Qazaqstan Prezıdenti
Q.K.TOQAEV myrzanyń nazaryna!
...Záýde zapyran dendep, zar qysqan kúńirengen kúńgirt kezderimde «rýhymyzdy – rýshyldyqqa jyǵyp berip, namysymyzdy – nadandyqtyń tabanyna tastaǵan; qý tamaq, qaraqan bastyń qam-qareketine maltyqqan ózimizge de obal joq-aý» dep qatty yzǵar-yza býyp, tar kóılegimdi «tar-tar» aıyryp tastaǵym keledi...
Keýdesine nan pisip, mekirengen áńgúdik ákim-qaranyń túgeli – qazaqtar; ózegi talyp, óńeshi juqarǵan óńsheń qarasıraq kedeıler de – qazaqtar. Pármeni zor bılik te – qazaq, dármeni joq qý kedeı de – qazaq.
«Azattyqtyń altyn kúrek jeli esip» (Qabdesh JUMADIL), elim es jıyp, etegin jınaǵan táýelsizdik tabaldyryǵynda men de ár shahzada qazaqtyń – árbir bekzada arabtan aqyly asyp, baılyǵy tasyp-tógiletinine ımandaı ılanyp, selkeýsiz sengen edim...
Ońbaı qatelesip, orasan opyq jedim: omaqasa, opyryla quladym...
Jeti atasy topqa kirmegen teksizdiń aıaǵy úzeńgige ilikse, ákesin tanymaı, at tuıaǵymen taptaýdan taıynbaıdy eken. Qursaǵy qanyp as ishpegen kústaban beıshara qapelimde astatók aqmaı asaı qalsa, kózine shel, kókiregine nan pisip, zár-záharyn at ústinen asyra shaptyrady eken. Hakim Abaıdyń: «Peıili kedeı – baıdan saqta» danyshpan túıini – «Sarańnyń asy piskenshe, taýdyń tasy pisetinin» rastap, ultymnyń únjyrǵasy tústi, «Jip – jińishke jerinen úzilip», jýan azyp-tozyp, juqardy.
Arada arsyn-kúrsin otyz qystyń qary erigende, Qazaq eli jerjúzindegi keýdeli 71 memlekettiń áýpirimmen 69-ynshy tuǵyryna taban tiredi. Ómir súrý sapasy eki jurttan ǵana eńseli eldiń keýde soǵyp, maqtanatyn dáneńesi joq. At tóbelindeı az qazaqtyń jumysqa jaraqty 1 mıllıonnan astamy jutaǵan jumyssyzdar men kóńirsigen kedeılerge aınaldy. Eki qolǵa – bir kúrek taýyp bere almaǵan dymbilmesterdiń: «Qol jaıyp, úkimetten kómek suraı bermeı, jumys isteý kerek» deıtin mánsiz mámilesi – jabaıy shybynnyń yzyńyndaı zárezep qaýqardan aspady.
Tapqanymyzdy – ıt, arqamyzdy – bıt jep jatyr. Qalyń qazaqtyń jer qazbasy men tól qazynasyn, balasynyń búgingi nápaqasy men nemere-shóberesiniń erteńgi nesibesin qańǵyp kelgen kóldeneń kók atty kelimsekter kórtyshqandaı kemirip-kertip jep, taýysyp-túgesýde. «Jaz – jarlyniki, Qys – áldiniki» ekeni atamzamannan aıan. Qaqaǵan qys, qasat qar, qyraý kózden qoryqpaıtyn maıy qalyń, jaly jýandar óńsheń ózegi ózge, bolmysy bólek bireýler. Qazaq eli mıllıarderleriniń toqsan paıyzy jat ult bolsa da, bizdi baıaǵy marǵaý boıkúıezdik; «sen tımeseń, men tımen badyraq kóz» janyashymastyq jalqaý pıǵyl albastydaı basyp, qursaýyna qysyp tur.
«Arpa ishinde – bir bıdaı» atyshýly erli-zaıypty baıbatsha qandastarymyzdyń aldyna bıyl ákesinen alty tıyn aýyspaǵan ulty káris «qazaq olıgarhy» Vladımır Kım (4,6 mlrd dollarmen 424 oryn) oıqastap shyqty. «Kımniń 2018 jylǵy tabysy jarty mlrd dollarǵa qalaı ósti?» dep surap, jaýapqa tarqan bir qazaq joq.
