aldymen, dástúrli tánýın kezeńiniń uǵymdary men olardaǵy ıdeıalarǵa taldaý jasaý qajet.
Sondyqtan osy maqalany jazýdaǵy maqsatymyz, Islamı oılaý júıesin búgingi shyndyqqa janasatyndaı etip jańadan jasaqtaıtyn ádis usyný. Búgingi álem buryn sońdy bolmaǵan qarqyndy ózgeris ishinde ómir súrip jatyr. Musylmandar da osy proespen sanasýǵa májbúr. Demek osy ózgeris barysynda bolashaq, ásirese, musylmandardyń bolashaǵy ótken ıakı osy shaqpen emes, bolshaqtyń ózimen, onyń óz potenıalynyń ashylýymen ornamaq. Iaǵnı bolashaqtyń beınesi «bolyp ótkenge» emes, «bolýy tıiske» baǵyttalýy qajet.
TARIHI TÁJIRIBEDEGI SÁLÁFILIK
Taqyryptyń metodolgııalyq máselesin sıpattaǵan soń basty maqsatymyzǵa qaraı oıysaıyq. Kez kelgen taqyrypty jazarda ádistemelik keshenniń mańyzy zor. Odan da mańyzdysy qoldanylǵan ádistemeniń jazý barysynda kórinis tabýy bolmaq. Sol sebepti taldanatyn taqyrypty ádistemede kóterilgen máselemen baılanystyrýǵa tyrysatyn bolamyz. Joǵaryda atap ótkenimizdeı dástúrli uǵymdardyń qysqasha qarastyryp kóreıik. Eń aldymen sáláfılik nemese salafızm degenimiz ne degen suraqtan bastaıyq. Sózdiń etımologııasy arab tilinde «burynǵy, ótken, aldyńǵy» degen maǵynadaǵy salafııa sózinen shyqqan. Sózdiń mazmuny aldyńǵy býyn ókilderine qatysty qoldanylady. Bul býyn Islam dástúri boıynsha ǵylym, bilimde musylmandardyń kóshbasshysy sanalyp, olarǵa etıkalyq jaǵynan basymdyq berilgen. Bul býyn ókilderi ózderin paıǵambar zamanynda ómir súrgender men olardan keıin ómir súrgenderdiń izin jalǵastyrýshylar sanaıdy. Iaǵnı senim men amalda paıǵambar men sahabanyń jolyndaǵylar. Paıǵambar ómirden ótken soń musylmandar bir ǵasyrda kóptegen jerlerdi ózderine baǵyndyryp, alyp memleket qurdy. Sol jerlerdegi myńdaǵan halyqtyń dini men dúnıetanymy Islammen baılanysqa tústi.
Demek, dál osyndaı jaǵdaıda Islamnyń basty qaǵıdalary saıasılana bastady dep baǵamdaýǵa bolady. Bul qubylysqa saıası aspektten tys, órkenıettiń tabıǵı zańdylyǵy retinde qaraǵan abzal. Sebebi kez kelgen qıyn qysqaý kezeń, qarapaıym adamnyń ózin ótken shaqtan jubanysh izdeýge májbúrleıdi. Bul da sondaı bir tabıǵı qasıettiń transformaııasynan týyndaǵan nátıjıe bolýy yqtımal.
Al sáláfıliktiń júıelený proesi Ibn Taımııanyń eńbekterimen baılanysty. Endi osy tusta alǵashqy býynnyń ómir súrý stıli sharıǵı túrde qalaı zańdastyryldy degen saýal týyndaıdy. Buǵan saýatty jaýap berilý qajet. Sebebi búgingi kúni Ibn Taımııany aıyptaıtyndardyń qarasy óte kóp. Ibn Taımııa sáláfılik ıdeıasyn erikti túrde me nemese májbúrli túrde me, zańdastyrdy? Bizdiń oıymyzsha sol zamandaǵy úmbettiń tarıhı tájirıbesi ony osy iske májbúrledi. Sebebi ol ómir súrgen HIII-HIV ǵasyrlardyń ishki ahýaly óte aýyr hálde boldy ári sonymen qatar mońǵol shapqynshylyǵyn bastan keshirdi. Osyndaı qubylmaly zamanda dindegi barlyq bıdǵatqa (jańashylyq) qarsy shyqqan Ibn Taımııa sol dáýirdiń faqıhtaryn da qatty synady. Onyń osy áreketin halyq jappaı qoldaǵanynan seskengen resmı bılik, ony túrmege de qamaǵany málim. Ibn Taımııa óziniń áıgili «Sharıǵat saıasaty» atty eńbeginde saıası maqsatty júzege asyrý úshin sharıǵat uǵymyna jańasha túsindirme jasaıdy. Ol osy ıdeıasy arqyly aldyńǵy býynnyń amalyn (súnnetti) zańdastyrýdy kózdeıdi.
