Jalǵanda átesh bolyp dúnıege kelgen soń, ne okarochka, ne grıl bolmaǵan kúnde káýáp bolyp ólý degen de baqyt pa deımin. Munda tapa-tal túste túzdegi ájethanaǵa qulap ólgen áteshtiń taǵdyryn eshqandaı qustyń basyna bermesin. Oqıǵa bylaı boldy: Baqqoja Muqaıdyń "Ómirzaıasyn" oqyp jatyp maýjyrap ketippin. Tapa-tal tústiń dál úsh kezi edi, kórshiniń áteshi terezemniń tusyna kelip alyp, "qaq-qaq-qaqýýýý" dep shaqyryp qoımady. Uıqyly oıaý jastyqtan basymdy kóterdim de,- "Óziń de bir ońbaıtyn átesh ekensiń!" - dep mińgir ettim. Álgi átesh quddy bir meniń sózimdi estip qoıǵandaı jáne qaıtara kúldi dúnıeni basyna kóterip "qaq-qaqýlap" shaqyrdy.
-"Aljyǵan átesh qazyr tús ǵoı, osyndaı ýaqytta átesh degen shaqyra ma"-dep taǵy qaıtara áteshtiń aqymaqtyǵyn áshkerelegendeı shekem tyrysyp, qulaǵymdy jastyqpen tumshalap jatyp ursa jóneldim. Átesh onyma da pysqyrmady bar daýsymen qaqyldap terezemniń tusynda jaǵy sembeı turyp aldy.
- "Betińe aıtaıyn átesh uıatsyz ekensiń"- dedim amalym quryp. Uıqym shaıdaı ashyldy. Kitapty ortalap qalǵam ekem, muqabasyn aqyryn syıpap kórip "Ómirzaıa" degen sózge kózim túsip ketip, áripterin saýsaǵymmen termelep shyqtym -" eeee myna ómir kimge opa bergendeı"- dep ózimshe fılosofııalyq oıǵa berildim. Tipti átesh ekesh áteshtiń de bir basyna jetip artylatyn problemasy bar, myna ómirge aıtar bir nazy bar-aý. Bu, jazǵan átesh nege dál úshtiń kezinde shıryǵyp shaqyryp, jaryq dúnıeni jańǵyrtyp tur, bunyki ne kúıik áketip bara jatqan? Álde taýyǵy bar bolǵyr bala qorazdarmen oınas jasap beıshara yza-kúıikten dúnıege syımaı júr ma eken, joq álde, aryzqoı taýyqtar ústinen domalaq aryz túsirdi ma eken? Beıshara qaıtsin eı, qyryq taýyqtyń arasynda jalǵyz átesh bolyp ómir súrý ońaı deısiń be? Ala taýyq aqıdy, qara taýyq qaqshıdy, aq taýyǵym baqshıdy dep júrip-aq kún men túndi shatastyryp alǵan boldyń ǵoı jazǵan. Óz oıyma ózim myrs etip kúlip jiberdim. Kenet átesh dúnıege bar nazyn aıtyp qaıtadan shaqyryp qoıa berdi. Daýsy tenor ma deımin. Taýyqtar arasyndaǵy kepe ártisi shyǵar-aý dep taǵy oıladym. Joq munyń talantyn taýyqtar baǵalamaǵan ǵoı sirá da, "halyq áteshi, kepege eńbek sińirgen qaıratker átesh" degen ataqtardy ózin ózi usynǵan kil kem talanttar ıelenip ketip, bul jazǵan dymnan-dymsyz qalyp qoıyp, sonyń kúıigine shydaı almaı iship alyp kóshege shyǵyp ketken boldy ǵoı dep oılap ishegim qata kúleıin. Erikkende adamnyń oıyn nebir qııal sharpıtyny bar emes pe? A, bul átesh jaryqtyq sáýegeı bolsa qaıtem.
-Mysaly, átesh aıtshy osy men qashan turmysqa shyǵamyn dedim elirip. Suraǵyma jaýap retinde shaqyrsań bıyl dep túsinemin. Shaqyrmasań bar ǵoı káýap bolasyń, etińdi tuzdap turyp otqa qaqtaımyn, qaýyrsyndaryńnan kópshik jasaımyn dep qabaǵymdy shyttym.