«Quzǵyn – as tańdamaıdy», Bishkekten (burynǵy Frýnze qalasy) qashqan tarıhshy, búginde Izraıl azamaty Aleksandr Mashkevıch (baılyǵy 2,4 mlrd dollardan asady, jyldyq tabysy 100 mln dollar shamasynda) te – qazaqtyń baılyǵyn sorǵan olıgarh. Ulty – tóbesine tıtteı tárelki-taqııa tóńkere salǵan jóıt.
Qazaqtyń qazynasyn qaqshyp, ata-babasynyń túsine de kirmegen baılyqqa bókken Alıjan Ibrahımov (Tabysy 2,3 mlrd dollarǵa teń) pen Patok Shodıev (Belgııa azamaty. Tapqany 2,2 mlrd dollar) te – olıgarhtar. Bul aǵaıyndy qońyr qazdar – alataqııaly ózbekter.
Qazaq qazynasyn mysyqsha tartqylap, taran-tarajǵa salýǵa úndis pen qytaı, amerıkan men orys, aǵylshyn men jóıt jabyla kiriskeli shırek ǵasyrdan asty. Ázirge toqtaý da, oqtaý da joq. Eski de esti támsil: «Kedeı – «baıǵa jetsem» deıdi, baı – «qudaıǵa jetsem» deıdi». Qazaq qaýymy kelimsekterdiń kiristerin jyl saıyn álsin-álsin «túgendep» qoıýdan asa almady.
Bas aınalǵan sonshama mol baılyqty kelimsekter qazaqtyń jeri men elinen qalaısha barymtalady? Bul saýaldy Qazaq elindegi quqtyq-kúshtik qurylymdarynyń úsh onjylda úni óship, aýzyn býǵan ógizdeı bireýi de qoıa almaı, ókirip otyr.
Esesine, «Etik jamaǵandy kórdik, Taqııa jamaǵandy kórmedik» demekshi, túıeni túgimen jutqan bátshaǵarlardyń qurbandyqqa bes qazaq sábıi «shalynyp» dúr oıanǵan analarymyzǵa bólingen eki trıllıon teńgege ishi kúıip, talaǵy tars aıyrylyp: «Álemde birde-bir memleket kópbalaly otbasylarǵa bizdegideı syılyq jasaǵan joq» dep esirip-eskende, tilderin qyjyl, betterin qyzyl shalmady.
Esesine, elaralyq kelisimge qol qoımas buryn mańyzdy máseleni ne Úkimet (joba usynǵan), ne Parlament (joba maquldaǵan) qoǵamdyq talqyǵa salyp, jurtpen aqyldaspaıdy. Shekara qurylymdaryn tehnıkalyq jabdyqtaýǵa Qytaıdan jyldyq 2 paıyzben almaqshy 112 mlrd teńge (2 mlrd ıýan) kólemindegi qyrýar qaryzdyń (qarjynyń 70 paıyzy qural-jabdyqtar) qajettiligi qanshalyqty ózekti? «Jer betindegi 122 memleketke tehnıka satatyn qytaılyq kompanııa ónimderiniń sapasy Amerıka jáne Eýroodaq elderiniń tehnıkasynan kem emes, baǵasy 1,5 ese tómen»dep, qol-aıaǵyn jerge tıgizbeı, maqtap-madaqtady.
Bolashaq urpaǵymyzdyń moıynyna ilinip jatqan qaryzdaryn Úkimet músheleri men Parlament depýtattary óz qaltalarynan tólemeıdi, biz ben balalarymyzdyń qaltalaryna qol salady. Bizdiń qaltamyzǵa qol salýǵa eshkim pursat bergen joq. Halyqtyń qaltasyna luqsatsyz qol salyp, aıaýsyz tonap-tandyrlatý – sumyraı sovetten qalǵan qańsyq qadet. Orys jazýshysy Fedor Dostoevskııdiń «Naqurys»-yndaǵy: «Vy ne serdıtes na menıa... Eslı serdıtes, to ne serdıtes» degenimen birdeı maıly-mazaq qazaqy tanymda: «qolyńnan kelse, qonyshyńnan bas» degenge saıady. Qazirgi quzyretti qazaq shyndyqtyń betin ashyp, batpan quıryqtan qaǵylǵysy joq...
Qaraqshynyń qarmaǵyna túsip, qoldy bolǵan qazaq qazynasynyń juqanasyn jalap-jaldaýǵa táýir talpynys – qaısybir jyly qazaq jurtynda oıǵa sıymdy, mıǵa qonymdy bastamamen bas kóterdi. El esalań kúıge túsken eleń-alańda qapersiz qazynaǵa qol salyp, «baıqamaı» basyp qalǵan, shaıqamaı shashyp alǵan qarjy-qarajattardy elge qaıtaryp, ámise zańdastyryp alýǵa mursat-marhabat berildi.
