Jambyl oblysynyń damýy — ınvestıııanyń ósimi

1544
Adyrna.kz Telegram

11 tamyzda Jambyl oblysyna jumys sapary aıasynda Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov óńirdiń odan ári áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń ózekti máseleleri jóninde keńes ótkizdi.

Iske asyrylyp jatqan sharalar men jobalar, sondaı-aq problemalyq máselelerdi sheshý týraly óńir ákimi Nurjan Nurjigitov, aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev, ekologııa jáne tabıǵı resýrstar vıe-mınıstri Galıdýlla Azıdýllın, ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý vıe-mınıstri Ilııas Ospanov, ulttyq ekonomıka vıe-mınıstri Baýyrjan Omarbekov, densaýlyq saqtaý vıe-mınıstri Vıacheslav Dýdnık baıandama jasady.

Oblys ákiminiń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyldyń 7 aıynda ónerkásip óndirisiniń kólemi 510,1 mlrd. teńgeni qurap, ósim 7,8% deńgeıinde qalyptasty. Saladaǵy basym úles óńdeý ónerkásibine tıesili - 72%. Ondaǵy draıverler – mıneraldy tyńaıtqyshtar óndirisi 3,2 ese, qant 8,9%, irimshik jáne súzbe 5,9%, aıaq-kıim 20,2%-ǵa ósip otyr.
Bıylǵy jyldyń esepti kezeńinde óńirge 241,0 mlrd. teńge ınvestıııa tartylyp, ósim 15,9%-dy qurady. Apta saıyn ótetin 38 ınvestshtab otyrysynda 95 joba qaralyp, 70 mlrd. teńge ınvestıııa tartyldy.

«Aýyl amanaty» jobasynyń 5 baǵytyn qarjylandyrýǵa respýblıkalyq bıýdjetten (116,2 mlrd.teńge) bólingen jalpy qarajattyń 32%-y Jambyl oblysyna tıesili. Atap aıtqanda, 2019-2023 jyldary 42,3 mlrd. teńge bólinip, 50 aýyldyq okrýgte 11 myńǵa jýyq adam óz kásipterin bastady.
Bosalqy jer qoryndaǵy jaıylym jerler esebinen eldi meken jaıylymy 379 myń gektardan 741 myń gektarǵa ulǵaıdy. 5 shaqyrymdyq radıýsta ornalasqan 34,7 myń gektar jaıylym qaıtarylyp, eldi mekenge bekitildi. 1,5 mln. gektar orman qoryna 245 myń mal basy shyǵaryldy. 2082 sharýa qojalyqtyń 510 myń gektar jerlerine kedergisiz mal jaıýǵa memorandým jasaldy. Sharýa qojalyqtarymen ıgerilmegen 93,5 myń gektar jaıylym jer memleket menshigine qaıtaryldy. Nátıjesinde, jetispeıtin jaıylym jerlerdiń kólemi 164 myń gektarǵa qysqartyldy, - dedi Nurjan Nurjigitov.

«Asar» jobasy bastalǵaly asarlatqan aǵaıynnyń kómegimen 338 muqtaj jerlesimiz baspanaly bolsa, bıyl 105 otbasyna qýanysh syılasaq degen nıetimiz bar. Búginge 11 januıa baspanaly boldy.

Aımaq basshysynyń aıtýynsha, Memleket Basshysynyń Joldaýynda 2025 jylǵa deıin aýyz sýmen 100% qamtamasyz etý tapsyrmasyn oryndaý aıasynda 13,6 mlrd. teńgege 54 jobany iske asyrý esebinen 32 eldi meken men qalalardaǵy 6 turǵyn alqap sýmen qamtylatyn bolady. Qamtylý úlesi aýyldy eldi mekende 96,5%-ǵa, qalada - 97,5%-ǵa artady.

Jambyl oblysynda 3,3 shaqyrym kóshe joldary qurylyspen, 11,4 shaqyrym jol qaıta jańǵyrtýmen, 785,6 shaqyrym jol orta jóndelip, jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldar úlesi 97%-dan 98%-ǵa deıin jetedi.

Memleket basshysynyń «Tarıfti ınvestıııaǵa aıyrbastaý» tapsyrmasy aıasynda 4 iri tabıǵı monopolııa sýbektileriniń tarıfteri qaıta qaraldy.

Nátıjesinde 5,7 mlrd. teńge somasynda qosymsha tabys aıqyndaldy. Sonymen qatar, tarıf esebinen 2 379 qyzmetkerdiń eńbekaqysy 5%-dan 49%-ǵa deıin artty.
«Áýlıe ata jastary» atty óńirlik baǵdarlamasy aıasynda byltyr 500 mln. teńgege oblystyq bıýdjet qarajaty esebinen 40 jas otbasy baspanaly bolsa, bıyl 2 mlrd. teńgege 140 jasqa páter kiltin berýdi kózdelýde. Búginge 41 jas otbasyn qamtydyq.

Óńirimizde «Aýyl – El besigi» jobasy, birinshi kezekte, «Aýyl Amanaty» jobasy iske asyrylyp jatqan eldi mekenderde júzege asýda. Sondaı-aq, osy eldi mekenderde Ulttyq jobalar aıasynda jáne jergilikti bıýdjet esebinen basymdyq berilip, nátıjesinde áleýmettik ıgiliktermen jáne kórsetiletin qyzmettermen qamtamasyz etilý deńgeıi 2027 jylǵa 92,2%-dy quraıdy dep kútilýde, - dedi Nurjan Nurjigitov.

Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, búgingi tańda óńir úshin eń ózekti máselelerdiń biri sýmen qamtamasyz etý bolyp otyr. Máselen, oblystaǵy 367 aýyldyń 285-i ǵana aýyz sýmen qamtylǵan. Oblys ortalyǵy ortalyqtandyrylǵan sýmen 94%-ǵa, Shý qalasy 67%-ǵa qamtamasyz etilgen.
Oǵan qosa sý tartý boıynsha da problemalar bar. Atap aıtqanda, oblys ortalyǵynda káriz-tazartý qurylystary joq, al 1962 jyly salynǵan aǵyn sýlardy súzý alańdarynyń ábden tozyǵy jetken.

«Shý jáne Talas ózenderindegi sý deńgeıiniń tómendeýine, sýarý júıeleriniń tozýyna baılanysty oblys eginshileri jyl saıyn sýdan tapshylyq kórip otyr. Osy máseleler boıynsha shuǵyl jáne túbegeıli sharalar qabyldaý kerek», — dedi Álıhan Smaıylov.

Osyǵan baılanysty Úkimet basshysy sý únemdeıtin tehnologııalardy belsendi paıdalanyp, gıdrotehnıkalyq qurylystardy jańǵyrtyp, magıstraldyq kanaldardy betondaý qajettigin aıtty. Oǵan qosa vegetaııalyq kezeńde sýdyń ysyrabyn boldyrmaý úshin úsh úlken sý qoımasyn, sondaı-aq birqatar shaǵyn sý qoımasyn salý kerek.

Óńirdiń damý perspektıvalaryn eskere otyryp, Premer-Mınıstr jylýmen jabdyqtaý nysandary men jelilerine, onyń ishinde monoqalalarda tehnıkalyq tekserý jáne jańǵyrtý jumystaryn júrgizý qajettigi týraly aıtty. Atalǵan is-sharalardy qarjylandyrý úshin bıyldan bastap «Tarıfti ınvestıııaǵa aıyrbastaý» jańa tarıftik baǵdarlama kezeń-kezeńmen engizilýde.

Sonymen qatar Álıhan Smaıylov «Jaıly mektep» jáne «Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobalary aıasynda jańa áleýmettik nysandardy ýaqytyly ashýdyń, sondaı-aq halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasy men «Aýyl amanaty» jobasyn sapaly iske asyrýdyń mańyzyna toqtaldy.
Úkimet basshysynyń sózinshe, óńirdiń hımııa ónerkásibin damytý áleýeti zor, sol sebepti osy qarqyndy saqtaý qajet.

«Oblysta 2026 jylǵa deıin jalpy quny 2 trln teńgeni quraıtyn, 4 myń jumys orynǵa arnalǵan 60 ınvestıııalyq jobany iske asyrý josparlanyp otyr. Ákimdik barlyq bastalǵan jobany ýaqytyly iske qosyp, josparlanǵan jobalardyń sapaly pysyqtalýyn qamtamasyz etýi qajet», — dedi Úkmiet basshysy.

Budan basqa ishki naryqty azyq-túlik taýarlarymen molyqtyrý jóninde sharalar qabyldaý qajettigi aıtyldy, buǵan aýyl sharýashylyǵynyń damýy aıtarlyqtaı dárejede yqpal etetin bolady.

«Úkimet jyl saıyn otandyq aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi qoldaý úshin qomaqty qarjy bóledi. Tek Jambyl oblysynyń sharýalaryna bıyl bıýdjetten 52 mlrd teńge bólindi, onyń 27 mlrd teńgesi – sýbsıdııalar túrinde. Biz agroónerkásip jobalaryn iske asyrýǵa ári qaraı da kómek kórsetemiz. Biraq bıýdjet qarajatyn barynsha tıimdi paıdalaný kerek», — degen Álıhan Smaıylov Kókónis qoımalaryn salý jáne jańǵyrtý jónindegi keshendi jospardy iske asyrýdy jandandyrýdy tapsyrdy.

Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, óńirdiń logıstıkalyq áleýeti de zor. «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dálizin damytý aıasynda oblysta respýblıkalyq mańyzy bar 495 km avtojol rekonstrýkııalandy.

«Búginde oblysta respýblıkalyq mańyzy bar 67 km jol kúrdeli jóndeýdi qajet etedi. Onyń ishinde “Almaty – Tashkent – Termez” avtojolynyń bóligi de bar. Indýstrııa jáne ınfraqurymdyq damý mınıstrligi ákimdikpen birlesip, konkýrstyq rásimderdi ótkizýdi jáne tehnıkalyq qujattamany ázirleýdi jedeldetýi qajet», — dedi ol.

Keńes sońynda Úkimet basshysy Jambyl, Jýaly, Qordaı, Moıynqum jáne Talas aýdandarynyń eldi mekenderin gazdandyrý jobalaryna qarjy bólý múmkindigin qarastyrýdy, bıofarmaevtıkalyq zaýyttyń óndiristik qýatyn ulǵaıtý maqsatynda qurylys jumystarynyń 2-kezeńin bıyl jyl sońyna deıin aıaqtaýdy, sondaı-aq Taraz, Jańatas, Qarataý jáne Shý qalalaryndaǵy kópqabatty turǵyn úılerdi kúrdeli jóndeý jobalaryn qarjylandyrý máselesin qarastyrýdy tapsyrdy.

Pikirler