Hanbalı dástúriniń taza moralyna oralýdy qalaıdy, biraq oǵan jetýdi burynǵylar tárizdi saıasattan tys emes tikeleı bılik arqyly iske asyrýdy usynady. Bizdiń paıymdaýymyzsha ony bul áreketke ıtermelegen sol kezdegi úmbettiń basynan keshken tarıhı tájirıbesi bolmaq. Iaǵnı bir sózben aıtar bolsaq, aldyńǵy býyn dástúriniń zańdastyrylýy – sáláfılik ıdeıasynyń týýyna jol ashty. Buǵan úmbettiń sol kezdegi tarıhı tájirıbesi sebep boldy dep topshylaýǵa bolady. Ibn Taımııanyń basty mıssııasy ári maqsaty «Din taratý mindeti júktelgen qalam men jeńiske jetý mindeti júktelgen qylyshty birlestirý» deýge bolady. Nátıjıesinde din men memleket biriktirildi.
Endi orta ǵasyrdan búgingi ahýalǵa oralaıyq. Eń aldymen basqa zaman, basqa keńistik jáne basqa sharttarda ómir súrip jatqynymyzdy eske túsireıik. Dál osyndaı tarıhı tájirıbede sáláfıliktiń óristeýine ne túrtki bolýy múmkin jáne onyń búgin júzege asý yqtımaldyǵy qandaı? Sovet úkimeti men oǵan deıingi kezeńdi bylaı qoıǵanda, táýelsizdik alǵan sońǵy otyz jylda sáláfılik ıdeologııasynyń eldegi maqsaty qandaı boldy nemese bizdegi qandaı tarıhı tájirıbe atalmysh ıdeolgııanyń taralýyna sebep boldy degen suraq mazalaıdy. Árıne, buǵan jeke áleýmettik zertteý jasaý qajet. Al biz teorııalyq keıbir sebepterdi sanap kóreıik.
Eń birinshiden, kóp jyldyq orys otarshyldyǵyna qarsy keri reakııa retinde sáláfılik jandanýy múmkin. Sebebi bul rýhanı sabaqtastyǵy úzilip, dinı qyspaqtan jańa shyqqan halyqtyń minezinde kezdsetin tabıǵı jaǵdaı.
Bul máseleniń psıhologııalyq jaǵy bolsa, ekinshiden búgingi zaman tájirıbesi olardyń oıynsha tutastaı bıdǵat, ıaǵnı Islamda joq nemese oǵan qaıshy elementter. Sondyqtan odan bas tartyp, aldyńǵy býynnyń jolyna oralaý qajet dep sanaıdy. Alaıda realdy jaǵdaıda onyń qanshalyqty múmkin ekindigine mán bergen eshkim joq. Qandaı da bir oı zamannyń shyndyǵynan qol úzgende ózdiginen radıkaldana bastaıdy.
Munyń sońy keshegi Sırııaǵa attanǵan azamattarymyzdyń taǵdyryn qaıtalaıdy. Osydan-aq olardyń búgingi zamandy nemese sáláfıliktiń joǵaryda aıtylǵan tarıhı tájirıbesin qanshalyqty ańǵarǵanyn baǵamdaı alamyz. Olardyń tórt mázhabty moıyndamaýy da atalmysh qatelikti rastaıdy. Olardyń bul jerdegi basty problemasy – halyqtyń -joǵaryda atap ótilgen – tarıhı tájirıbesin uǵyna almaýy dep esepteýge bolady.
Joǵaryda sáláfıliktiń tarıhı formasyna qysqasha taldaý jasadyq. Alaıda qandaı da bir saıası ıdeologııany nasıhattamadyq. Mundaǵy maqsatymyz sáláfılikti búgingi zaman turǵysynan aıyptaý emes, kerisinshe búgingi zamanǵa ıkemdeý bolmaq. Sebebi ol tarıhı tájirıbe týdyrǵan qoǵamdyq, saıası, fılosofııalyq reforma retinde bolsyn nemese dinı-quqyqtyq platforma retinde bolsyn árdaıym Islamı paradıgma ishinde ómir súrip keledi.