Qaıdam, janyn jaldap, ımanyn aldap tapqan urlyqy dúnıesin kim óz erki, yqylasty yrqymen keri qaıtara qoısyn! Álimsaqtan «Alasyǵa altaý – az, Beresige beseý – kóp». Arsyz yndyn «taban aqy, mańdaı terim» deýdi de arsynbaǵan. Sol sumdyq ótirik-ósegi men jarymjan jalǵandyǵyna ózi eriksiz ıip, qaltqysyz sengen. Nápsiniń táttiligi, eserdiń «eptiligi» des bermedi. Eń qurysa, ileýde bir shonjar – shortandyq tanyta almady, óńsheń maıshabaq maıǵa bókken bolyp shyqty. Qolynan ilip, aıaǵynan shalyp qalǵan kemel kýá, aıqyn aıǵaq joq: «Ustalmaǵan – ury emes». Is bitti – qý ketti. Áıteýir, kóz aldaý sanatynda, sóz arbaý esebinde «pálenbaı aqsha aýylǵa qaıtty» degen ótirik-shyndy qurǵaq qısap aıtylyp, sońy sıyrquıymshaq jabyldy.
Basymyz bos, erkimiz bostan bozdaqty jyldarda Táýelsizdik týyn talapaıǵa salǵandaı saıran salyp, qaramyz kóbeıip, qoramyz tolmady. Qazaqtyń qatary kem, sany sırek. «Qyryq jyl qyrǵan bolsa da, ajaldy ǵana óletinge» qanyq qandasymyzdyń qarasy shırek ǵasyrda nebári 6 mıllıon jetkinshekke jetip-jyǵyldy. Bul derektiń ózi – taza qazaqqandy urpaq emes, eldegi kelimsekterdi qosqandaǵy qoıyrtpaq málimet. Qazaq elinde qazaq ulty jylyna, shamamen, 160 myń, aıyna 12 myńnan sál asatyn sábıdi qatarǵa qosady. Demek, basty baǵdar – qazaqtyń tez ósip, jyldam kóbeıýi bolýy kerek. Biraq, «Qazir árkim óz tabysyn ózi paıdalanatyn kezde neshe bala bolatynyn, ony qalaı asyraý kerek ekenin, oqýy bar – sonyń bárin oılanýy kerek» degen memlekettiń myljyń saıasaty adamdardyń ómiri úshin ózine jaýapkershilik alǵysy kelmeıdi.
Eldegi halyq naqty sanynan bastap, kúndelikti zárý azyq-túliktiń baǵasyna deıin qadaǵalap, aqıqat málimet berýge tıis qurylym Statıstıka agenttiginiń joǵarydan qysym arqyly jarııalaıtyn derekterinen ádildik izdep, áýre-sarsańǵa túsýdiń ózi artyq. Halyqtyń senimi men eldiń emeýrinin qaıtarý – jeńil sharýa emes. Statıstıka agenttigi – mınıstrlik deńgeıge irilenip, tek Parlamentke esep berýi kerek. Ulttyq qordyń, Zeınetaqy qorynyń, memlekettik jáne jergilikti bıýdjetterdiń aı saıynǵy kiris-shyǵysy ár aıdyń sońynda jalpy jurtqa dástúrli túrde jarııa etilýge tıis.
Eldiń árbir azamaty memleketimizdiń munaıdan, astyqtan, asa sırek baǵaly metaldardan jáne basqa da tolyp jatqan qymbat ta qat eksporttyq ónimderden aı saıyn túsken qarjy kólemin bilip, onyń kóleminiń kóbeıýi men azaıýynyń sebep-saldarynan qulaǵdar bolsa, birinshiden, bıliktiń ashyqtyǵyna senimi artady; ekinshiden, eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq ál-aýqatynan habardar bolady; úshinshiden, qaı salalardyń kemshin tartyp, aqsap jatqandyǵyna kózi jetip, otanshyldyq-elshildik sana-sezimi artady.
Qazirgi qazaq bıligi jerimizde jańa munaı-ken oryndarynyń orasan qory bar ekendigin boljap, súıinshi suraýda. Eldiń tól qazynasyn jeti qat jerdiń astynda qulypqa salyp, qupııa ustaý – adamzat tarıhynda áli birde-bir memleketti pushpaqqa jetkizgen joq. «Jarly – jomart, Baı – námart» tanymnan qarasha halyq taımaıdy. Námart – teksizdiń, jetesizdiń, nashardyń qadeti. Qasıetsiz qadet, ádepsiz ádet – ótirik-ósektiń kindigi. Aqıqatty alty asýǵa jasyryp, shyndyqty jamap-jasqaǵan el kógermeıdi.