Átesh "qaq-qaqý" dep shaqyryp qoıa berdi.
-áááá bálem ras pa-dedim eki betim lap etip ántek jymıyp. Meni bir jelik bıledi.
-ádemi jigitpa ózi bylaı?
-qaq-qaq....
-Qaq qaqyn nesi reń-basy bylaı nármalnyı ma?
-qaq-qaq....
-eeee meıli jigit adamǵa anaý aıtqan túrdiń de qajeti joq, adamgershiligi bolsyn de. Kúıeýiń senen sulý bolyp ketse taǵy pále ǵoı, ómir boıy kóz janaryn kúzetip ótesiń...
-Eý, átesh meniń qansha balam bolady osy dedim sosyn.
- bir ret shaqyrsań bireý, eki shaqyrsań eký dep túsineıin"-dedim jatyp alyp. Átesh taǵy da qaq-qaq dedi.
-Sosyn, sosyn she bireý-aq pa ne átesh? -dep qabaǵymdy qaıta túıdim. Ánshi áteshim qaq-qaqý dep bar daýsymen shaqyryp turyp kenet orta joldan daýysy kilt úzilip sońy aıanyshty qyrylǵa ulasyp qoıa berdi. Ornymnan ushyp turyp terezeden syrtqa umtylsam, ánshi áteshim pora-porasy shyǵyp Arlannyń aýzynda ketip bara jatyr. Jan daýsym shyqty.
- Arlan tasta deımin! Iıı jalmaýyz!
-Mama kórshiniń áteshtin Arlan áketip barady dep jan dármenim qalmaı, as bólmesindegi shesheme qarap "baj" ete tústim. Mamam kese tabaǵyn tastaı salyp oń aıaǵyn koloshqa suǵyp, sol aıaǵyna súıretpeni ile salyp qosa qabat meniń sońymnan ilesti. Men de bólme súıretpesimen kóıleksheń úıden atyp shyǵyp Arlannyń sońynan qýa jónegen betim edi. Itpisiń degen Arlan da qudaı bergen oljadan ońaı aıyryla salsyn ba sońyna bir qarady da, quıryǵyn qaıqaıtyp, alǵa túsip alyp táımańdap barady eken.
-Ońbaǵan ıt ekensiń Arlan dedim de úıden ala shyqqan kóseýmen jon arqasynan salyp qaldym. Arlan baıqus qapelinde men urady dep oılamasa kerek jota júni kidireıip baryp "ah" dep aıanyshty qyńsylady da aýzyndaǵy áteshti tastaı salyp quıryǵyn butyna qystyrǵan kúıi beze jóneldi. Átesh baıqus jerge top ete qulap, haıýannyń aranynan tiri qutylǵanyna ózi de sener ne senbesin bilmegen kúıi eki kózi atyzdaı aınalyp káńgelektep, esigi ashyq turǵan ájethanaǵa baryp soǵyldy da sońǵy ret myna jaryq jalǵanǵa "qaq-qaqýlap" shaqyryp ájethanyń tesigine basyn tirep, qos qanatyn jaıyp turyp "gúmp" ete qaldy. Qaýyrsyny jalp etip jerge qulady.
-"O, sorly!-dedi sheshem.
-"Oeeeebýýýýý!"-dedim men eki betimdi qolymmen jaýyp. Ne adamǵa ne ıtke buıyrmaǵan átesh ǵumyr solaı kóz aldymyzda zyrǵyp aǵyp óte shyqty. Úıge kirsek ákem terezeden bárin tamashalap otyr eken, kórshige qońyraý soǵyp, áteshiniń ájethanaǵa qulap ólgenin jetkizdi. Telefon tutqasyna jabysqan ákem kenetten qıq-qıq kúlkige bassyn. Sóıtse áteshtiń ıesi:-"Qapa bolmańyz endi Náke, obaly Arlanǵa, áteshtiń arty qaıyrly bolsyn"-dep ákemniń ózine kóńil aıtyp jatyr eken. Al meniń kókeıimde -"sonda meniń qansha balam bolady?" degen suraq qalyp qoıdy.
Rasynda meniń qansha balam bolady eken?
Jáýdir Nartaı
