Toqaevtyń Joldaýynyń ózekti taqyryby: jańa ekonomıkalyq modelge kóshý

6917
Adyrna.kz Telegram

Odaqtyń kúıi týraly joldaýlar ádette uzaq merzimdi bolady. Onda uzaq merzimdi maqsattar óte abstraktili sózdermen, áshekeılengen rıtorıkamen jáne bıik maqsattarmen aıtylady. Alaıda, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda olaı bolǵan joq. Menińshe, qazaq basshysynyń qazirgi sózi ortaq pragmatızm, realızm men ambıııanyń bir túri boldy.

Jetistikter tanyldy. Kemshilikter anyq kórsetilgen. Uzaq merzimdi maqsattardyń ornyna, ólshenetin jáne sandyq maqsattary men mindetteri bar qysqa jáne orta merzimdi kezeńge nazar aýdarylady.

Qasym-Jomart Toqaev: «Osy Joldaýda kórsetilgen barlyq maqsattar úsh jyl ishinde júzege asyrylýy tıis», - dep atap ótti.

Bul eń sońǵy jahandyq jańalyqtardy - energetıka, baılanys, saýda jáne t.b. týraly egjeı-tegjeıli qamtyǵan baıandama boldy. Qazaqstannyń barǵan saıyn kúrdeli jáne bólshektenip bara jatqan geosaıası landshaftynda, tehnologııalyq ınnovaııalardy jedeldetýde, tapshy resýrstar úshin básekelestiktiń kúsheıýinde jáne jahandyq saýda júıesinde bolyp jatqan túbegeıli ózgeristerde qalaı múmkindikterdi barynsha paıdalana alatynyn jáne qısyq syzyqtan qalaısha alda bolatynyn baǵalaıdy.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Joldaýynyń ózekti taqyryby: jańa ekonomıkalyq modelge kóshý.

Qazaqstan ejelden óziniń orasan zor energetıkalyq resýrstaryna, eń aldymen munaı men gazǵa táýeldi. Degenmen, ózgermeli jahandyq energetıkalyq landshaftta Qazaqstan anaǵurlym ozyq ınnovaııalar men bilimder ekonomıkasyna qaraı ártaraptandyrý jáne Qazaqstanda bar orasan zor adam áleýetin jáne joǵary bilikti jumys kúshin jaqsyraq paıdalaný qajettiligin moıyndaıdy. Bul saıasattyń ózegi jeke sektordy, atap aıtqanda, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti (ShOB) ekonomıkalyq ósýdiń, jumys oryndaryn qurýdyń jáne ınnovaııalardyń qozǵaltqyshtaryna aınaldyrý bolyp sanalady.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev orta bıznestiń damý qarqyny artta qalǵanyn moıyndady. Osy maqsatta orta bıznestiń ósýine kedergi keltiretinderdi joıý qajet. Jahandyq energetıkalyq kóshý («jasyl») Qazaqstanda joǵary tehnologııalyq chıpterdi óndirý úshin óte qajet jáne ónimniń keń spektrinde, sonyń ishinde elektromobılder, jel týrbınalary, akkýmýlıatorlar, magnıtter jáne elektronıka, jasyl ekonomıkaǵa kóshý jáne elderdiń kómirtegi beıtaraptyǵy jónindegi órshil maqsattaryna jetý úshin qajet qurylǵylar.

Sonymen qatar, Qazaqstannyń strategııalyq geografııalyq ornalasýy Eýropa men Azııanyń negizgi naryqtaryna ońaı qol jetkizýge múmkindik beredi. Osylaısha, Qazaqstan ózin senimdi, turaqty jetkizýshi retinde kórsetedi.

Bul turǵyda álemniń shalǵaı jerlerindegi oqıǵalardyń da Qazaqstan úshin oń saldary bolýy múmkin.

Afrıkanyń keıbir bólikterindegi turaqsyzdyqtyń nátıjesinde (EO ýran ımportynyń jalpy kóleminiń 20-25%-yn quraıtyn Nıger sııaqty elder) EO senimdi jáne turaqty jetkizýshilerdi izdeıtini jasyryn emes. Mine, Qazaqstan kómekke keledi.

Nıgerdegi tóńkeristen keıin Qazaqstannyń memlekettik ıadrolyq kompanııasynyń basshysy Qazaqstannyń qajet bolǵan jaǵdaıda Eýropaǵa kóbirek ýran jetkizýge daıyn ekenin aıtyp ta úlgerdi. Ádette halyqqa joldaý kezinde bolatyndaı, memlekettik apparat pen memlekettik basqarý júıesinde keıbir ózgerister jarııalanady.

Osy jerde aıta keteıin, endi sý máselesimen Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine qarasty komıtet emes, jeke mınıstrlik: Sý resýrstary jáne sýarý mınıstrligi aınalysady. Bir mınıstrlikte kóptegen máselelerdiń shamadan tys shoǵyrlanýy keıde strategııalyq mindetterdiń únemi ekinshi josparǵa ysyrylatynyn bildiredi.

Ortalyq Azııa azyq-túlik qaýipsizdigi men halyqtyń turmys-tirshiligine uzaq merzimdi qater tóndiretin jer betindegi eń sýsyz aımaqtardyń biri ekeni belgili. Aral apaty men muzdyqtardyń tez erýi máseleniń aýqymyn kórsetedi. Sý resýrstaryn utymdy paıdalaný jáne transshekaralyq sý yntymaqtastyǵy barlyq Ortalyq Azııa elderi úshin negizgi saıasat baǵytyna aınalady.

Qasym-Jomart Toqaev óz sózinde atap ótkendeı, jeke mınıstrlik qurýǵa laıyq. Men toqtalǵym keletin sońǵy másele – bul eki jaqty tereńdete túsetin másele: atom energetıkasyn damytý.

Dúnıejúzindegi eń iri ýran qory bar Qazaqstannyń kómirqyshqyl gazyn shyǵarmaıtyn taza energııa tehnologııasy dep sanaǵanyn aıtpaǵanda, atom energııasyn paıdalanýy tańqalarlyq emes.

Onyń ústine, Elbasy 2021 jylǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda 2030 jylǵa qaraı Qazaqstan elektr energııasynyń tapshylyǵyna ushyraıtynyn eskertip, úkimet pen «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qoryna Qazaqstanda atom energetıkasyn damytý múmkindigin jan-jaqty zerdeleýdi tapsyrǵan bolatyn.

Sonymen qatar, Qazaqstan sııaqty memlekette ótken tarıh qoǵamnyń ujymdyq sanasyna, ásirese, Semeı ıadrolyq polıgonynyń qaıǵyly murasyna salmaq túsiredi. Sondyqtan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bul máseleni jalpyhalyqtyq referendýmǵa shyǵarýdy, sol arqyly ony saıasattan shyǵarýdy uıǵardy.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń sóılegen sózinde ózin-ózi qamtamasyz etýge, óndiriske jáne eldiń ulttyq áleýetin tolyq paıdalanýǵa basa nazar aýdara otyryp, Qazaqstannyń qaı baǵytqa jyljıtyny týraly biraz maǵlumattar beredi. Úndeý reformalardy jalǵastyrý qajettigi týraly naqty sıgnal beredi, biraq, árqashanda, eń úlken oblystan bastap, eń kishkentaı aýylǵa deıin barlyq ákimshilik deńgeıde nátıjeli júzege asyrý tabysqa baılanysty.

Alberto Tıýrkstra

Belgııa, «Dıplomatııalyq álem» basylymynyń joba jetekshisi

Pikirler