Kóne kún, alys zamanda qany taza, bolmysy bekem burnaǵy qazaq: «Baı balasy – balpań, Jarly balasy – jaltań»; «Aqsha ashpaıtyn qulyp joq»; «Toqtyǵynda jaraspaǵan, Ashtyǵynda qaraspaıdy»; «Ashtyń aqyly – tamaǵynda, Jaıaýdyń aqyly – tabanynda»; «Qysqa jip kúrmeýge kelmes», «Barlyq – jarastyrady, joqtyq – talastyrady» deıtuǵyn ata-babanyń muraǵa baılaǵan baǵa jetpes qymbat kemeńgerliginmen kókjıegin keńeıtip keldi.
Kıeli Turan topyraǵyna orasholaq oıly ozbyr orystyń teksiz tabany tıgeli: «Baılyq – murat emes, Kedeılik – uıat emes»; «Malǵa jarlylyq – jarlylyq, Aqylǵa jarlylyq – sorlylyq»; «Qarny ashqanǵa – qara talqan maıdaı kórinedi»; «Mal – baıdiki, Jan – qudaıdiki»; «Baı bolyp, kórgenimiz joq, Kedeı bolyp, ólgenimiz joq» degen joqshylyqty dáriptep, kedeıshilikti madaqtaıtyn kertartpa dárgeı-dármen tamyrymyzǵa tereń sińip, sirestirip baqtyq. Tipti:
«On eki músheń saý bolsa,
Sáýlet emeı, nemene?!
On saýsaǵyń saý bolsa,
Dáýlet emeı, nemene?!» – dep, shapalaq shatyrlattyq. Shalma salyp, shider tartýǵa Shal aqynnyń: «Kedeıdiń úsh túri bar oılaǵanǵa, Baılyq joq – qanaǵatsyz toımaǵanǵa...» degen shalymdy shýmaqtaryn qaqpan qyldyq. Sińiri shyqqan kedeıshilik túısigi qanymyzǵa qazyqsha qaǵylyp, dertke shaldyqtyrdy.
Qazaqtyń qazynasy ortaıyp, túgesilýge taıandy. «Altyn shyqqan jerdi – belden qazǵan» ury-qary men baýkespe-barymtashylar qazandy qańsytyp, qaqpaǵyn qaq-qaq jardy; sybaılastyqpen qaýyshyp, jemqorlyq jelkenin jelbiretti. Baǵyt-baǵdary belgisiz, aqyrǵy aıaldamasy alshaq.
Kóneden kelgen kósemsóz: «Ólimge «qaıda barasyń» dese: «Baıdyń – malyn shashamyn, kedeıdiń – artyn ashamyn» depti. Asqan belimiz, jetken jerimizdiń sıqy. Ashylmaǵan, shashylmaǵan nemiz qaldy?..
Ultymdy uıytqan ulyqty marqasqalar «Eliktiń moınyn – oq kesedi, Erdiń moınyn – joq kesedi» keselimen kóńilsiz kún keshti.
Káris Vladımır Kım Maldıvı aralynda qazaqtyń baılyǵyna maltyǵyp jatqanda, ultymnyń urantildi jornalshysy, oraqaýyz kósemsózshi Sherhan MURTAZA joqtyq-jetispeýshilik jaǵdaıynda jaryq kúnin taýysty...
Qotara asaǵan qazaqtyń qarjysyna jóıt jerinde Aleksandr Mashkevıch jarqyrata shirkeý turǵyzǵanda, alashtyń namysy aldaspandaı, rýhy ottaı adýyndy aqyny Muhtar ShAHANOV oqtyn-oqtyn páteraqyǵa qaryzdanyp qalyp júr...
Alıjan Ibrahımov pen Patok Shodıev qazaqtyń qazynasyna belshesinen batqanda, týra aıtyp, tóte shabýdyń «shatylýynan» saqtanǵan qabyrǵaly qalamgerimiz Muhtar MAǴAÝIN taıaq tıip, taban tilinýden yqtap, jersharyn sharlap, jatjurt jaǵalap ketti...