Eger de Islam tarıhyna ıdeologııadan tys ǵylymı dıskýrspen qaraıtyn bolsaq, sáláfılik súnnı Islam tájirıbesiniń ajyramas bólshegi ekenin kóre alamyz. Sebebi ol Islamnyń ishki dınamıkasyna tán qubylys. Biraq munyń bir kemshiligi búgingi jaǵdaıǵa jaýap bere almaı sharasyz qalýy. Sebebi búgin joǵaryda aıtqanymyzdaı «bógde», ıaǵnı Batys órkenıetiniń erejesimen ómir súremiz.
Basqasha aıtar bolsaq, úmbettiń tarıhı tájirıbesi búgingi zaman talaptaryn qanaǵantandyra almaıdy jáne onymen básekege túse alatyn alternatıv tájirıbe qalyptasqan joq. Sondyqtan bolashaqqa bet alý úshin burynǵy tájirıbeden qol úzip basqa jol izdeý kerek. Bul joǵaryda aıtylǵan birinshi jol bolmaq. Ol úshin Islamı uǵymdarǵa tolyqtaý taldaý jasap, ondaǵy tarıhı tájirıbe men oǵan júktelgen ıdeologııalyq maqsatty ajyratý lázim. Ekinshi joly Islam tájirıbesin damyǵan elderdiń tájirıbesimen tolyqtyrý qajet; sebebi búgin ózimizge «bógdeniń» kózimen qaraý qajettiligi týyndap otyr. Modern mádenıetti qysqasha bylaı sıpattaýǵa bolady: árbir iste raıonaldyq jáne synı kózqaras. Mysaly, ekonomıka, saıasat, qoǵamdyq qarym-qatynasta raıonaldy bolý, ómirge, fılosofııaǵa, tarıhqa, mádenıetke, ıdeologııaǵa synı kózben qaraý.
Sózimizdi qorytyndylasaq, qarastyrylýy qajet másele din emes dinniń tarıhı tájirıbesi bolmaq. Sondyqtan búgingi zaman turǵysynan qaraıtyn bolsaq, sáláfılik ıdeologııasy eskirgen bolyp sanalady. Ekinshiden, úmbet uǵymyna júktelgen saıası úndeýler óziniń mıssııasyn túbegeıli aıaqtady. Úshinshiden, búgingi tańda din men bıliktiń arasynda orta ǵasyrdaǵydaı tarıhı baılanys joq. Onyń ornyn zaıyrlylyq prınıpi almastyrdy. Saıası tájirıbege keletin bolsaq, ondaǵy bılik transformaııasy belgili bir rý nemese áýletten ult jáne memleketke aýysty. Demek búgin úmbet uǵymyn saıası aspektte qarastyrý tıimsiz.
Islam dini tek qana ótkenderdiń tarıhı tájirıbesi emes. Ol sengen musylmandar úshin barlyq jerde ózektiligin joımaıdy. Alaıda muny aýyzben aıtý bólek, iske asyrý bólek másele. Álemdegi barlyq din ókilderi ózderi sengen dindi absolıýt aqıqat sanaýy haq. Eger dinniń ózekteligi ýaqytsha nemese salystyrmaly bolsa oǵan eshkim senbes edi. Sondyqtan senim máselesinde eshqandaı kúmán joq. Máselese búgingi musylmandardyń zamanǵa saı tulǵa bolyp qalyptasýy, ıaǵnı zamannyń talaptaryn oryndaıtyn, raıonaldy ári synı kózqaras ıesi musylman qalyptastyrý. Burynǵylardyń jolyn aıaqtap, bolashaq urpaqqa baǵyt-baǵdar kórsetetin jańa tarıhı tájirıbe ornyqtyrý. Sondyqtan úmbettiń tarıhı tájirıbesi jańa zamanǵa ıkemdelý úshin oıaný kerek jáne ondaǵy árbir bastama bolashaqqa baǵytalýy tıis.
Aqtóre Kópbaı
ál-Farabı atyndaǵy QAZUÝ
Fılosofııa kafedrasynyń oqytýshysy
Islam fılosofııasy magıstri
