Ahmet Baıtursynuly 1872 jyly 5 qyrkúıekte qazirgi Qostanaı oblysy, Jangeldi aýdany Sarytúbek aýylynda dáýletti otbasynda dúnıege kelgen.
Ahmet Baıtursynulynyń týǵan merzimine qatysty pikirtalastar óte kóp. Degenmen «5 qyrkúıek 1872, meshin jyly» dep, naqty aıtýymyzǵa negiz bolyp otyrǵan, ǵulamanyń 1929 jyly óz qolymen orys tilinde jazǵan «Ómirderegi» (Jızneopısanıe) jáne ár jyldary memlekettik mekemelerdegi resmı saýalnamalarǵa bergen naqty jaýaptary. Atap aıtsaq, Orynbor Muǵalimder mektebin bitirgeni týraly kýálikte, onyń týǵan merzimi «5 qyrkúıek 1872» dep kórsetilgen.
Ahmet Baıtursynuly tar zamanda ǵumyr keship, taǵdyr jeliniń ótinde óz kúreskerligin júzege asyrdy. Ol ultty súıý ulaǵatyn ósken óńir, týǵan ortasynan kórip, bilip, tanyp ósti. Ult ustazy 13 jasynda bolǵan kezde, onyń aýylyna polkovnık Iakovlevtiń basshylyǵymen polıııa qyzmetkerleri kelip, aýyldyń tas-talqanyn shyǵarǵan. Ahmettiń ákesi – Shoshaquly Baıtursyn men Ahmettiń úsh aǵasy polkovnıktiń mundaı ozbyrlyǵyna shydamaı, ony soqqyǵa jyqqan. Osy áreketteri úshin olar Sibirge 15 jylǵa jer aýdarylǵan.
Qazaq dalasynyń tól ıesi qazaq ekendigin aıǵaqtap, el men jerdiń qaýipsizdigine óziniń aqyl-oı, danalyq parasatymen kepil boldy. Naqtyraq aıtsaq, kósemsóz sheberi 1905 jylǵy "Qarqaraly petıııasynyń" avtorlarynyń biri. Petıııa avtorlary qazaq jerin eksproprıaııalaýdy toqtatýdy, qonys aýdarýshylar legin azaıtýdy jáne zemstvony qalyptastyrýdy talap etken.
1912 jyly Ahmet Baıtursynuly qazaq jazba ǵylymyn reformalady. Ol qazaq tilinde qoldanylmaıtyn arab áripterin alfavıtten alyp tastap, qazaq tilinde bar, jańa, aıryqsha áripterin engizdi. "Jańa emle-tóte jazý" álipbıin búginde Qytaı, Aýǵanstan, Reseı, Iran qazaqtary qoldanady. Ahmet babamyzdyń daıyndaǵan jazý úlgisinde uıǵyr, qyrǵyz syndy baýyrlas halyqtar óziniń tól jazýyn qalyptastyrdy.
Ahmet Baıtursynuly qazaq halqynyń ıntellektýal ult bolýyna, sanasy azat, oıy ashyq atanýyna yqpal etken tulǵalardyń biri. Ol "Qazaq" gazetiniń alǵashqy redaktory bolǵan. Basylymnyń úsh myńnan astam oqyrmany boldy jáne ony qazaq dalasynda, Qytaı men Reseıde oqydy. Gazet betterinde Ahmet Baıtursynuly óziniń pikirlesterimen birge qazaq tiliniń damý máselesin kóterip, halyqty birlikke jáne saıası kúreske shaqyrǵan.
1917 jylǵy revolıýııa kezinde Ahmet Baıtursynuly qazaq halqynyń ulttyq múddesin qorǵaǵan Alash qaıratkerleriniń tobyn basqaryp, ult ıntellıgenııasynyń rýhanı kóshbasshysy atanǵan. Ol óziniń jaqtastary Álıhan Bókeıhanuly jáne Mirjaqyp Dýlatulymen birge qazaq halqynyń bostandyǵy úshin kúresken.
Ahmet Baıtursynulynyń tek asyrap alǵan balalary ǵana bolǵan. Resmı derekkózderde onyń balalarynyń tek úsh esimi ǵana saqtalǵan – Aýmat, Qazıhan jáne Sholpan. Úsheýi de aǵartýshynyń jıenderi jáne sonyń úıinde tárbıelengen. Alaıda ult ustazynyń taǵy bir asyrap alynǵan uly boldy desedi, onyń esimi uzaq jyldar boıy qupııa saqtalǵan – Samyrat Kákishev. Ol týraly eshkimge aıtpaı, jasyryp ustaýdyń negizgi sebebi - Samyrat Baıtursyn áýleti shańyraǵynyń ıesi bolǵan jáne ǵalym onyń ómirin saqtap qalýǵa tyrysqan. Ahmet Baıtursynuly tutqyndalǵannan keıin onyń aýylyna soldattar kelip, urpaq jalǵastyratyn ul balalardy izdegen. Sodan aýyldaǵy áıelderdiń biri Samyratty qazan astyna jasyryp, ómirin saqtap qalǵan desedi.
Ult ustazynyń ataq-abyroıy asqaqtaı bersin!
"Adyrna" ulttyq portaly