Qazaq «Alpys qarsaq – at bolmas» aqıqatty túsingen kúni – qý kedeılikten birjola qutylyp, qulantaza aıyǵady. Qalyń qazaq qaspaq jalap, bıtin syǵyp, bereksiz kúı keshe berse; at tóbelindeı az baı-batshamen órkendi el, jelkendi jurttyń qataryna qosyla almaımyz. Sary tarydaı sırek baılar men qara ormandaı qalyń kedeıdiń betpe-bet kelip, «urysta – turys joq» dep, Betpaqdalaǵa aıǵyz aǵyzýyn kútýdiń qajeti joq. Qońsyńnyń qarny toq bolsa, qasharyńnyń qatyǵynan dámetpeıdi. Qazaqtyń baıy men kedeıiniń arasyn jaqyndatýdyń jalǵyz tásili – el qazynasynyń ashyq ta ádil túrde bóliske túsýi.
«Kúni bitken jalshy, Kónekti syrttan surap», álemde beresheksiz el qaldyrmadyq, jattan suranshaqtanyp, bótenge telmirýdi dástúr-daǵdyǵa aınaldyrdyq, ákim men mınıstrge bir-bir alaqan jaıýshy orynbasar taǵaıyndadyq. «Qusy joqqa turymtaı – suńqarmen teń, Aty joqqa qotyr taı – tulparmen teń» teksiz tepeńdegennen tıylyp, ıtke súıek qaryzdar qalyptan qashýymyz kerek. Dárýishtiń kúshalasyna ýlanǵan dýanadaı alaqan jaıyp, aýyly alystyń dárgeıin dámetetin suranshaq syrqat, tilenshek dert – qaıymnyń qulashyn qysyp, eldiń irgesin sógedi. Ury-sarańnyń aýzy ary, saryqymyz sabanyń aýzy beri qaraǵan kún týǵanda ǵana myń ólip, myń tirilgen marqasqa jurttyń meımanasy tasyp, mereıi aspandaıdy.
Baılyq pen kedeılik týraly bir belgili ańyzda baılyq pen kedeılik jolaýshydan «Bizdiń qaısymyz sulýmyz?» dep suraıdy. ««Kedeılikti sulý» desem, Baılyq renjip, menen ketip qalar. «Baılyq sulý» desem, Kedeılik maǵan yzlanyp, bas sala tónýi múmkin» dep qaımyqqan jolaýshy: «Sen, kedeılik, ketip bara jatqanda, ıaǵnı artyńnan qaraǵanda sondaı sulý ári tartymdy kórinesiń. Al, sen, Baılyq, kerisinshe, júzińmen beri qarap, adamǵa qaraı júrgende sulýlana túsesiń» dep jaýap beripti...
Búgingi qazaq baılyqtyń baraqatyn BÚGIN kórýi kerek: baılyqqa bógip, barshylyqta, baqytty, baıandy, baqýytty ǵumyr keshýge tıis. «Tańnyń asy – Táńirden!»
Áleýmettik ádilettilik ornamaǵan el shyrpy tıse shatyrlap órtenetin qýrap-kepken qamystaı ántek de álsiz bolady. Tarıh-qarııa jalǵan aıtpaıdy: shańyraǵy qırap, saǵy synǵan qaı eldiń de irgesiniń jýan jibi sógiletin túıini – áleýmettik ádiletsizdik, ıaǵnı, baı men kedeıdiń arasynyń tym alshaqtap-alystap ketýi. Qazirgi qazaqtyń baıy men kedeıiniń arasy alty kúndik jol: kózi jetpeıdi, sózi ótpeıdi. «Jetim bala – kekshil» keledi, eń qaýipti kiltıpan, asa apatty aımaq, osy.
*** *** ***
...Túneýkúni ákemniń jalǵyz inisiniń jambasy topyraqqa tıdi. Eldi kórip eńsem ezildi, kózim kireýkelenip, kóńilim kómildi. Aýyl qazaǵy azyp-tozǵan, ájimi tereń, qulaǵy kereń kúıde...
Hal-aqýalyn surasań: «Qanaǵat – qaryn toıdyrar»-yn qamsyz qyryq qaıtalap, «Jutaǵan – shúkirge toımas»-tyń tabymen táýbesin tastamaı, túkirigine shashalyp áýre...
Shúkirdiń – shekarasyn, táýbeniń – tarazysyn, qanaǵattyń – qaqpasyn kórgen kóz bar ma?..
«Kedeıdiń kerbezinen saqta», qudaı!
Shamalǵan shatqaly
2019 jyldyń naýryzy
Myńjan Baıjanın, qoǵam qaıratkeri
"Adyrna" ulttyq portaly
